Exeni ambe enga jataka

Índisi jimbo nirani

KAPITULU 15

Nirasptiksï “kúnguarhikuarhu anapuechani uinhaperantaani”

Nirasptiksï “kúnguarhikuarhu anapuechani uinhaperantaani”

Orhejtsïkutiichaksï nirasïndi pʼorhembini mándani kúnguarhikuani parakaksï sánderu mintsikaaka Tata Diosïni

Pʼitakata jarhasti Úkuecha 15:36–16:5

1-3. a)¿Iásï né pámbetaxakiia Pabluni, ka ambechi míteski imeeri ambe? b) ¿Ambechi jorhenguarhia ini kapitulu jimbo?

 ENGAKSÏ Pablu ka Timoteu jimeesïsï nirani jaka enga xáni no sési jándeka para máteru ireteecharhu niárani, Pablu eratesïndi Timoteuni, tumbi ma enga 20 uéxurhinisï jatiriika ka enga uíuinhaxeka. Timoteu sánhani arhixati sánderu iauani nirani Listra ka Ikoniu uératini, jurajkuxatiia imeeri kʼumanchikuani. Iásïksï, ¿ambe nitamakuarhiaia? Apostoli Pablu mítetixatiia, jimboka ini jingoni, tsimani uelteestia enga jimeesïsï nirajka aianhpini ka mítesti eska peligru ambe jauaka ka uandanhiata ambe. ¿Joperu néna nikua Timoteuni enga iásï ueenani jaka pámbeni?

2 Jamberi Timoteu no káni mintsinharhikuarhijti, ísï eska na mintsikajka Pablu. Imani ambe jimbo enga apenasi nitamanchaka, Pablu exesti eska uétarhinchasïnga eska nema pámbetaaka. Tsimarhanksï niraxati para uinhaperantaani kúnguarhikuechani, jimboksïsï jatsiti para márku ánchikuarhini ka eratsetini jarhani eskaksï jatsiska para kʼamarani indeni ánchikuarhitani. Jamberi Pablu ísï eratsejti jimboka iásï nótki xáni ióniiska engaksï arhirperaka Bernabé jingoni ka táchanisïksï nirani.

3 Ini kapitulu jimbo, uánikua ambechi jorhenguarhiaka ambe úni engachi arhirperata ambe jatsiaka nemani jingoni. Ístuchi jorhenguarhiaka andisï Pablu Timoteuni erakupi para pámbetani aianhpikuarhu. Ka ístuchi kurhanguaka na enga xáni jukaparhakueka ánchikuarhita engaksï sirkuitueri orhejtsïkutiicha újka.

“Juia ménderu pʼorhembiani imani erachiichani” (Úkuecha 15:36)

4. ¿Ambe uékasïreeni úni Pablu ini segundu biaji jimbo?

4 Máteru kapitulu jimbo, exeskachi eska Pablu, Bernabé, Judasï ka Silasi niraspkaksï Antiokía anapu kúnguarhikuarhu paraksï aianguani sirkunsisioniiri ambe ka ísïksï uinhaperantani ka animariini ¿Ambe úkuarhispi tátsekua? Pablu arhispti Bernabéni: “Juia ménderu pʼorhembiani imani erachiichani engaksï imani ireteecha jimbo jaka nani engachi aianhpika Tata Diosï Jeobaeri uandakuani, parachi exeni náksï jámaxaki” (Úku. 15:36). Ini segundu biaji jimbo, Pablu no solu uékasïreendi nirani pʼorhembiani ka uandontskuarheni imeechani jingoni engaksï apenasi itsï atakuarhipka. Sánderu sési, eska na uandajka libru Úkuecha niraspti para aianguani erachiichani ambe engaksï uandapka apostoliicha ka Jerusaléni anapu orhejtsïkutiicha (Úku. 16:4). Ka ístu, jimboka Pablu sirkuitueri orhejtsïkutiispka, uékasïreendi eskaksï kúnguarhikuarhu anapu erachiicha sánderu mintsikapiringa Tata Diosïni (Rom. 1:11, 12). ¿Nénaksï májkueni úsïni Jeobaeri testiguecha iásï ísï eska kuerpu gobernanti na úpka ióntki?

