Exeni ambe enga jataka

Índisi jimbo nirani

KAPITULU 4

¿Andisï uétarhijki respetarini juramukuani?

¿Andisï uétarhijki respetarini juramukuani?

“Janhanharhia je iáminduechani.” (1 PEDRU 2:17.)

1, 2. a) ¿Nénachi niárasïni ménisï pʼikuarherani? b) ¿Náki kurhamarhikuechanchi mókuantaua?

¿EXESKIJTSÏA ménisï na enga jánharhintajka sapi ma enga no uékajka úni ambe engaksï arhijka? Ísï xarhatasïndi na enga pʼikuarhinhini jarhajka. Kurhaani jarhasïndi ambe enga tátemba arhijka ka mítisti eska jatsiska para janhanharhini; peru iásï, nomasi no uékasïndi kurhandini. ¿Nájtsï exesïni? Ménisïchi juchajtu májkueni úsïnga.

2 No méntkisï fásilisïndi janhanharhiani imechani engaksï juramukua jatsika. ¿Niáraskijtsï ménisï ísï úni? Enga ísïka, uákajtsï seguru jarhani eska no chájkusï ísï pʼikuarherajka. Peru Bibliajtsïni arhisïndi eskachi jatsiska para kurhajchaani juramutichani, nájkiruka ini parhakpini jimbo pauani pauani kʼuiripu sánderu no uékajka kurhandini (Proverbios 24:21). Engachi uékaaka Tata Diosïri uékperakuarhu jarhani, uétarhisïndi eskachi kurhajchaaka ambe enga Bibliarhu jaka. Peru, ¿andisï xáni úkua juka? ¿Andijtsïnisï kurhachijki Jeoba eskachi ísï uáka? ¿Ambejtsïni jarhuata parachi kurhandini, ka nénachi uá ísï úni? Iáiasïchi mókuantani jauaka ini kurhamarhikuechani.

ANDISÏ NO FÁSILI

3, 4. ¿Néna uénaski jarhani pekadu, ka néna úsïni i ambe eskachi no janhanharhiaka imani enga juramukua jatsika?

3 ¿Andisï úkua jukajki janhanharhini juramukuani? Tsimani ambe jimbo: uénani jámani, jimbokachi pekadoriska, ka tsimani, jimbokaksï imecha engaksï juramujka ístuksï pekadoriska. Iónistia enga uénaka i pekadu engachi jukarhekuarhika ka jini uénasti jardini Edenirhu, jiáni engaksï Adani ka Eba nóteru kurhajchapkia Tata Diosïni. Eskachi na exekia, pekadu uénasti jarhani no kurhandirakua ma jimbo. Ka asta iásï jamberi, ísïchi andajpenusïnga no uékani kurhandini (Génesis 2:15-17; 3:1-7; Salmo 51:5; Roma 5:12).

4 Pekadorichi andajpenuska, jimbochisï sóntku úndajka kʼéramakuarhini ka kánikua sési exekuarhini, ma ambe enga no májkuenika eska kaxumbikua, enga xáni úkua jukaka xarhatani ka jatsini. Ka nájkirukachi uánikua uéxurhinichani sési marhuakukia Jeobani, uákachi úndani sési exekuarhini ka kʼéramakuarhini. Ísï úkuarhispti Kore jingoni, enga Moisesiri jurhiatikuechani jimbo irekapka. I israelita uánikua tsʼéjkukuechani orhepani uérakuaspti Tata Diosïri ireta jingoni. Peru uékaspti juramukua jatsini ka tekaaspti arhiani máteruechani paraksï ístu no kurhajchani Moisesini, imani enga sánderu kaxumbitipka imani jurhiatikuecharhu (Números 12:3; 16:1-3). Sáno májkueni úkuarhispti rei Usiasi jingoni, imeri kʼéramakuarhikua úspti eska inchapiringa Jeobaeri templurhu ka úni imani pímbinhasï ánchikuarhitani engaksï solu saserdoticha uénga (2 Crónicas 26:16-21). Kore ka Usiasi kánikuaksï no sési úkuarhinchaspti engaksï ísï no kurhandipka. Ima ambe engaksï úkuarhinchapka, jorhendasïndijtsïni ambakiti ambe: eskachi no jatsiska para kʼéramakuarhini, jimboka i ambe úsïnga eskachi no janhanharhiaka imani enga juramukua jatsika.

