Exeni ambe enga jataka

Índisi jimbo nirani

KAPITULU 16

“Ju sáni Masedonia ka jarhuatajtsïni”

“Ju sáni Masedonia ka jarhuatajtsïni”

Tata Diosï újchakuraasïndi imeechani engaksï jiókuarhijka imeeri ánchikuarhitani ka tsípikua jingonksï tekaantani engaksï no sési kánhajka

Pʼitakata jarhasti Úkuecha 16:6-40

1-3. a) ¿Espiritu santu néna jarhuataspi Pabluni ka imeeri kompanieru jémbeechani? b) ¿Ambechi exeni jaua ini kapitulu jimbo?

 UÁNIKUA nanakeechaksï uéakusïndi Filipusï uératini enga Masedonia jaka, ka nirasïndiksï riu Gangites. Eskaksï na pʼindekia, riurhuksï uánamukuteni uaxakasïndi ka ueenasïndiksï Israeli anapu Tata Diosïni kómarhini enga jingontku jaka imeecha jimbo (2 Crón. 16:9; Sal. 65:2).

2 Enga inde ambe úkuarhini jaka, ixúanksï tanimu misioneruecha uéakuxati Listra uératini, Galasia surirhisï, enga jukari 800 kilometru (500 miia) jaka Filipusïri esterhu ísï. Indeksï misioneruecha jindeesti Pablu, Silasi ka Timoteu. Namuni jurhiatikua tátsekua, ima taniperanksï jupikasïndi xanharu ma enga tsakapu jatandeka Roma, enga jimeesï nirajka enga uánikua kʼuiripu irekaka para Asia niárani. Taniperanksï kánikua uékaxatiia Éfesu niárani ka ístu máteru ireteecha jimbo jima engaksï uánikua kʼuiripuecha jaka engaksï uétarhinchajka kurhaani tata Jesukristueri uandakuani. Joperu ante deksï nirani, espiritu santu anhaxustaasïndi ka no jurajkuasïndi paraksï inchaakuni estadu de Asia. ¿Andi? Jimboka Jesúsi úraxaka Tata Diosïiri espiritu santu para arhiani eskaksï orheta Asia Menorisï teruakuaka, parhikuaka mari Egeoisï paraksï Gangites uanamukuteni niárani.

3 Na enga Jesúsi orhekupapka Pabluni ka imeeri kompanieru jémbeechani para Masedonia nirani, kánikua jukaparhakua ambejtsïni jorhendasïndi. Ístu, ju je máteru ambe exeni enga úkuarhipka jiáni enga Pablu tsimani xanhari jámeengia nirani para iauanisï aianhpini uéxurhini 49 jimboisï.

ʻTata Diosïjtsïnisï ióarhini japtiʼ (Úkuecha 16:6-15)

4, 5. a) ¿Ambeksï úkuarhinchaspi Pablu ka imeeri kompanieru jémbeecha engaksï Bitinia niárani japkia? b) ¿Ambeksï úspi, ka néna nikuaspi?

4 Engaksï no jurajkunhapka paraksï estadu de Asia aianhpini, Pablu ka imeeri kompanieruechaksï norterhisï niraspti paraksï Bitinia aianhpini. Paraksï jima niárani, jamberiksï uánikua jurhiatikuecha jimbo xanharapti xanharuecha jimbo engaksï no pabimentadu japka ka engaksï Frijia ka Galasiaisï nitameenga, jimeesïsï enga no uánikua kʼuiripu irekapka. Engaksï na niárani japkia Bitinia, Jesúsi ménderu úraspti espiritu santuni para no jurajkuani eskaksï inchaakupiringa (Úku. 16:6, 7). Jamberiksï no kurhanguendi ambe enga úkuarhini japka. Nájkirukaksï mítepka ambe engaksï jatsipka para aianhpini ka néna engaksï aianhpepiringa, nóksï mítespti naniksïsï aianhpipirini. Ísïispti komu niárani Asia anapu puertarhu, uámutani ka nóksï mítakuani. Tátsekuaksï Bitinia uámutaspti peruksï jimajtu no mítakuaspti. Joperuksï no kuatantaspti, jimbokaksï útasï jámaspka exeni nani aianhpini. Joperuksï ísku nani márisï niraspti: oesterisï ka xanharasptiksï ma 550 kilometru (350 miiaisï) uánikua ireteechani jimboksï ísku nitamaspti asta Troasi niárani ka jimaksï úpirindi barkuni ma jatani para Masedonia nirani (Úku. 16:8). Tanimu xanhariksï jámaspti inchaakuni iretarhu ma paraksï aianhpini ka iásï kʼóruksï mítakuasptia.

