Exeni ambe enga jataka

Índisi jimbo nirani

Profesiecha engaksï meru kumplirikuarhika

Profesiecha engaksï meru kumplirikuarhika

Eskachi na exekia, Kresu niraspti uarhipeni Persia anapu rei jingoni ka tsïtaspti jimboka Delfosiiri saserdoti enganiarispka. Joperu Bibliarhu, ambakiti profesia ma jarhasti enga Persia anapu reiiri ambe uandajka ka enga meru niárapka ísï úkuarhini.

Ma 200 uéxurhinisï ante de andajpenuni Persia anapu rei, Isaíasi enga profeta ebreu máepka, uandaspti eska inde rei, Siru arhinhapiringa ka ístu uandaspti néna enga kʼamajkupiringa kʼéri ireta Babiloniani.

Isaías 44:24, 27, 28. “I ambesï uandajti Tata Diosï Jeoba, [...] ima enga arhijka marini: ‘K’arhi; ka ji kʼarhirauaka iámindu chiiti riuechani’; […] ima enga uandajka Sirueri: ‘Inde jindeesti juchiiti karichi eranguti, ka uaati iámu ambe engani eratsekata jatsika’, Ima enga uandajka Jerusaléniiri: ‘Únhantaati’, ka templueri: ‘Chiiti pítsekuechaksï uaxastanhantaati’”.

Seguni istoriadori griegu Eródotu, Sirueri ejersitu úspti eska riu Éufratesi enga Babilonia ísï nitameenga támisï nipiringa. Ísï Sirueri ejersitu úspti inchaakuni iretarhu jimeesïsï xanharaparini enga riu nitameenga. Enga Siru na andapkia iretani, jurajkuaspti judiuechani engaksï Babilonia japka paraksï Jerusaléni kʼuanhatsentani ka paraksï úntani iretani enga 70 uéxurhini antesi kʼamajkunhapka.

Isaías 45:1. “Ini ambesï arhijti Tata Diosï Jeoba imeeri erakukatani, Siruni, imani enga jupijtaka jurhijkandani ladu para juramukuani nasioniichani engaksï imeeri orhepani jaka, para euantaani juramukua reiichani, para mítakuani puerteechani, parakaksï puerteecha no míkuarhentaaka”.

Persia anapu ejersitu úspti inchaakuni kʼérati puerteecharhisï, jimbokaksï Babilonia anapuecha no kuenta íntskukuarhespka eskaksï puerteecha mítakuarhetini pakaraspka. Engaksï Babilonia anapuecha mítepiringa ambe enga Siru uékani japka úni, míkaantapirindiksï iámindu puerteechani engaksï riurhisï japka. Peru jimbokaksï no ísï úspka, ireta no kuájchakukata jarhaspti.

I jindeesti máechakua profesia ima xáni uánikuecheeri enga Biblia uandaajka ka engaksï meru niáraka ísï úkuarhini. * Sáno méntkisï, kʼuiripuechaksï uandasïndi eskaksï imeecheeri diosï no jurhimbitiichaksïsï uandajka ambe enga úkuarhiaka sánderu orhepatini, joperuksï Biblieri profesiecha Tata Diosï jurhimbitiiristi ka ima i ambe uandaspti imeeri ambe: “Desde ueenakuarhutki, ji tʼuini uandasïngia na enga kʼamaraaka, ka desde ióntkia, imani ambe enga nótki úkuarhini jaka” (Isaías 46:10).

Tata Diosï Jeoba, ima enga jindeeka Tata Diosï jurhimbiti, imajkusï újti uandani indeni ambe. Péringa Tata Diosïiri nombri arhikuekajka “ima úsïndi eska iámindu ambe úkuarhiaka”, inde ambe arhikuekasïndi eska ima úsïnga uandani ambe enga úkuarhiaka sánderu orhepatini ka eska úkuarhiaka ambe enga ima uéjka. Ísï jimbo, uaakachi seguru jarhani eska Tata Diosï uaaka iámindu ambe enga aiatspeni jaka.

PROFESIECHA ENGAKSÏ IÁSÏ KUMPLIRIKUARHINI JAKA

¿Uékapirintsï míteni ambe uandasïni Biblia ini jurhiatikuecheri ambe? Ma 2,000 uéxurhinisï antesi, Biblia uandasptia eska “últimu jurhiatikuechani jimbo” kánikua úkua jukapiringa. Peru, ¿ambeeri últimu jurhiatikuecheri? No jindeesti Echeriiri o kʼuiripuecheri, sino ima ambe enga desde iónisï no sési pʼikuastaakia kʼuiripuechani, komu guerrecha, no sési kámberakua ka kómu nitamakua ambe. Ju je exeani máru profesiechani engaksï uandajka na enga jánhaskuarhipiringa “últimu jurhiatikuechani jimbo”.

