Exeni ambe enga jataka

Índisi jimbo nirani

¿Ísïchi eratsisïni eska Tata Diosï o eska kʼuiripuecha?

¿Ísïchi eratsisïni eska Tata Diosï o eska kʼuiripuecha?

“Asteru jáma je terokukuantani parhakpini anapuechani” (ROM. 12:2).

PIREKUECHA: 88, 45

1, 2. a) ¿Ambe mókukuspi Jesusi Pedruni enga arhipka eska pʼamojkukuarhipiringa? (Exe je dibujuni enga uénakuarhu jaka). b) ¿Andisï ísï mókukuntapi?

JESUSIRI chúxapatichaksï no úsïrendi jakajkuni ambe engaksï kʼamarapka kurhani. Mintsikaxaptiksï eska Jesusi sési péntapiringa Israeli anapu juramukuani, peru ima arhiaspti eska no sési kánhapiringa ka uándikunhani. Ka apostuli Pedru arhispti: “Pʼamojkukuarhi Tata, nóminduri ísï úkuarhinchaaka”. Peru Jesusi mókukuspti: “Késtakuchirini ixú Satanasi, tʼurini uékasïnga terongutani, jimbokari tʼu no eratsisïnga indeni ambe enga Diosïrika sino solu enga kʼuiripuecherika” (Mat. 16:21-23; Uku. 1:6).

2 Ísï úparini, Jesusi xarhataspti na enga eratsijka Tata Diosï ka na enga ménderueni eratsijka Satanasiri parhakpini (1 Juanu 5:19). Ambe enga Pedru arhipka Jesusini, xarhataspti na engaksï eratsijka kʼuiripuecha. Peru Jesusi sési mítitixapti eska Jeoba ménderueni eratsisïnga. Mítispti eska Jeoba uékasïrenga eska Jesusi preparadu japiringa enga niárapiringa no sési kánhani ka uándikunhani. Ambe enga uandapka Jesusi, xarhataspti eska no sáni uékasïrenga ísï eratsini eska kʼuiripuecha jimboka ísï exesïrenga ambe ma eska Tátemba.

3. ¿Andisï fásilii ísï eratsini eska kʼuiripuecha ka úkua jukani para ísï eratsini eska Jeoba?

3 ¿Ka juchaia? ¿Ísïchi eratsisïni eska Tata Diosï o eska kʼuiripuecha? Seguru eskachi úni jakaia ambe enga Jeoba uéjka. Peru ¿nénachi eratsisïni? ¿Jánguarhintaxakichi ísï exeni ambe ma eska Jeoba na exejka? Parachi ísï úni, uétarhisïndi eskachi kánikua jánguarhintaaka. Peru fásilisti ísï eratsini eska Satanasiri parhakpini jimboka iápurisï jarhaska inde jásï eratsikua (Efes. 2:2). Ístu, ísï eratsini eskaksï kʼuiripuecha engaksï no marhuakujka Jeobani uáti ísï xarharani eska sési ambeska, jimboka úsïnga eskachi juchajkumindu pendienti pákuarhiaka. Ini ambe jimbo, úkua jukasïndi ísï eratsini eska Jeoba, peru fásilisti ísï eratsini eska kʼuiripuecha engaksï no marhuakujka imani.

4. a) Engachi ísï eratsiska eska kʼuiripuecha, ¿ambe úkuarhia? b) ¿Nénajtsïni jarhuataa i artikulu?

4 Engachi jurajkuska parachi ísï eratsini eska kʼuiripuecha, pʼindeakachi juchajkumindu pendienti pákuarhini ka uékanchi uandani ambe sési jarhaski ka ambe nómbe (Mar. 7:21, 22). Jimbosï xáni jukaparhakueti eskachi jorhenguarhiaka ísï eratsini eska Jeoba ka no ísï eska kʼuiripuecha. I artikulujtsïni jarhuataati ísï eratsini eska Jeoba. Exeakachi andichisï uá seguru jarhani eska ísï eratsini eska ima, no arhikuekasïnga eskajtsïni Jeoba méntku no jurajkusïnga parachi jucha erakuni ambe ma, sánderu sési, marhuachisïndijtsïni. Ístuchi exeaka ambechi uá úni parachi no ísï eratsini eska imecha engaksï no marhuakujka Jeobani. Ka máteru artikulu jimbochi exeaka eska engachi májkueni eratsiska eska Jeoba, mámaru ambe jimbojtsïni jarhuataaka.