5 Lukasï, enga Ebanjeliu ma karaka, kúrhispti Pabluni ka imeeri kompanieru jémbeechani Troasi, ka uandantasïndi ambe enga úkuarhipka: “Ka chúrikua, Pablu arini ambe exespti jánhaskua ma jimbo: Masedonia anapu achamasï ma imeeri orhepatini jimbo jarhaspti ka arhixapti: ‘Ju sáni Masedonia ka jarhuatajtsïni’. Enga Pablu na exepka ini ambe, jánguarhintaspkachi jirejiresï nirani Masedonia, jimbokachi eratsespka eskajtsïni Tata Diosïsï ióarhini japka parachi jimajtu aianhpini ambakiti aianhperakuani” (Úku. 16:9, 10). a Pablu iásï kʼóru mítesptia nanisï aianhpepirini. Jamberi kánikua sési pʼikuarherapti jimboka no kuatantaspka. Ka tʼáperanksï sóntku jataspti barkuni ma para Masedonia nirani.

“Troasichi jataspka barkuni ma” (Úkuecha 16:11).

6, 7. a) ¿Ambechi jorhenguarhisïni imeeri ambe enga Pablu úkuarhinchapka imeeri biajirhu? b) ¿Ambeerichi uaa seguru jarhani?

6 ¿Ambechi jorhenguarhisïni i relatueri? Eratsi je ini ambe: espiritu santu jarhuataspti Pabluni, joperu jiáni enga na uéakupkia Asia; Jesúsi jarhuataspti Pabluni, joperu jiáni enga na niárani japkia Bitinia, ka arhispti eska nipiringa Masedonia, joperu jiáni enga na niárapkia Troasi. Iásï Jesúsi, enga orhejtsïkutiika kúnguarhikuarhu, májkueni úsïndi juchantsïni jimbo (Kol. 1:18). Pori ejemplu, jamberichi ióni eratseni jakaia prekursori úkuarhini o mótsini jima engaksï sánderu uétarhini jaka aianhpiriicha. Jamberi Jesúsi uaati úrani espiritu santuni parajtsïni jarhuatani, joperu jiáni engachi uaakia ambe ma para kumpliriini indeni metani. ¿Andi? Jimboka ísï eska nema enga karruni ma manejarini jarhajka no újka buelta úni enga karru no manakuarhini jarhajka. Májkueni, parajtsïni Jesúsi jarhuatani sánderu ambe úni aianhpikuarhu, orhetachi jatsiska para jánguarhintani jarhani ka úni ambe ma.

7 ¿Ka engachi jánguarhintani jakaia ka nóchi úni jarhani kumpliriini juchaari metani? ¿Jatsipirinchi para kuatantani eratseparini eskajtsïni espiritu santu juchantsïni no jarhuataxaka? Nómbe. Miá je eska Pablu uékasïreenga úni ambe ma, joperu enga jámapkia úni, ambe ma ójkutaspti, ísïispti enajkiksï puertani míkakupi. Joperu ima seguiriispti jirinhani nani úpirini aianhpini astaka puerta ma mítakuarhipka. Uaakachi seguru jarhani eska engachi seguiriiska jirinhani “kʼéri puerta ma” parachi “sánderu uánikua ambe úni”, Tata Diosï Jeobajtsïni kóndentaati (1 Kor. 16:9).

8. a) ¿Na jásï kʼuiripu irekaspi Filipusï? b) ¿Ambe úkuarhispi enga Pablu uandontskuarhekuapka máru nanakeechani jima engaksï Tata Diosïni kómarhini japka?