5. ¿Néna arhistakuasïni ka uinhaperantaani kúnguarhikuechani Grupu enga Orhejtsïkuajka iámindu kúnguarhikuechani?

5 Iásï, para Kristu arhistakuani kúnguarhikuechani úrasïndi Grupuni enga Orhejtsïkuajka iámindu kúnguarhikuechani. I grupu, engaksï erakunhaka paraksï auandarhu nirani, úraasïndi karteechani, publikasioniichani engaksï sïranda jimbo jaka ka Interneti jimbo, tánguarhikuechani, ka ístu máteru ambe para arhistakuani ka uinhaperantaani kúnguarhikuechani engaksï iámu parhakpinirhu jaka. Ístu jánguarhintasïndi míteni néna jarhaski mándani kúnguarhikua. Para ísï úni, erakuasïndi orhejtsïkutiichani engaksï sési jorhendakata jaka parakaksï jindeuaka sirkuitueri orhejtsïkutiicha paraksï nirani pʼorhembiani kúnguarhikuechani engaksï iámu parhakpinirhu jaka.

6, 7. ¿Ambe ka ambeksï úsïni sirkuitueri orhejtsïkutiicha?

6 Ini jurhiatikuechani jimbo, sirkuitueri orhejtsïkutiichaksï jánguarhintasïndi jarhuatani ka uinhaperantani mándani erachini ka pirenchini imani kúnguarhikuecha jimbo engaksï pʼorhembiajka. Ísïksï úsïndi eska Pablu na úpka ka ístu máteru kristianuecha primeru siglurhu. Pablu ini konsejuni íntskuspti sirkuitueri orhejtsïkutini ma: “Uandanta Tata Diosïiri uandakuani; kánikua jánguarhinta aianhpini enga sési jánhaskuarhini jauaka o na uéjki no sési jánhaskuarhini jarhani; arhistakua máteruechani, xukaa ka uandontskuarhekua, kánikua tekaantskua jingoni ú ini ambe ka jánguarhinta sési míteni néna jorhentpini”. Ka ístu arhispti: “Ú indeni ánchikuarhitani enga jindeeka aianhpini ambakiti aianhperakuani” (2 Tim. 4:2, 5).

7 Iásï sirkuitueri orhejtsïkutiicha —o engaksï tembuchatini jaka, imeecheeri témbeechajtu—, mámaruksï aianhpisïndi kúnguarhikua jingoni ísï eska Pablu na uandapka. Imeechaksï kánikua sési jorhentpisïndi ka tsitisïndiksï aianhpini, ka inde ambe kánikua uinhaperantaasïndi iámindu erachiichani (Rom. 12:11; 2 Tim. 2:15). Joperu ambe engaksï sánderu xarhatajka, jindeesti xénchperakua ka na engaksï iámu mintsita jingoni újka ambe ma. Nirasïndiksï iápurisï, nájkiruka kánikua aparhikuarhini jauaka, tsʼirakuarhini o no sési jánhaskuarhini o peligru ambe jarhani (Filip. 2:3, 4). Ka ístuksï uinhaperantaasïndi ka jorhendaani erachiichani ka konseju ambe íntsaani engaksï Bibliarhu pʼitakata jaka. Sési jauati engachi jánguarhintaaka exeni na engaksï jámajka sirkuitueri orhejtsïkutiicha parachi ísï úni eskaksï imeecha (Ebr. 13:7).

“No sésiksï arhirperaspti” (Úkuecha 15:37-41)

8. ¿Ambe úspi Bernabé enga Pablu pʼímarhipka?