2 Timoteo 3:1-5. “Últimu jurhiatikuechani jimbo [...,] kʼuiripuecha solu pendienti pákuarhia[ti] para imeechajkumindu sési uérani ka jukari jatsikuarhekuekanksï, ka teparakuarhinksï, ka kʼéri ambe exekuarhinksï, ka no sési arhinksï Diosïni, ka nóksï janhanharhiani taati jémbeechani, ka nóksï agradeseritspini ka niksï janhanharhini Diosïni. Nóksï uéauati imeecheeri kʼumanchikuarhu anapuechani ka parienti jémbeechani, sino kurhurasïnksï ka uandatspinksï jámani, ka no ma ambe jimboksï pʼíngukuarhiati, sino no sési kámpinksï ka nóminduksï jaiapanhentani ambakiti ambe. Amigu jémbeechanksï entregarpiauati, ka sóntku únksï ambe enga imeechajkumindu tantiariaka, ka uéki jimboksï teparakuarhini, ka sánderuksï uékaati tsípikuarhini pekaduni jimbo ka eska Diosïni uékani. Ísïksï jámaati enajkiksï janhanharhia Diosïni, peru mintsitarhu nóminduksï janhanharhiati”.

¿Exesïntsï eskaksï kʼuiripuecha sánderu ísï jámasïngia? ¿Nójtsï ísï exesïni eskaksï kʼuiripuecha kʼéramakuarhisïnga, eskaksï imeechajku pendienti pákuarhisïnga ka eskaksï sánderu uékasïnga sentabu jatsini? ¿No ísïiski eskaksï kʼuiripuecha uékasïnga eska úkuarhiaka ambe engaksï imeecha uandajka ka nóksï uékani eskaksï máteruecha arhiauaka ambe ma? Seguru eskajtsï ístu exekia eskaksï sapiicha no kurhajchaasïnga taati jémbeechani ka eskaksï kʼuiripuecha sánderu tsitisïnga tsípikuarhini ka eska xénchani Tata Diosïni. Ka pauani pauani sánderu no sési jánhaskuarhipaxati.

Mateu 24:6, 7. “Chájtsï kurhandiaka eska jarhaska guerra, ka iatiru uandanhani guerreri ambe […]. Jimbokaksï ma nasioni anapuecha jauaraaka paraksï uarhiperani máteru nasioni anapuechani jingoni, ka ístu ma juramukuarhu anapuecha máteru juramukuarhu anapuechani jingoni”.

Uandanhasïndi eska jukari 100 miioni kʼuiripuechaksï uarhiskia guerrecha jimbo ka uarhiperakuecha jimbo desde 1914 uératini, sánderu uánikua kʼuiripuecha eska na enga xáni irenhaka uánikua paisiicha jimbo. Eranhaska je na enga xáni kómu nitamakuarhinhapka ka no sési pʼikuarheranhani enga xáni uánikua uarhinhaka guerrecheeri kulpa jimbo. ¿Úski i ambe eskaksï paisiicha nóteru jatsiauakia guerrechani?

Mateu 24:7. “Jauati [...] kʼarhingua ambe”.

Organisasioni ma enga arhinhajka Programa Mundial de Alimentos uandaspti: “Parhakpinirhu kánikua tʼirekua jarhasti para iámindu kʼuiripuecha. Peru 815 miioni kʼuiripuecha, —o ma, mándani 9 kʼuiripuecheeri— nóksï tʼiresïndi. Ka sánderu uánikua —ma, mándani 3 kʼuiripuecheeri— pʼamenchasïndiksï jimbokaksï no ma ambe tʼiresïnga”. Ka uandanhasïndi eska mándani uéxurhini 3 miioni sapiichaksï uarhisïnga jimbokaksï no tʼiresïnga.

Lukasʌ 21:11. “Kʼérati jencheati”.

Ma uéxurhini 50,000 jenchekuechaksï úkuarhisïndi engaksï kʼuiripuecha kuenta íntskukuarhejka ka 100 jenchekuecha engaksï no sési úkuajka kʼumanchikuechani. Ístu, mándani uéxurhini kʼérati jenchekuechaksï úkuarhisïndi ka uandanhasïndi eska uéxurhini 1975 asta 2000 jimbo ísï, 471,000 kʼuiripuechaksï uarhisti jenchekuecha jimbo.

Mateu 24:14. “I ambakiti aianhperakua Diosïiri Juramukueri, aianhpinhaati iápuru parhakpinirhu paraka iápuru anapu kʼuiripuecha mítetinksï jauaka, ka jimajkani kʼamaraati i tiempu”.

Jeobaeri testiguecha engaksï iásï jukari 8 miionikia aianhpixatiksï Tata Diosïiri Reinueri ambe jukari 240 paisiicha ka territoriuecha jimbo, sáno iámindu parhakpinirhu. Aianhpisïndiksï ini ambakiti ambe kʼérati siudadicharhisï, ireteecharhisï engaksï iauanisï jaka ka juáteecharhisï. Ístu i profesia uandasïndi eska enga Tata Diosï exeaka eska aianhpinhaskia iápurisï, jimajkani ‘kʼamaraaka i tiempu’. ¿Ambe arhikuekasïni i ambe? Arhikuekasïndi eskaksï kʼuiripuecheri juramukuecha kʼamajkunhaaka ka eska Tata Diosïiri Reinu ueenaaka juramuni echerirhu. ¿Ambe uaa Tata Diosïiri Reinu? Seguirii je arhintani parajtsï úni míteni.