8 Enga Pablu ka imeeri kompanieruechaksï na niárapkia estadu de Masedonia, niraspti ireta Filipusï. Jima anapuechaksï kánikua kʼéri exekuarhisïreendi jimbokaksï Roma anapuespka. Meru xándespti eska Roma, jimboksïsï Roma anapu sondaduecha engaksï nóteru ánchikuarhiengia ka engaksï jima irekapka, uandeendi eska Masedonia jarhaspka Italia sapichu ma. Iretarhu uéakumanisï, nitamasïreendi ríu sapichu ma. Íksï misioneruecha exentaspti ma lugari ka eratsesptiksï “eskaksï kʼuiripuecha kómarhisïreenga Tata Diosïni jimeesïsï”. b Enga na sábaduepkia, kétsemasptiksï jima ka uánikua nanakeechanksï exeaspti tánguarhintatinksï jarhani para Tata Diosïni kómarhini, ísï jimboksïsï anhaxurhipti, uaxakasptiksï ka ueenasptiksï imeecha jingoni uandontskuarheni. Ka relatu uandantasïndi eska ‘jima jarhaspka kurhaani uarhiiti ma’ ka eska ‘Tata Diosï Jeoba jarhuataspka paraka ima jingontku kurhaapiringa’ ka “niárani jakajkuni”. Lidia arhinhasïreendi ka kánikua sési exespti ambe enga jorhenguarhipka, ísï jimbosï ima ka imeeri kʼumanchikuarhu anapuechaksï niárapti itsï atakuarhini. Ka tátsekua méntku úndaspti arhini Pabluni ka imeeri kompanieruechani eskaksï imeo pakarapiringa (Úku. 16:13-15). c

9. ¿Nénaksï májkueni úskia eska Pablu uánikua erachiicha, ka náki kóntperateechanksï intsïnhaski?

9 ¡Kánikuaksï sési pʼikuarherapti exeni enga Lidia itsï atakuarhispka! Pablu kánikua tsípipti enga ísï nípka Masedonia ka ístu jimboka Tata Diosï Jeoba imeechani úraaspka para jarhuataani ini xáni ambakiti nanakeechani engaksï kómarhini japka. Iásï, májkueni eska ióntki, erachiicha ka pirenchiicha, tumbiicha ka engaksï jatiriikia, tembuchatiicha ka engaksï no tembuchatiika, mótsesïndiksï jimeesïsï enga sánderu uétarhini jaka aianhpini. Ísïisti eskaksï ménichani no sési nitamakuarhisïnga, joperu inde ambe méntku no ma ambeesti, jimbokaksï kánikua sési pʼikuarherasïnga engaksï exeantajka kʼuiripuechani engaksï ísïika eska Lidia, engaksï jakajkujka jurhimbikua ambe. Ka cháia, ¿úpirintsï mójtakuni máru ambe ka nirantsï jarhuajpeni máteru naniisï? Engajtsï ísï úska, Tata Diosï Jeobaksïni kánikua újchakuraati. Ju je exeni na enga erachi ma enga Aaron arhinhajka mótsipka Centroamérica jiáni enga 20 uéxurhinisï jatiriipka. Ima uandantasïndi na engaksï pʼikuarherajka iámindu imeecha engaksï máteru naniisï mótsijka: “Máteru paisi jimbo mótsini, jarhuatastirini sánderu mintsikani Tata Diosï Jeobani ka sánderu andarhierani. Ka kánikua tsitisïnga ixú aianhpini: ¡Ochu kʼuiripuechani jorhendaaxaka Biblieri ambe!”.

¿Nénachi uaa jucha “Masedonia” nirani ka jarhuajpeni máteru naniisï?

“Kʼuiripuechaksï ueenaspti kánikua no sési arhiani” (Úkuecha 16:16-24)

10. ¿Ambeksï úspi demoniuecha para pʼínguni Pabluni ka imeeri kompanieruechani?

10 Uaakachi seguru jarhani eska Satanási kánikua ikiaxapka jimboka ambakiti aianhperakua aianhpinhaxapkia jimeesïsï enga Satanási ka imeeri demoniuechaksï juramuenga. Jimboksïsï demoniuecha xáni jánguarhintapti para pʼínguni Pabluni ka imeeri kompanieruechani. Ma xanhari, jimaksï niraxapti nani engaksï kʼuiripuecha kómarhienga Tata Diosïni, ka uátsïnksï ma kúmuspti enga jántspini jámeenga ka ini uátsïni demoniu ma incharhitixapti, ka “patroni jémbeechaksï kánikua sentabu andasïreendi jimbokaksï kʼuiripuecha indeni jingoni nirasïreenga xérkuarhini”. Uátsï niraspti chúxapaani ka uinhachasïreendi: “Íksï achamasïicha auandarhu anapu Tata Diosïni marhuakusïndi ka jámaxatiksïni aianguni nénajtsï uaa pʼímutantskata uérani”. ¿Andisï demoniu úpi eska inde uátsï indeni ambe uandapiringa? Jamberi paraka ísï xarharapiringa eska ambe enga Pablu uandani japka ka ístu ambe enga uátsï uandeenga, Tata Diosïni jimboespka, ka ísï, kʼuiripuechaksï nóteru kurhajchaapirindia tata Jesukristueri marhuariichani. Ambe uéjki jimbo enga ísï uandeenga ima uátsï, Pablu arhispti demoniuni eska uérhintapiringa uátsïni para pínasku jatsini (Úku. 16:16-18).