8 Bernabé kánikua sési exespti enga Pablu arhipka: “Juia ménderu pʼorhembiani imani erachiichani” (Úku. 15:36). Tsimarhanksï jámasptia aianhpini ka kurhangutsperasïreendiksï. Ka ístuksï míteasptia erachiichani engaksï jimeesïsï anapuepka nani engaksï nípka (Úku. 13:2–14:28). Ísï jimbo, kánikua sési japirindi eskaksï márku nipiringa ménderu. Joperu niáraspti jarhani ambe ma. Úkuecha 15:37 uandasïndi: “Bernabé uékasïreendi eskaksï Juanuni pájtapiringa, imani engaksï Markusï arhienga”. Eskachi na exejka, Bernabé no kurhanguarhispti sini sési japiringa eskaksï pájtapiringa, Bernabé “uékasïreendi” pájtani imeeri primu jémbani.

9. ¿Andiksïsï arhirperapi Pablu ka Bernabé?

9 Pablu no uékaspti pájtani Markusïni. ¿Andi? Biblia uandantasïndi: “Pablu no uékasïreendi pájtani jimboka ima Panfilia jurajkuaspka ka nóteru pámbetaasptia paraksï aianhpini Tata Diosïiri uandakuani” (Úku. 15:38). Eskachi na exekia, Markusï niraspti Bernabé ka Pablu jingoni aianhpini jiáni engaksï primeru xanhari nípka uápurisï aianhpini, joperu jurajkuaspti (Úku. 12:25; 13:13). Nótkiksï iauani niraxapti, Panfiliaksï jarhaspti enga Markusï jurajkuapka ka enga Jerusaléni kʼuanhatsentapka. Nájkiruka Biblia no uandajka andisï jurajkuapi, Pablu exespti eska inde ambe kánikua no sési jarhaspka ka jamberi ísï jimbosï nóteru mintsinharhiendia.

10. ¿Nénaksï kʼamarhukuspi Pablu ka Bernabé?

10 Bernabé meru uékasïreendi pájtani Markusïni ka Pablu mátirku uandaspti eska nómbe. Ka indeni ambe jimbo “Pablu ka Bernabé no sésiksï arhirperaspti jimboksïsï táchanisï nípti” (Úku. 15:39). Bernabé ka imeeri primu jémba barkunksï ma jataspti ka Chipreksï niraspti, jimboka jima anapuespka. Ka Pablu segundu biajini úspti ísï eska na eratsetini japkia. Biblia uandantasïndi: “Pablu Silasini pájtaspti ka erachiichaksï kómarhispti paraka Tata Diosï Jeoba kóndeantapiringa” (Úku. 15:40). Ka tsimarhanksï “Siria ka Silisiaisï nitamaspti para kúnguarhikuarhu anapuechani uinhaperantaani” (Úku. 15:41).

11. ¿Náki kualidadiichanchi uétarhinchasïni parachi seguiriini sési pájperani imani erachi jingoni engajtsïni no sési pʼikuastaka?

11 Ambe enga úkuarhipka xarhatasïndi eskachi iáminduecha imperfektueska. Ju je no mirikurhini eska kuerpu gobernantisï axaapka Pabluni ka Bernabéni, ka eska Pablu, jamberi niárapka imani grupurhu kuenta úkuarhini. Nájkiruka ísïipka, Pablu ka Bernabé nóksï úspti pʼíngukuarhini. ¿Joperuksï ísï pakarapirinia? ¿Nóteruksï úpirinia sési pájperantani? Jo. Nájkirukaksï no perfektuepka, kaxumbitiisptiksï ka uékasïreendiksï ísï úni eska Kristu. Ísï tátsekua, niárasptiksï kristianueni kámberani ka sésiksï pájperantaspti (Éfes. 4:1-3). Ka míteskachi eska máru uéxurhini tátsekua, Pablu ka Markusï ménderuksï márku jámaska Tata Diosïni ánchikuarhikuni (Kol. 4:10). a

12. ¿Náki kualidadiichanksï jatsiski para xarhataani iásï anapu orhejtsïkutiicha paraksï májkueni úni eska Pablu ka Bernabé?