5. ¿Nénaksï iónisï no sési úraskia juramukuani kʼuiripuecha?

5 Peru ístu, imecha engaksï juramukua jatsika úxatiksï eska juramukua nóteru káni janhanharhinhaaka. Uánikuaksï no sési kámpisïndi o nóksï jurhimbiti jámani. Istoria uánikua ambe uandantasïndi na engaksï xáni no sési kámpipka imecha engaksï juramupka ménisï (arhinta je Eclesiastés 8:9). Ju je exeni Sauliri ejemplu. Enga Jeoba erakupka para juramutiini, ambakiti kʼuiripu máespti ka kaxumbitini. Peru tátsekua niáraspti kʼéramakuarhini, úndaspti enbidiarpini, ka niáraspti jamberi uékani uándikuni Dabidini (1 Samuel 9:20, 21; 10:20-22; 18:7-11). Sánderu orhepatini, Dabidi ístu niáraspti reini. Ka nájkiruka niárapka jindeeni sánderu ambakiti juramuti enga Israeli jatsipka, ístu niáraspti no sési úrani imeri juramukuani, jimboka euakuarhispka témbani Uriasini enga ititepka ka jimboka guerrarhu jima péraspka Uriasini engaksï úpiringa fásili uándikuni (2 Samuel 11:1-17). Eskachi na exekia, pekadu úsïndi eskaksï kʼuiripuecha no sési úraaka juramukuani ka sánderuksï no sési úrasïndi juramukuani engaksï no janhanharhijka Jeobani. Gran Bretaña anapu achati ma enga politikarhu jámaenga uandasti: “Desdekaksï úndaka jarhani papecha Iglesia Katolikarhu úrastiksï imeri juramukuani paraksï no sési kaani kʼuiripuechani ka tʼauajchakuani”. Exeparini na engaksï úrakia juramukuani máru, úpiringachi kurhamarhikuarhini: “¿Andichisï jatsi para janhanharhini juramukuani?”.

ANDISÏ UÉTARHIJKI JANHANHARHINI JURAMUKUANI

6, 7. a) Uandanta je andichisï respetarijki Jeobaeri juramukuani. b) ¿Asta kánichi jamberi jatsiski para xarhatani eskachi kurhajchasïnga Jeobani ka náki ejempluchi jatsiski para chúxapani?

6 Uékperakuasï újti, eskachi uáka arini tanimu ambe enga sánderu jukaparhakueka, engachi jimbo jatsika para janhanharhini juramukuani: orheta, uékperakua Jeobani jimbo, tátsekua kʼuiripuni jimbo, ka últimu juchantsïni jimbo. Orheta Jeoba jimboesïndi, no ma ambechi sánderu uékasïnga eska Jeobani, ka jimbochisï uékajka sési pʼikuastani (arhinta je Proverbios 27:11; Markusʌ 12:29, 30). Mítiskachi eska jiáni uératini enga Jeoba nóteru kurhajchanhakia jardini Edenirhu, úndaska uandanhani eska Jeoba no jatsiska para juramuni, ni Echerirhu ka ni ambe enga xáni jaka. Ístuchi jorhenguarhiskia eska sáno iáminduksï no jiókuarhisïnga Tata Diosïri juramukuani ka eskaksï Satanasini apoiarisïnga. Peruchi jucha kánikua tsípikua jingoni apoiarisïnga Jeobani ka imeri juramukuani. Ísï jimbo, ¿nénachi pʼikuarherasïni engachi arhiantajka textuechani engaksï Jeobaeri juramukueri ambe uandajka, komueska Jaŋaskuecha 4:11? Kánikuachi janhanharhisïnga. Seguruchi jarhaska eska imajkusï jindeka Juramuti iámindu amberi, jimbochisï mintsita jingoni apoiarijka imeri juramukuani irekaparini pauani pauani ísï eskajtsïni ima na arhijka.

7 Peru respetarini Jeobani, sánderu ambe arhikuekasïndi eska solu kurhajchani. Jo ísïsti, úsïngachi ambe engajtsïni ima kurhachijka jimbokachi uékasïnga. Peru ménisï úpirindijtsïni úkua jukachini kurhajchani juchari Táti Jeobani, májkueni eskachi na exenga uénakuarhu sapi jingoni, ka jiánisï uétarhiati kurhajchani nájkirukachi no tsitiaka. Ju je miántani eska Jesusi méntkisï úska ambe enga imeri Táti uékaenga, asta jiáni jamberi enga sánderu úkua jukakupka, niáraspti jamberi arhini: “Asï úkuarhie eskani ji na uékajka, sino eska tʼu na uékajka” (Lukasʌ 22:42).

