Exeni ambe enga jataka

Índisi jimbo nirani

Jeoba xénchasïndi imani enga tekantskua jingoni eianhpijka

Jeoba xénchasïndi imani enga tekantskua jingoni eianhpijka

“Ima enga echeri ambakitirhu andatsierapka, arhikuekaasïndi imechani engaksï [...] tekantskua jingoni ú[jka] jukani frutu” (LUK. 8:15).

PIREKUECHA: 68, 72

1, 2. a) ¿Nénajtsïni pʼikuastasïni imecheri ejemplu engaksï seguirijka eianhpini jimesï enga no káni jiókuarhinhajka Jeobaeri ambe ka andi? (Exe je fotuni enga uénakuarhu jaka). b) ¿Ambe uandaspi Jesusi na enga jindepka imeri territoriurhu eianhpini? (Exe je nota).

SERGIO KA OLINDA, Estados Unidos anapu temungurhiri máesti engaksï prekursorika ka jukariksï 80 jatiristia. Nótki xáni iónisti engaksï uénaka pʼamejtarhani, jimboksïsï úkua jukanchajtia xanharani. Peru a las siete de la maniana, plasarhuksï ma nirasïndi imecheri iretarhu enga uánikua jánhajka, autobusiri paradarhuksï ma no iauani niárasïndi ka uénasïndiksï Bibliaeri publikasionichani aiatspiani. Ióniksï ísï ústia. Nájkiruka sáno iámindu kʼuiripu no kasu úkuajka, imaksï jima seguirisïndi ka tsípikuasïndiksï imechani engaksï exeajka. Enga a las dosejkia, iatsitapantasïndiksï níntani. Ísï pauandikua, ménderuksï jima jauati a las siete. I temungurhiri, seisi jurhiatikua aianhpisïndi mándani semana Reinueri ambe ini lugarirhu ka ísïksï úsïndi interu uéxurhini.

2 Májkueni eskaksï ima, interu parhakpini anapu erachicha engaksï ióni jimesï irekakia enga no káni jiókuarhinhajka Jeobaeri ambe, seguirixatiksï eianhpini. Enga chájtu májkueni nitamakuarhini jaka, felisitarisïngaksïni chári tekantskua jimbo. * Chári ejemplu uinhaperantaasïndi uánikua máteru Jeobaeri testiguechani, asta imechani engaksï ióni eianhpikia. Por ejemplu, exe je ambe engaksï uandaka máru sirkuitueri orhejtsïkuticha: “Engani eianhpijka ini ambakiti erachicha jingoni, imecheri ejemplurini kánikua uinhaperantasïndi”, “engaksï no jurajkujka aianhpini, uinhaperantasïndijtsïni parani balori jingoni seguirini aianhpini” ka “imecheri ejemplurini mintsitarhu niárachesïndi”.

3. ¿Náki kurhamarhikuechanchi exeaua ka andi?

3 Ini artikulurhu, arini kurhamarhikuechanchi exeauaka: ¿Ambejtsïni uá ménisï desanimarini? ¿Ambe arhikuekasïni frutu jukani? ¿Ambejtsïni jarhuata seguirini tekantskua jingoni jukani frutu? Mókuntskuechajtsïni jarhuataati parachi úni kʼamarani ánchikuarhitani engajtsïni Jesusi íntskuka.

AMBEJTSÏNI UÁ DESANIMARINI

4. a) ¿Néna pʼikuarheraspi Pablu engaksï sáno iámindu judiuecha no uékapka kristianu úkuarhini? b) ¿Andisï ísï pʼikuarherapi?

4 Territoriurhu ma eianhpini enga kasi no nema kurhaajka, uátijtsïni desanimarini. Enga cha ménisï ísï úkuarhinchaka, jamberijtsï kurhangujka na enga pʼikuarherapka apostuli Pablu. Ima masi o menusi treinta uéxurhini eianhpispti ka ini tiempu jimbo uánikuechani jarhuataaspti kristianu úkuarhini (Uku. 14:21; 2 Kor. 3:2, 3). Peru no úspti úni eskaksï uánikua judiuecha kristianu úkuarhipiringa. Uánikuaksï masi úspti no sési kámani ka nóksï uékani kurhajchani (Uku. 14:19; 17:1, 4, 5, 13). ¿Néna pʼikuastaspi i ambe Pabluni? Ima mísmu uandaspti: “Kʼéri ma mískuarhita jatsiska ka méntku jauenani jarhani uandanhiani juchiti mintsitarhu” (Rom. 9:1-3). ¿Andisï ísï pʼikuarherapi? Jimboka tsitisïrenga eianhpini ka uékani kʼuiripuni. Meru uandanhiasïrendi judiuecha jimbo ka jimbosï xáni no sési pʼikuarherendi exeni eskaksï no jiókuarhisïrenga Jeobaeri pʼamojperakua.