12 Bernabé ka Pablu, nóksï ísï mítekateespti eskaksï kurhurjaxesïreenga. Bernabé —enga arhinheenga José— ísï mítekateespti komu achamasï ma enga kánikua uékpitiipka ka enga intsïmpitiipka, jimboksïsï apostoliicha arhiendi Bernabé enga arhikuekajka “ima enga sési pʼikuastpentajka” (Úku. 4:36). Pabluntuksï ísï mítespti eska xénchpetiispka ka sési kámpini (1 Tes. 2:7, 8). Ísï jimbo, májkueni eska Pablu ka Bernabé iásï anapu orhejtsïkutiichaksï ka ístu sirkuitueri orhejtsïkutiicha jatsistiksï para jánguarhintani kaxumbitiini ka sési kaani máteru orhejtsïkutiichani ka ístu iámindu karichiichani (1 Ped. 5:2, 3).

“Erachiichaksï sési ambe uandasïreendi imeeri ambe” (Úkuecha 16:1-3)

13, 14. a)¿Neespi Timoteu, ka Pablu néna niáraspi míteni? b) ¿Andisï Pablu pendienti pápi Timoteuni? c) ¿Náki responsabilidadi intsïnhaspi Timoteu?

13 Enga Pablu segundu biajini úpka para nirani aianhpini, Galasia niraspti nani enga Roma juramuenga. Jimaksï uánikua kúnguarhikuecha jarhasptia. Biblia arhisïndi: “Jimajkani Derbe niáraspti ka tátsekua Listra. Jima, tumbi ma jarhaspti enga Timoteu arhinheenga, imeeri amamba judieespti ka jakajkutiispti, joperu taati jémba grieguespti” (Úku. 16:1). b

14 Jamberi Pablu jiáni mítepti Timoteueri familiani enga primeru xanhari jámapka jimeesïsï aianhpini uéxurhini 47 jimboisï. Iásï tsimani o tanimu uéxurhinisï tátsekua enga Pablu ménderu nípka imani kúnguarhikuani pʼorhembini, sánderu pendienti pásptia Timoteuni. ¿Andisï ísï úpi? Jimbokaksï imeeri iretarhu anapu erachiicha ka uérakua anapuecha ‘sési ambe uandasïreenga imeeri ambe’. Libru Úkuecha uandasïndi eskaksï Listra ka Ikoniu anapu erachiicha sési ambeksï uandasïreenga Timoteueri ambe, nájkirukaksï i ireteecha 30 kilometru (20miia) jarharperatini japka (Úku. 16:2). Espiritu santueri jarhuajperata jingoni, orhejtsïkutiichaksï kurhakuspti Timoteuni eska jarhuatapiringa Pabluni ka Silasini para nirani pʼorhembiani kúnguarhikuechani (Úku. 16:3).

15, 16. ¿Andisï xáni sési uandanheeni Timoteueri ambe?

15 ¿Andiksïsï xáni ambakiti ambe uandeeni Timoteueri ambe? ¿Jindeepi jimboka kánikua jánhaskatiipka, sési jáxeni ka jorhenani uánikua ambe úni? Ísïisti eskaksï i kualidadiicha ísku pakataasïnga kʼuiripuechani. Asta Samueli jamberi ísï úkuarhinchaspti, joperu Tata Diosï Jeoba arhispti eska ima no ísï exesïnga eska kʼuiripu na exejka, ka ísï arhispti: “Kʼuiripu imani ambejkusï exejti ambe enga imeeri éskuecha exejka, peru Tata Diosï Jeoba mintsitanisï exejti” (1 Sam. 16:7). Erachiichaksï no indeni jimbosï xáni sési uandeendi Timoteueri ambe jimboka sési jáxespka o jimboka uánikua ambe jorhenaspka úni, sino imeeri kualidadiicha jimbo.

16 Sánderu orhepani, Pablu uandasïndi na enga jásï ma kristianuepka Timoteu. Uandaspti eska no nema ísï jámasïreenga eska ima, eska xénchpetiispka, eska kánikua uandanhiasïreenga máteruecha jimbo ka eska kánikua ánchikuarhisïreenga erachiicha jimbo (Filip. 2:20-22). Ka ístu uandaspti eska ‘mintsita jingoni mintsikasïreenga Tata Diosïni’ (2 Tim. 1:5).