8. a) ¿Ambe arhikuekasïni méntkisï kurhajchani Jeobaeri juramukuani ka néna pʼikuarherasïni Jeoba ini ambe jimbo? b) ¿Ambejtsïni jarhuataa parachi méntkisï jiókuarhini jarhuajperata ka xukajchperata engachi intsïnhaaka? (Exe je rekuadruni “ Kurhaa jarhuajperatani ka jiókuarhi engaksïni jurhimberantaaka”.)

8 Jo ísïsti, Jeoba iásïjtsïni Biblia jimbo uandajpasïndi ka imechani jimbo engaksï imani representarijka ixú Echerirhu, ka ísïjtsïni arhisïndi ambe enga ima uékajka eskachi uáka, ka nóteru ísïia eska ióntki na uandajpauenga imeri marhuarichani. Kurhajchasïngachi Jeobaeri juramukuani engachi respetariajka imechani enga Jeoba sésikua íntsajka parajtsïni juramuchini. Engachi no kurhajchaapiringa imechani, no kurhajchaaparini ambe engajtsïni arhijka parajtsïni jurhimberantani Biblia jingoni, ikiatapiringachi Tata Diosïni. I ambeksïsï úpti israelitecha. Engaksï úndapka uandauandamini ka nóteruksï kurhajchania Moisesini, Jeoba uandaspti eskaksï imanisï no kurhajchani japka (Números 14:26, 27).

9. ¿Andichisï uandajki, eska para respetarini juramukuani uétarhisïnga uékani máteruechani? Úra je ejemplu ma.

9 Máteru ambe jimbo engachi kurhajchajka juramukuani, jindesti jimbokachi uékasïnga kʼuiripuni. Parachi sési kurhanguni, eranhaska je eskajtsï cha sondadu máeska. Enga cha ka chári pámpiricha uékaaka sési úni chári ánchikuarhitani ka no tsïtani tsípikuani, jatsiskajtsï para respetarini imechani engaksï juramukujka ejersituni, kurhajchaani imechani engaksïni juramuchijka ka úni ambe engaksïni ima arhijka. Enga májku sondadu no kurhandiaka, máteruechajtuksï úpirindi exeni ka ístu nóteru kurhandinia. Ini ambe jimbo úpirindi kánikua no sési úkuarhinchani iámu ejersitu. Ísïsti, engachi uandajka ejersitueri ma, úpiringachi eranhaskani guerra ka no sési jásï ambe. Peru Jeoba jatsisti ejersitu ma enga méntkisï sési ambe újka. Jo, Biblia uánikua uelta arhisïndi Tata Diosïni “Jeoba ejersituecheri” (1 Samuel 1:3). Jeoba jindesti Komandanti iámindu ima uinhapiti ánjilicheri engaksï jaka. Ístu, Biblia uandasïndi eska jucha ísïska eska sondaduecha engachi Tata Diosïni marhuakujka (2 Timoteo 2:3; Ezequiel 37:1-10). Ka kʼuiripuechani máru pérasti paraksï orhekupaani ini Tata Diosïri sondaduechani. Engachi no kurhajchaauaka, uákachi no sési úkuani juchari erachichani. Enga kristianu ma no kurhajchaajka kúnguarhikuarhu anapu orhejtsïkutichani, no sési úkuasïndi máteru erachichani (1 Korintu 12:14, 25, 26). Májkueni úkuarhisïndi eska enga ma sapi no kurhajchaajka imeri tátichani: iámu familia no sési pʼikuarherasïndi. Eskachi na exeka, janhanharpini ka jarhuajpini xarhatasïndi eskachi uékaasïnga máteruechani.

10, 11. ¿Andisï sésii mítini ambe kóntperatechanchi jatsiaua engachi kurhajchaska juramukuani? Uandanta je.