11. ¿Ambeksï úkuaspi Pabluni ka Silasini ísï tátsekua engaksï na petarpintapkia demoniuni?

11 Engaksï uátsïiri patroni jémbeecha exepka eskaksï nóteru úpiringia xáni fásili andani sentabu, kánikuaksï ikiaspti ka antsikupaasptiksï Pabluni ka Silasini merkadurhu jamberi. Jimaksï jarhaspti máru juesiicha engaksï ánchikuarhienga Roma anapu juramukua jimbo. Míteparini eskaksï juesiicha ikiakuasïreenga judiuechani ka na engaksï sési xékuarhienga jimbokaksï Roma anapuespka, uátsïiri patroni jémbeechaksï sáno ísï arhiaspti juesiichani: “Íksï judiuecha no sési úxati iretarhu ka imani pʼindekuechanksï jorhentpiaxati engachi jucha no jatsika para úni, jimbokachi Roma anapueska”. Ka engaksï indeni ambe kurhaapka, “kʼuiripuechaksï ueenaspti kánikua no sési arhiani” Pabluni ka Silasini ka juesiichaksï juramuspti eskaksï pirimu jimbo kʼuikirhiapiringa. Ka engaksï na no sési kaapkia ataani, ónhaasptiksï. Jiájkani, kárselirhu anapu kuári “jima ónhaaspti nani engaksï no úpiringa uéntani ka kʼéri chkari ma jatsindukuaspti paraksï no úni manakuarhini” (Úku. 16:19-24). Jamberi jima engaksï Pablu ka Silasi ónhakata japka xáni pápkʼandepti engaksï jamberi no ueenga eratperani. Joperu Tata Diosï Jeoba iámu ambe exexapti (Sal. 139:12).

12. a) ¿Nénaksï exesïreeni Pablu ka imeeri kompanieru jémbeecha engaksï no sési kánheenga, ka andi? b) ¿Ambe seguirixaki úrani Satanási ka iámindu ima kʼuiripuecha enga ima juramukuajka?

12 Máru uéxurhini antesi, Jesúsi arhiaspti imeeri chúxapatiichani: “Chánksïntuksïni no sési kámaati” (Juanu 15:20). Ísï jimbo, engaksï Pablu ka imeeri kompanieruecha niárapka Masedonia, m̱itetixaptiksïa eskaksï no sési kánhapiringa. Jimajkani, engaksï ueenapka no sési kánhani, nóksï eratsesïreendi eska Tata Diosï Jeoba nóteru jaiapanhiantaxapkia, sino eska Satanásisï ikiakuani japka. Ini jurhiatikuechani jimbojtu, Satanási májkueni úxati. Pori ejemplu, chkuanderakua ambe uandanhasïndi parakachi jucha no sési kánhaaka eskuelarhu o jima engachi ánchikuarhijka. Máru paisiicha jimbo, juchaari ikiatspitiichaksï chkuanderakua ambe arhiasïndi juramutiichani ini ambe uandaparini: “Íksï Testiguecha no sési úxati iretarhu ka imani pʼindekuechanksï jorhentpiaxati engachi jucha no jatsika para úni”. Ka máru lugariicha jimbo, ataasïndiksï juchaari erachiichani oksï ónhaani. Joperu ísï eska ióntki, Tata Diosï Jeoba iámindu ambe exexati (1 Ped. 3:12).

‘Itsï atanhasptiksï’ (Úkuecha 16:25-34)

13. ¿Ambe xáni úkuarhispi paraka kárselirhu anapu kuári kurhanguarhipiringa ambe jatsispi para úni para pʼímutanhantani?