5. a) ¿Náki rasoni jimbochi eianhpisïni? b) ¿Andisï normalii eskachi ménisï no sési pʼikuarheraaka?

5 Májkueni eska Pablu, eianhpisïngachi jimbokachi meru uandanhiasïnga kʼuiripu jimbo (Mat. 22:39; 1 Kor. 11:1). ¿Andi? Jimbokachi jucha mísmu exeskia eska no jarhaska sánderu ambakiti ambe eska Jeobani marhuakuni. Í jindesti rasoni engachi jimbo uéjka eska juchari territoriurhu anapu kʼuiripu exeaka ambe enga tsïtakuarhini jaka. Jimbochisï méntkisï eianguani jarhajka Jeobaeri ambe ka ambe enga ima uéjka para kʼuiripu. Í eianhperakua ísïsti eska regalu ma engachi pákuajka ka engachi kurhakuajka eskaksï jiókuarhiaka. Engaksï no jiókuarhijka, normalisti eskachi no sési pʼikuarheraaka, ísï eska Pablu. ¿Andichisï ísï pʼikuarherajki? No jindesti jimboka juchari jakajkukua no kʼéska, sino jimbokachi tsitisïnga eianhpini ka ístuchi uékani kʼuiripuni. Ka jimbochisï seguirini jaka eianhpini nájkirukachi ménisï desanimadu jauaka. Elena, pirenchi ma enga beintisinku uéxurhini páni jakaia komu prekursora, uandasïndi: “Para ji, no fásilisti eianhpini, peruni segura jarhaska eska í sánderu ambakiti ambeska engani uáka úni”. ¿No ísïski eskachi uánikua májkueni eratsisïnga?

NÉNACHI UÁ JUKANI FRUTU

6. ¿Náki kurhamarhikuachi mókunta?

6 Uákachi seguru jarhani eskajtsïni sési nicheaka territoriurhu nájkiruka kʼuiripu kurhauaka o nómbe. ¿Andichisï seguru jaki? Parachi úni mítini, exeakachi tsimani ilustrasionichani nani enga Jesusi uandapka andisï xáni uétarhijki “jukani frutu” (Mat. 13:23). Primeru, ubasïri ambe uandasïndi.

7. a) ¿Néni arhikuekaasïni ánchikuarhiri, ubasï ka ramecha? b) ¿Náki kurhamarhikuachi jatsiski para mókuntani?

7 (Arhinta je Juanu 15:1-5, 8). Ini ilustrasionirhu, Jesusi mísmu uandaspti eska ima “jindeska ubasïri sïrukua enga sési jimboeka”, eska Tátijemba jindeska “enga ánchikuarhijka” ka eskaksï imeri disipuluecha jindeska “ramecha”. Tátsekua, arhiaspti apostulichani: “Engajtsï cha jukaaka kánikua fruta, indeni jimbo kʼéri ambe arhinhaati juchiti Táti ka ísï sési jimbo jindeuakajtsï juchiti jorhenguarhiticha”. * Jimajkani, ¿ambe arhikuekasïni jukani frutu o páni? Ixú, Jesusi no explikarispti ambe arhikuekasïni i frutu, peru uandaspti ambe ma engajtsïni jarhuatajka mítini.

8. a) ¿Nénachi mítiski eska jukani frutu no uáka arhikuekani disipulu uaani? b) ¿Ambechi uá uandani ima amberi engajtsïni Jeoba kurhachijka?