10 Máteru ambe jimbo engachi jatsika para respetarini juramukuani, jindesti jimbokachi jucha mísmu sési jauaka engachi kurhandiska. Ka sáno méntkisï, engajtsïni Jeoba arhijka eskachi kurhajchaaka nemani, arhisïndijtsïni náki kóntperatechanchi jatsiaua. Exe je ini ejempluni, ¿ambejtsïni aiachesïni engachi kurhajchaaska juchari tátichani? Eskachi ióni irekaaka ka tsípikua jingoni (Deuteronomio 5:16; Efesu 6:2, 3). ¿Ka engachi kurhajchaaska kúnguarhikuarhu anapu orhejtsïkutichani? Eskajtsïni Tata Diosï méntkisï jaiapanhintaaka (Ebreu 13:7, 17). ¿Ka engachi respetariaska juramutichani? Eskachi kuájchakukata jauaka (Roma 13:4).

11 Jo, engachi mítijka andisï Jeoba uékajki eskachi kurhandiaka, sánderu fásiliuati respetarini juramukuani. Iásïchi tanimu ambe exeaka, nani engachi uáka respetu xarhatani.

RESPETU FAMILIARHU

12. ¿Ambe sésikua intsïnhaski achati, ka néna jatsiski para úrani?

12 Jeobasï kueraati familiani. Ka jimboka Tata Diosï máeska enga tsitijka eska iámu ambe sési jauaka, jimbosï uaxastatia na enga jatsika para jarhani familia ma paraksï úni sési irekani (1 Korintu 14:40). Ka uandasti eska achati jindeska éjpu familiarhu, eska ima orhejtsïkusïnga familiarhu. Para i ambe úni, imajtu jatsisti para respetarini tata Jesukristueri juramukuani, jimboka ima jindeska Éjpu achatiri. ¿Néna úsïni i ambe? Májkueni orhejtsïkuparini eska Jesusi na orhejtsïkujka kúnguarhikuani (Efesu 5:23). Ísï jimbo, ambakiti uámba ma tsitisïndi úni ambe enga tokarijka úni, tsípikua jingoni úsïndi i ambe komueska tsʼiueriti ma. Peru no méni no sési kámpisïndi ni uinhamarhitspini. Sánderu sési: uékpisïndi, sési kámpini ka kurhangutspini. No méni mirikurhisïndi eska no iámu juramukua jatsiska ka eska Jeobaeri juramukua iauani sánderu kʼériska eska imeri.

Táti enga kristianueka, Kristueri ejempluni chúxapasïndi para familiani orhejtsïkuni

13. ¿Néna uá uarhiiti úni ambe enga ima tokarijka ísï eska Jeoba na jeiapanhintajka?

13 Uarhiiti jatsisti para jarhuatani uámbani. Imajtu intsïnhasti juramukua imeri kʼumanchikuarhu, jimboka Biblia uandasïnga “ambe enga nándi uandajka” (Proverbios 1:8). Peru pirenchi mítisti eska imeri juramukua no sánderu kʼériska eska uámberi, jimbosï jarhuatajti uámbani paraka ima sési orhejtsïkuaka kʼumanchikuarhu. Jarhuatasïndi ka apoiarini ka no méni menosi úsïndi ka ni úni ambe ma paraka úkuarhiaka ambe enga ima uékaaka o uékani ima orhejtsïkuni. Enga ménisï no jeiapanhintajka ambe ma, respetu jingoni arhisïndi uámbani, peru no méni no kurhajchasïndi ambe enga ima eratsikia úni. ¿Ka enga uámba no jakajkuaka Jeobani? Jimajkani úpirindi úkua jukakuni uarhiitini kurhajchani uámbani, peru útasï ísï, enga respetariska imeri juramukuani, jamberi úpirindi úni eska ma jurhiani uámbajtu úndaaka jakajkuni Jeobani (arhinta je 1 Pedru 3:1).

14. ¿Nénaksï uá sapiicha sési pʼikuastaani tátembechani ka Jeobani?

14 ¿Ambeksï xarhatasïni sapiicha engaksï kurhandijka? Eskaksï janhanharhisïnga tátembechani ka sésiksï pʼikuastaasïndi (Proverbios 10:1). Peru enga sánderu jukaparhakueka, úsïndiksï eska Jeoba sési pʼikuarheraaka. Ka inde kurhandirakua no mójtakurhisïndi nájkirukaksï solu táti o nándi jingontku irekaaka; kurhangusïndiksï eska jiánisï sánderu uétarhijka imecha jingoni jarhani ka jarhuataani. Familiecha engaksï újka ambe enga Tata Diosï arhiajka, sésiksï irekasïndi ka tsípikua jingoni. Ístuksï kʼéri ambe arhisïndi Jeobani, imani enga kueraaka familiechani.