13 Nájkirukaksï xáni no sési kánhapka ima jurhiatikua, Pablu ka Silasi ma ratu jimboksï sési pʼikuarherantasptia, jimboksïsï “terujkani chúrisï, [...] kómarhixaptiksï Tata Diosïni ka pirekuxaptiksï”. Ka ma repentku ueenaspti uinhamu jencheni kárselirhu. Kárselirhu anapu kuári tsíjpanharhispti, kánikua chéspti jimbo exespka eskaksï puerteecha mítakuarhetixapka ka eratsespti eskaksï iáminduecha sïpakuarhispkia engaksï ónhakuarhetini japka. Mítetixapti eskaksï kastigaripiringa, ísï jimbo, “pʼitajtarhaspti espadani para uándikukuarhini [...]. Joperu Pablu mátirku uinhachaspti: ‘¡Asï jáma atakuarhini! ¡No nema sïpakuarhisti!’”. Ka kárselirhu anapu kuári enga xáni chéni japka, kurhamarhiaspti: “Achamasïicha, ¿ambe uaa úni parani pʼímutanhantani?”. Pablu ka Silasiksï arhispti eskaksï ima no úpiringa pʼímutantani, solu Jesúsi úpirindi pʼímutantani. Jimboksïsï arhipti: “Jakajku Jesúsini ka tʼu ka chiiti kʼumanchikuarhu anapuechaksï pʼímutanhantaati” (Úku. 16:25-31).

14. a) ¿Nénaksï jarhuataspi Pablu ka Silasi kárselirhu anapu kuárini? b) ¿Náki kóntperateechanksï jatsiaspi Pablu ka Silasi engaksï tsípikua jingoni tekaantapka engaksï no sési kánhapka?

14 ¿Kárselirhu anapu kuári meru uékasïreeni míteni néna úpirini pʼímutanhantani? Peeka jo, jimboka apostoli Pablu exespka eska ima achamasï jurhimbitku uandaxapka. Joperu jimboka no judiuepka, jatsispti para jorhenguarhini Tata Diosïiri Uandakueri ambe. Ísï jimbo, para tata Jesukristueri chúxapatiini, jatsispti para jorhenguarhini ka jakajkuni sánderu jukaparhakua ambe engaksï Karakateecha jorhentpijka. Ísï jimboksïsï Pablu ka Silasi aiangupti “Tata Diosï Jeobaeri uandakueri ambe”. Xánksï sési arhistakuxapti engaksï jamberi miripakurhipka na engaksï xáni pʼamerhikuarhini japka. Joperu kárselirhu anapu kuári exespti na engaksï xáni kánikua atakuarhitini japka ka jupamakuaspti. “Tátsekua ima ka iámindu imeeri kʼumanchikuarhu anapuechaksï itsï atanhaspti”. ¡Xánksï kʼéri kóntperata ma intsïnhapka Pablu ka Silasi engaksï ísï tsípikua jingoni tekaantapka engaksï no sési kánhani japka! (Úku. 16:32-34).

15. a) ¿Nénaksï májkueni úxaki iásï Jeobaeri testiguecha ísï eska Pablu ka Silasi? b) ¿Andichisï jatsi méntku nirani jarhani pʼorhembiani kʼuiripuechani engaksï juchaari territoriurhu irekaka?

15 Májkueni eska Pablu ka Silasi, ini jurhiatikuecha jimbojtu, juchaari erachiichaksï aianhpisïndi nájkirukaksï ónhakuarhetini jarhajka ka kánikua sési nikuasïndi. Pori ejemplu, paisi ma jimbo engachi no jiárhitanhenga para aianhpini, jarhaspti ma tiempu engaksï sáno terujkani Jeobaeri testiguecha kárselirhu jorhenguarhipka Tata Diosï Jeobaeri ambe (Is. 54:17). Ísï eska na úkuarhipka kárselirhu anapu kuárini jingoni enga jakajkupka ambakiti aianhperakuani ísï tátsekua enga na nitamapkia kʼéri jenchekua, máru kʼuiripuechaksï ístu uékasïndi kurhandini jurhimbikua ambe ísï tátsekua engaksï na no sési ambe nitamakuarhiakia. Jimbosï xáni jukaparhakueti eskachi méntku nirani jauaka pʼorhembiani ka aianguani parakaksï exeaka eskachi jima jauaka para jarhuataani.

“¿Ka iásïjtsïni sïpatikuarku uékasïnia petantani?” (Úkuecha 16:35-40)

16. ¿Ambe úkuarhispi ísï pauandikua engaksï na ataapkia Pabluni ka Silasini?