8 Jesusi arini ambe uandaspti Tátemberi: “Iámindu ramechani engaksï jíndini jingoni májkuentstini jaka ka nóksï jukani fruta, chʼapandikuauati”. O sea, parajtsïni Jeoba exeni eskachi marhuakuaxaka, jatsiskachi para jukani frutu (Mat. 13:23; 21:43). Ísï jimbo, ini ilustrasionirhu, jukani frutu no uáti arhikuekani disipulu uaani (Mat. 28:19). ¿Andi? Jimbokaksï ima erachicha engaksï jánguarhintajka eianhpini peru engaksï no nemani jarhuatakia para Jesusiri disipulueni, ísïpiringaksï eska ima ramecha engaksï no jukajka frutu. Peru i ambe no uáti ísïini, jimbokachi no uáka afuersa úni eska kʼuiripu Jesusiri disipulu úkuarhiaka. Ka ístu, Jeobajtsïni xénchasïndi ka nójtsïni méni no jaiapanhintapirindi jimbokachi no úska úni ambe ma enga difisilika para jucha. Imajtsïni no méni kurhachesïndi ambe ma engachi no uáka úni (Deut. 30:11-14).

9. a) ¿Náki ánchikuarhitachi jatsiski para úni parachi frutu jukani? b) ¿Náki ilustrasionichi exea ka andi?

9 Jimajkani, ¿ambe arhikuekasïni ima frutu engachi jatsika para jukani? Jatsisti para jindeni ambe ma engachi iáminduecha uáka úni. ¿Ka náki ánchikuarhitajtsïni íntskuski Jeoba iáminduechani? Eianhpini Reinueri ambe (Mat. 24:14). * Ka ilustrasioni enga Jesusi úrapka jatsintstiri, xarhatasïndi eska i ambe ísïska. Ju je exeni.

10. a) Ilustrasionirhu jatsintstiri, ¿ambe arhikuekasïni semiia ka echeri? b) ¿Ambe frutu jukasïni trigueri planta?

10 (Arhinta je Lukasʌ 8:5-8, 11-15). Ilustrasionirhu jatsintstiri, Jesusi uandaspti eska semiia jindeska “Diosïri uandakua”, o sea Reinueri ambe. Echeri jindesti kʼuiripuecheri mintsita. Semiia enga ambakiti echerirhu andatserapka, andaraspti ka niáraspti planta máeni. Ka i planta, “jukaspti frutu asta mándani sientuchani”. Enga i planta trigueri máepiringa, ¿ambe frutu jukapirini? ¿Máteru planta sapirhati? Nómbe, sino jimbanhi semiiechani, engaksï tátsekua niárapiringa jimbanhi planteni. Ini ilustrasionirhu, máechakua semiia sieni semiia jukasïndi. ¿Ambejtsïni jorhendasïni i ambe juchari aianhpikueri?

¿Nénachi uá seguirini tekantskua jingoni eianhpini? (Exe je párrafu 11).

11. a) ¿Ambejtsïni jorhendasïni juchari aianhpikueri ilustrasioni jatsintstiri? b) ¿Nénachi úsïni uaani jimbanhi semiiechani Reinueri?

11 Ju je eranhaskani eska ióntki sáni, juchari táticha o Testigu ma, jorhendaskajtsïni jurhimbikua ambe. Kánikuaksï tsípispti engaksï exepka eskachi jiókuarhispka Reinueri ambe. Uákachi uandani eskaksï semiiani ambakiti echerirhu jatsikuspka. Semiia seguirispti kʼéni astaka listu japkia para jukani frutu. ¿Náki? Ísï eska planta ma na jimbanhi semiiechani jukaajka, no jimbanhi plantechani, juchajtuchi no jimbanhi disipuluechanisï uájka, sino jimbanhi semiiechani Reinueri. * ¿Nénachi úsïni ini ambe? Engachi Reinueri ambe eianhpijka. Méntkisï engachi eianguajka máteruechani Tata Diosïri Reinueri ambe, ísïsti komuchi imani jásï mísmu semiia etsakuni jarhani enga juchari mintsitarhu tsikiranhaka (Luk. 6:45; 8:1). Ísï jimbo, i ilustrasionijtsïni jorhendasïndi eskachi uáka tekantskua jingoni jukani frutu engachi seguiriska eianhpini.

12. a) ¿Ambechi jorhenguarhisïni ubasïri ilustrasioniri ka jatsintstiri? b) ¿Nénaksïni pʼikuastasïni i ambe?