RESPETU KÚNGUARHIKUARHU

15. a) ¿Nénachi xarhatasïni kúnguarhikuarhu eskachi respetarisïnga Jeobaeri juramukuani? b) ¿Náki prinsipiuechajtsïni jarhuataa parachi kurhajchaani imechani engaksï orhejtsïkujka kúnguarhikuarhu? ((Exe je rekuadruni “ Ju je kurhajchaani imechani engaksï orhejtsïkujka kúnguarhikuani”.)

15 Jeoba íntskusti sésikua imeri Uájpani para juramuni kúnguarhikuarhu (Kolosasi 1:13). Ka ístu Jesusi sésikua íntskusti “jántspiri[ni] enga mintsinharhikueka ka [enga jánhastika]” para jorhendani Bibliaeri ambe Jeobaeri iretani (Mateu 24:45-47). Ini jurhiatikuechani, “jántspiri[ni] enga mintsinharhikueka ka [enga jánhastika]” jindesti Grupu enga Orhejtsïkuajka iámindu kúnguarhikuechani Jeobaeri Testiguecheri. Májkueni eska primeru siglurhu, Grupu enga Orhejtsïkuajka iámindu kúnguarhikuechani ístu arhiasïndi kúnguarhikuarhu anapu orhejtsïkutichani ambeksï uá ka néna. Kartechani jimboksï arhiasïndi o kʼuiripuni ma jimbo, enga úpiringa jindeeni sirkuitueri orhejtsïkutichani jimbo. Méntkisï engachi respetariauaka orhejtsïkuticheri juramukuani, Jeobanichisï kurhajchani jauaka (arhinta je 1 Tesalonika 5:12; Ebreu 13:17).

16. ¿Andisï uandajki Biblia eskaksï orhejtsïkuticha espiritu santu jimbo erakunhasïnga?

16 Orhejtsïkuticha ka orhejtsïkuticheri jarhuajpiricha imajtuksï pekadoristi. Ísï eska iáminduecha, imajtuksï no úsïndi iámindu ambe sési úni. Peru orhejtsïkutichaksï Jeobaeri intsïmperata máesti, paraka kúnguarhikua no méni jurajkuaka Tata Diosïni. Biblia uandasïndi eskaksï espiritu santu jimbo erakukatesïnga (Ukuecha 20:28). ¿Andisï ísï uandajki? Ma ambe jimbo jindesti, jimboka ante de erachi ma erakunhani para orhejtsïkutini, kúnguarhikuarhu anapu orhejtsïkutichaksï exesïndi ambesï kurhakujki Biblia imani enga ini kóntperatani intsïnhaaka, ka Bibliani espiritu santu jimbo únhasti (1 Timoteo 3:1-7, 12; Titu 1:5-9). Máteru ambe jimbo jindesti, engaksï ima ini ambe exeni jarhajka, kurhakusïndiksï Jeobani eska íntsauaka espiritu santu.

17. ¿Andiksïsï ójtsïkuarhijki pirenchicha engaksï újka máru ánchikuarhitechani kúnguarhikuarhu?

17 Kúnguarhikuarhu, mámaru járhati ánchikuarhita jarhasti engaksï orhejtsïkuticha újka o orhejtsïkuticheri jarhuajpiricha, komueska grupuni petani para nirani eianhpini. ¿Ambe úkuarhisïni enga no ma i jásï erachi jarhajka? Máteru erachi enga itsï atakuarhikia úsïndi i ambe. ¿Ka enga ístu no ma japiringa? Jimajkani pirenchi jánhasti ma úsïndi ini ambe. Peru méntkisï enga pirenchi ma uáka imani ánchikuarhitani enga erachi ma jatsika para úni enga itsï atakuarhikia, jatsisti para ójtsïkuarhini (1 Korintu 11:3-10). * I juramukua, no jindesti para menosi úni pirenchini. Sánderu sési, úsïndi eska pirenchi xarhataaka respetu, na enga Jeoba uaxastakia juramukuani familiarhu ka kúnguarhikuarhu.

RESPETU PARHAKPINI ANAPU JURAMUTICHA JIMBO

18. ¿Nénajtsï explikaripirini ambe enga uandajka Roma 13:1-7?