16 Ísï pauandikua engaksï na ataapkia, juramutiichaksï uandaspti eskaksï jurajkuapiringia Pabluni ka Silasini. Joperu Pablu uandaspti: “Nójtsïni jamberi jusgariisti ka kʼuiripu japarintsïni atasti nájkirukani jucha Roma anapueka ka ónhastijtsïni. ¿Ka iásïjtsïni sïpatikuarku uékasïnia petantani? ¡Nóchi níntaaka! Eskaksï juuaka ka eskajtsïni imeecha petantaaka”. Engaksï iretarhu anapu juramutiicha mítepka eskaksï imeecha engaksï kastigarinhapka Roma anapuespka, kánikuaksï chérakuarhespti. Juramutiichaksï no respetariuaspti Pablu ka Silasiiri derechuechani, d iásï juramutiichaksïsï problema jatsiptia. Kʼuiripu japarinksï ataaspti ka iásïksï jatsisptia para kʼuiripu japarini arhiani eskaksï puákuantaapiringa. Ísï jimbo, nirasptiksï arhiani eskaksï jimboetakua uéakuntapiringa Filipusï. Imeechaksï kurhandispti joperuksï orheta uinhaperaantaspti jimbanhi disipuluechani.

17. ¿Ambeksï jorhenguarhispi jimbanhi erachiicha Pablu ka Silasiiri ambe?

17 ¿Andisï Pablu ka Silasi no antesi uandantapi eskaksï Roma anapuespka? ¿Jamberiksï ísï jimbo no atanhapirini? Jamberi nómbe (Úku. 22:25, 26). Engaksï ísï úpiringa jimbanhi disipuluechaksï úpirindi eratseni eskaksï ísï kuájpikuarhixapka paraksï no no sési kánhani Kristuni jimbo. ¿Ka nénaksï pʼikuarherapirini ima kristianuecha engaksï no jatsipka indeni sésikua paraksï Roma anapueni? Jimboka no ma lei jarhaspka enga úpiringa kuájpiani imeechani. Engaksï ísï tekaantapka, Pablu ka Silasiksï xarhatakuaspti jimbanhi erachiichani eskaksï iámindu kristianuecha uaaka tekaantani, na uéjkiksï xáni no sési kánhani. Ístu engaksï tátsekua uandapka eskaksï Roma anapuespka, obligariuasptiksï juramutiichani paraksï kʼuiripuni japarini uandani eskaksï no kurhajchaspka leini. Ka inde ambe marhuapirindi paraksï sánderu orhepatini sési eratsentani ante deksï no sési kaani kristianuechani. Ka enga ménderu xásï ambe úkuarhipingia, japirindia lei ma enga kuájchakuapiringa.

18. a) ¿Ambeksï májkueni úsïni eska Pablu iásï anapu orhejtsïkutiicha? b) ¿Nénachi úrasïni leini parachi kuájpini ka sési uaxastani ambakiti aianhperakuani?

18 Iásïjtu kúnguarhikuarhu anapu orhejtsïkutiichaksï ejemplu jingoni jorhentpisïndi. Nóksï erokuarhisïndi eskaksï erachiicha uaaka ambe ma engaksï ima mismu no úni jaka. Ístu, kristianuechachi májkueni úsïnga eska Pablu, exesïngachi nanichi uaa úrani leini ka na jatini parajtsïni kuájpini. Enga uétarhijka, nirasïngachi juramutiicha jingoni jima engachi irekani jaka, paisiiri anapuecha jingoni o asta máteru paisiiri anapuecha jingoni parachi úni kuájchakunhaani ka agustu kómarhini Tata Diosïni. Joperuchi no jámasïnga mójtakuani leiichani para sánderu sési irekanhani, sánderu sési, uékasïngachi úni ambe enga Pablu arhiapka Filipusï anapuechani, 10 uéxurhinisï tátsekua enga Pablu jima ónhakata japka: seguiriini jarhani ‘juramutiichani japarini kuájpini ambakiti aianhperakuani’ (Filip. 1:7). Nájkiruka no méntkisï sési uéraaka ambe ma juramutiicha jingoni, eratsetixakachi ísï úni eska Pablu ka imeeri kompanieruecha: “aianhpini ambakiti aianhperakuani” nani uéjkisï engajtsïni espiritu santu arhiaka (Úku. 16:10).

a Exe je rekuadruni “ Lukasï enga libru Úkuecha karaka”.

b Jamberiksï judiuecha no sésikua jatsipti paraksï sinagoga ma jatsini jima, jimbokaksï iretarhu Roma anapu sondaduecha irekaspka engaksï nóteru ánchikuarhiengia. O ístu, jamberiksï no japti 10 achamasïicha engaksï judiuepiringa, xánksï uétarhisïreendi para uaxastani sinagoga ma.

d Roma anapu lei uandasïreendi eskaksï iámu Roma anapu siudadanuecha jatsispka sésikua paraksï juisiu ma úminhani ka eskaksï no méni jatsispka para nemani kʼuiripu japarini no sési kámani astakaksï orheta juisiu ma úkupiringa.