12 ¿Ambechi jorhenguarhisïni ubasïri ilustrasioniri ka jatsintstiri? Eskachi uáka frutu íntspini engachi seguirini jauaka eianhpini, nájkiruka territoriurhu anapu kʼuiripu no uékaaka kurhaani. Pablujtu ini ambesï arhikuekendi enga uandapka: “Mándani arhini meiamunhantaa[ti] eskaksï na jukanchaaka imecheri ánchikuarhitani jimbo” (1 Kor. 3:8). Eskachi na exejka, intsïnhasïngachi kóntperatechani juchari ánchikuarhita jimbo, no seguni namuni engachi jarhuatauaka. Matilda, pirenchi ma enga beinte uéxurhini prekursorekia, uandasïndi: “Sésirini pʼikuastasïndi mítini eskajtsïni Jeoba íntsasïnga kóntperatechani ánchikuarhita jimbo”.

NÉNACHI UÁ SEGUIRINI JUKANI FRUTU

13, 14. Seguni Roma 10:1, 2, ¿andisï Pablu seguirini japi predikarikuani imechani engaksï no jiókuarhienga Reinueri ambe?

13 ¿Ambejtsïni jarhuata seguirini jarhani jukani frutu? Exeskachi na enga pʼikuastapka Pabluni engaksï sáno iámindu judiuecha no uékapka jiókuarhini Reinueri ambe. Peru ima no méni kuatantaspti. Ju je exeni ambe enga explikaripka ísï tátsekua imeri kartarhu para Roma anapu kristianuecha de na enga pʼikuarherenga judiuecha jimbo. Uandaspti: “Ambe enga juchiti mintsita uékajka ka engani ji kómarhijka Diosïni para Israeli anapuecha, sési jimbo jindesti eskaksï ima pʼímutantskata jauaka, jimbokani ji úsïnga uandantani eskaksï mintsita jingoni uékasïnga úni Diosïri ambe, peru nóksï mítisti na enga uétarhijka úni” (Rom. 10:1, 2). ¿Andisï seguirini japi predikarikuani?

14 Primeru, explikarispti eska aianguasïrenga jimboka imeri mintsita ísï uékasïrenga, o sea jimboka meru uékasïrenga eskaksï máru judiuecha niárapiringa salbarikuarhini (Rom. 11:13, 14). Segundu, uandaspti eska kómarhisïrenga Tata Diosïni eska jarhuataapiringa máru judiuechani eskaksï jiókuarhipiringa Reinueri ambe. Ka terseru, uandaspti eska jindespka jimbokaksï judiuecha mintsita jingoni uékasïrenga úni Tata Diosïri ambe. Pablu ambakiti ambe exesïrendi mándani kʼuiripueri. Ima mítispti eska ima judiuecha engaksï mintsita jingoni uékenga úni Jeobaeri ambe, úpiringaksï ambakiti disipuluecheni Kristueri, ísï eska ima.

15. ¿Nénachi uá juchajtu májkueni úni eska Pablu? Uandanta je ambe engaksï újka máru erachicha.

15 ¿Nénachi uá juchajtu májkueni úni eska Pablu? Primeru, jatsiskachi para meru mintsitarhu pʼikuarhinhini uékani exeantaani imechani engaksï uéjka jarhuajperata paraksï méntkisï irekani. Segundu, ju je kurhakuni Jeobani eska uáka eska ambakiti kʼuiripujtsïni uékaaka kurhajchani (Uku. 13:48; 16:14). Silvana, enga sáno treinta uéxurhini prekursorekia, uandasïndi: “Ante de kústani puerta ma, kurhakusïnga Jeobani eskarini jarhuataaka tsípikua jingoni eianhpini”. Ju je ístu kurhakuni Jeobani eskajtsïni ánjilicha jarhuataaka exeantaani imechani engaksï ambakiti mintsita ma jukaka (Mat. 10:11-13; Jaŋ. 14:6). Robert, erachi ma enga jukari treinta uéxurhini prekursorikia, uandasïndi: “Kʼéri ma tsípikuarhitesti ánjilichani jarhuataani, engaksï mítika ambe engaksï nitamanchani jarhajka kʼuiripuecha”. Ka terseru, ju je jánguarhintani ambakiti ambe exeni kʼuiripuecheri. Carl, orhejtsïkuti ma enga jukari sinkuenta uéxurhini páni jakaia itsï atakuarhitini, uandasïndi: “Jánguarhisïnga jirinhantani sapichitu ambe engarini exeraaka eska kʼuiripu ambakiti mintsita ma jukaska, komu engarini tsípichiaka, engarini sési erokaaka o kurhamarhindini ambe ma enga uéjka mítini”. Engachi ísï úska ini ambe, seguirini jauakachi jukani frutu, ísï eska Pablu.