18 Engachi jurhimbiti kristianueka, jánguarhintasïngachi ísï úni eska na arhijka prinsipiuecha engaksï ixú jaka Roma 13:1-7, (arhinta je). Engachi arhintaska ini textuni, exeakachi eska uandasïnga gobiernuecheri ambe. Jeoba jurajkusïndi eskaksï jauaka, paraksï ambakiti ambe úni, paraka no no sési jánhaskuarheaka ka para jarhuajperata ambe íntspini. ¿Nénachi uá respetariani ini juramutichani? Úparini ambe engaksï uandajka. Jimbochisï meiampiajka impuestuechani, sési uininharhitaani sïrandechani engajtsïni kurhachiauaka ka ísï úni eskaksï na uandajka leicha, engaksï juchari ambe uandaaka, familiaeri, negosiueri ambe o ambe engachi jatsikuarhika. Peru engajtsïni kurhachijka eskachi no kurhajchaaka Tata Diosïni, nochi kasu úkuasïnga. Májkueni eska apostulicha, uandasïngachi: “Uétarhisïndi eska jucha sánderu janhanharhiaka Diosïni ka eska kʼuiripuechani” (Ukuecha 5:28, 29; exe je rekuadruni “ ¿Náki juramutini jatsiski para kurhajchani?”).

19. ¿Ambechi sánderu ambe úpirini úni parachi xarhatani eskachi respetariasïnga gobiernuechani?

19 Máteru ambe jimbo engachi uáka xarhatani eskachi respetarisïnga gobiernuechani, jindesti respetariparini imechani engaksï gobiernuni jingoni ánchikuarhijka, sánderu jiáni engachi imecha jingoni uandontskuarhini jauaka. Ma uelta, apostuli Pablu pánhaspti rei Erodesi Agripa jingoni ka gobernadori Festuni jingoni. Ka nájkiruka mítipka eskaksï no jurhimbiti úsïrenga ambe ma, respetu jingoni uandajpaaspti (Ukuecha 26:2, 25). Juchajtuchi jatsiska para ísï úni, no arhiati engachi uandontskuarhini jauaka presidenti ma jingoni o polisia ma jingontku. Ka tumbichajtuksï jatsisti para ísï úni imecheri maestruechani jingoni ka né uéjki jingoni enga juramukua jatsiaka eskuelarhu. Peru ísïsti, jucha no solu imechantku respetarisïnga engaksï sési exejka ambe enga jucha jakajkujka, sino asta imechani jamberi engaksï no uékaajka Jeobaeri testiguechani. Iáminduksï jatsisti para exeni eskachi respetarpisïnga, asta imecha engaksï no Jeobaeri testigueka (arhinta je Roma 12:17, 18; 1 Pedru 3:15).

20, 21. ¿Ambe kóntperatachi jatsia engachi respetu xarhatakuaska imechani engaksï juramukua jatsika?

20 Apostuli Pedru karasti: “Janhanharhia je iáminduechani” (1 Pedru 2:17). Jo, jatsiskachi para kánikua respetariauani iáminduechani. Uánikuaksï ísku pakaraati engachi jucha respetu jingoni káuaka, ka sánderu iásï enga kasi nóteru jakaia respetu. Engachi ísï úska, únchi jauaka i ambe enga tata Jesukristu uandapka: “Jimajkani ísï meremerejkue chári eramarhandikua kʼuiripuechani japarini, parakaksï exeaka chári sési jánguani, ka kʼéri ambe arhinksï chári Tátini enga auandarhu jaka” (Mateu 5:16).

21 Ini parhakpinirhu, ima kʼuiripuecha engaksï ambakiti mintsita jataka tsitisïndiksï mítini jurhimbikua Tata Diosïri ambe. Engachi xarhataska respetu familiarhu, kúnguarhikuarhu ka juramutichani jingoni, i ambe uáti úni eskaksï kʼuiripuecha uékaaka andarherani Tata Diosïni parachi márku kómarhini. Kánikua sésipirindi i ambe, ¿no ísïski? Peru nájkiruka i ambe no úkuarhiaka, jarhasti ma ambe engachi méntkisï jatsiaka: mítini eskachi sési pʼikuastaxaka Jeobani ka imeri uékperakuarhu jarhani.

^ párr. 17 Apendisirhu, “¿Káni jatsiski para pirenchi ma ójtsïkuarhini, ka andi?”, uandasïndi na enga ma uáka chúxapani ini prinsipiuni.