17. ¿Nénaksï uaa tumbiicha májkueni jámani eska Timoteu?

17 Ini jurhiatikuecha jimbojtu, uánikua tumbiichaksï jarhasti engaksï májku járhati kualidadiichani jatsiaka eska Timoteu, nájkirukaksï tumbi sapiratiika, Tata Diosï Jeoba ka imeeri kúnguarhikua kánikuaksï sési uandasïndi imeecheeri ambe (Prov. 22:1; 1 Tim. 4:15). Imeechajtuksï mintsita jingoni mintsikasïndi Tata Diosïni ka nóksï jámasïndi ménderueni jámani erachiicha jingoni ka ménderueni jámani máteruecha jingoni (Sal. 26:4). Ísï jimboksïsï újti kánikua jarhuajpeni kúnguarhikuarhu ísï eska Timoteu. Ka iáminduechachi tsípisïnga engaksï ueenajka aianhpini ka tátsekuaksï aiakukuarheni Tata Diosï Jeobani ka itsï atakuarhinksï.

‘Sánderuksï jakajkusïreendia’ (Úkuecha 16:4, 5)

18. a) ¿Ambe ka ambeksï úspti Pablu ka Timoteu engaksï nípka pʼorhembiani kúnguarhikuechani? b) ¿Néna jarhuataaspi inde ambe kúnguarhikuechani?

18 Pablu ka Timoteu uánikua uéxurhinksï májku kʼéri ánchikuarhispti. Íksï orhejtsïkutiicha engaksï pʼorhembiauenga kúnguarhikuechani, ísïminduksï úspti eska kuerpu gobernanti na arhiapka. Pori ejemplu, “méni engaksï niáreenga ireta ma jimbo, aianguasïreendiksï erachiichani ambe engaksï pakatperapka apostoliicha ka orhejtsïkutiicha engaksï Jerusaléni japka parakaksï imeechajtu ísï úpiringa” (Úku. 16:4). Ka xarharasïreendi eskaksï kúnguarhikuecha ísï úxapka, jimbokaksï ‘sánderu jakajkusïreengia ka pauani pauani sánderuksï uániixaptia’ (Úku. 16:5).

19, 20. ¿Andichisï jatsi para kurhajchaani erachiichani engajtsïni orhejtsïkujka?

19 Ini jurhiatikuechani jimbojtu, Tata Diosï Jeoba újchakuraasïndi imeeri marhuariichani engaksï újka ambe engaksï arhiauaka imeecha engaksï orhejtsïkuajka (Ebr. 13:17). Jimboka ini parhakpinirhu sóntku mójtakurhixaka ambe ma, kánikua jukaparhakuesti eskachi méntku marhuatani jauaka ambe engajtsïni íntskujka “jántspiri enga mintsinharhikueka ka jánhaskatiini” (Mat. 24:45; 1 Kor. 7:29-31). Ísïchi uaaka kánikua mintsikani Tata Diosïni ka méntkuchi no jámaaka jáxeni parhakpini jingoni (Sant. 1:27).

20 Ísïisti eskaksï iásïjtu orhejtsïkutiicha —ka ístu Grupu enga Orhejtsïkuajka iámindu kúnguarhikuechani— méntkuenksï no perfektuesti eska Pablu, Bernabé, Markusï ka máteru orhejtsïkutiicha engaksï erakunhapka primeru siglurhu (Rom. 5:12; Sant. 3:2). Joperuchi jatsiska para mintsinharhini Grupuni enga Orhejtsïkuajka iámindu kúnguarhikuechani, jimbokaksï iicha ísïmindu úsïnga eska na uandajka Biblia ka ísï eskaksï apostoliicha na úpka (2 Tim. 1:13, 14). Jimboksïsï kúnguarhikuecha sánderu uíuinhasï jarhajti ka sánderuksï mintsikani Tata Diosïni.