“ASÏ JURAJKU ESKA CHÍTI JÁJKI MINTSIKUARHIAKA”

16, 17. a) ¿Ambechi uá jorhenguarhini ambe enga arhijka Eclesiastés 11:6? b) Íntspi je ejemplu ma na engaksï exejka máteruecha juchari aianhpikuani.

16 Nochi méni jatsiska para mirikurhini na enga xáni jarhuatajka kʼuiripuni juchari eianhpikua, nájkirukajtsïni ménisï no uékaaka kurhajchani (arhinta je Eclesiastés 11:6). Ísïsti eskajtsïni uánikuecha no uékasïnga kurhajchani, peruksï exesïndi ambe engachi újka. Exesïndiksï eskachi sési xukuparhatini nirasïnga, eskachi sési kámpisïnga ka eskachi méntkisï tsípikua jingoni jámasïnga. Jamberi i ambe uáti eska tiempu jingoni, imechaksï nóteru no sési ambe eratsiakia juchari ambe. Sergio ka Olinda exestiksï eska i ambe ísïska.

17 Sergio uandantasïndi: “Ma tiempuchi no niraspka plasa, jimbokachi pʼamenchaspka. Engachi ménderu nípkia, kʼuiripujtsïni kurhamarhisïrendi ambechi úkuarhinchaspi ka arhisïrendijtsïni eskajtsïni kánikua jirinhantaspka”. Ka Olinda tsípiparini uandasïndi: “Autobusiri choferichajtsïni saludarisïrendi ka márujtsïni arhisïrendi karrurhu uératini: ‘Ambakiti ánchikuarhitajtsï úxaka’. Astajtsïni kurhachiasïrendi rebistechani”. Ma jurhiani, ambakiti ambeksï nitamanchaspti. Achati ma anhaxurhispti karriturhu ka tsïtsïkichani máru intsïkuarhiaspti ka diosmeiamukua arhiani imecheri ánchikuarhita jimbo.

18. ¿Andijtsïsï uéjki mintsita jingoni seguirini jarhani eianhpini?

18 Biblia arhisïndi: “Asï jurajku eska chíti jájki mintsikuarhiaka”. Ísï jimbo, mientrasi engachi seguirini jauaka uandantani Reinueri ambe, jarhuajpinchi jauaka sikiera sánititu ini ánchikuarhitarhu para eska “iápuru anapu kʼuiripuecha mítitinksï jauaka” (Mat. 24:14). Peru ambe engajtsïni sánderu sési pʼikuastajka, jindesti mítini eskajtsïni Jeoba jeiapanhintasïnga, jimboka ima xénchaasïnga imechani engaksï “tekantskua jingoni ú[jka] jukani frutu”.

^ párr. 2 Eska na karakata jaka tʼámu ebanjeliuecharhu, asta Jesusi uandaspti eska úkua jukaspka imeri territoriurhu eianhpini (Mat. 13:57; Mar. 6:4; Luk. 4:24; Juanu 4:44).

^ párr. 7 Ixuksï ramecha jindesti kristianuecha engaksï auandarhu niuaka, peru iámindu Jeobaeri testiguechachi uáka ambakiti ambe jorhenguarhini ini ilustrasioniri.

^ párr. 9 Jukani o páni frutu, uáti arhikuekani xarhataani imani kualidadichani engachi Jeobaeri espiritu jimbo jatsiajka ka ístu uáti arhikuekani eianhpikuani. Ini artikulurhu ka máterurhu, uandaakachi Reinueri aianhpikueri ambe (Gal. 5:22, 23; Ebr. 13:15).

^ párr. 11 Máteru uelta, Jesusi ísï terokutantaspti ánchikuarhitani para disipulu uaani komueska júskani ambe ma ka pʼikuntani (Mat. 9:37; Juanu 4:35-38).