MARHUASÏNDIJTSÏNI ÍSÏ ERATSINI ESKA JEOBA

5. ¿Andiksïsï máru no uéjki eskaksï máteruecha eratsiaka imechani jimbo?

5 Máru kʼuiripuechaksï no jurajkusïndi eskaksï máteruecha eratsiaka imecha jimbo. Uandasïndiksï: “No uékasïnga eska nema eratsiaka jíndeni jimbo”. Jamberi, ambe engaksï arhikuekajka, jindesti eskaksï imecha mismu erakusïnga ambe úni, ka inde ambe no no sési jarhasti. Nóksï uékasïndi ísï pʼikuarherani eskaksï máteruecha arhiauaka ambe úni ni eskaksï májkueni exeauaka eska máteru kʼuiripuechani. *

6. ¿Náki sésikuajtsïni íntskusïni Jeoba? b) ¿Peru jatsiskichi sésikua para iámindu ambe?

6 Peru uákachi seguru jarhani eska jorhenguarhini ísï eratsini eska Jeoba, no arhikuekasïnga eskachi nóteru ambe ma uákia erakuni. Eska na arhijka 2 Korintu 3:17, “jima enga jarhajka juchari Tateeri Espiritu, jima nóteru nema jántspiristi”. Tata Diosïjtsïni íntskusti sésikua parachi erakuni na engachi jásï ma kʼuiripu uéjka jindeni ka para ambe engachi sánderu uéjka o tsitini. Ambe engachi kʼóru no uáka úni, jindesti ísï jámani enajkichi méntku iámindu ambe uá úni (arhinta je 1 Pedru 2:16). Engachi jatsiaka para exeni sini ambe ma sési jarhaski o nómbe, Jeoba uékasïndi eskachi úraaka ambe engajtsïni jorhendajka imeri Karakatarhu. ¿Arhikuekasïni inde ambe eskajtsïni Jeoba méntku no jurajkusïnga parachi jucha erakuni ambe ma, o sánderu sésijtsïni marhuachia?

7, 8. ¿Andichisï uandajki eska ísï eratsini eska Jeoba, no jukari ambeska? Jatsiku je ejemplu ma.

7 Ju je exeni ejemplu ma. Tátichaksï jánguarhintasïndi ambakiti ambe jorhendaani uájpechani paraksï jurhimbitku jámani, ánchikuarhirinksï ka paraksï pendienti páni máteruecha jimbo. ¿Jukari ambeksï kurhakuasïni? Nómbe. Sánderu sési, jorhendaaxatiksï para eska sési nikuauaka imecheri irekuarhu. Engaksï sapiicha kʼéraakia ka nóteruksï tátembecha jingoni irekania, uátiksï erakuni ambeksï uá. Engaksï úska ambe engaksï tátembecha jorhendaaka, sánderu segurueuati eskaksï no niáraaka no sési pʼikuarherani imani ambe jimbo engaksï erakuaka úni, ísï jimbo, nóksï xáni uánikua problemechani ni uandanhiatechani jatsiauati.

8 Komu Jeoba ísïka eska ambakiti táti ma, uékasïndi eska imeri uájpechani kánikua sési nikuauaka (Is. 48:17, 18). Jimbojtsïnisï arhistachiajti prinsipiuechani engaksï jukaparhakueka parajtsïni jorhendani néna jámani ka néna kaani máteruechani. Jeobajtsïni pʼímarhisïndi parachi ísï eratsini eska ima ka májkueni jámani. ¿Inde ambe úsïni eskachi no uáka jandiajku erakuni ambe ma? Nómbe, úsïndi eskachi sánderu sési eratsiaka (Sal. 92:5; Prov. 2:1-5; Is. 55:9). Jarhuatasïndijtsïni ambakiti ambe erakuni enga uáka eskachi sési irekaaka ka eskachi tiempu jatsiaka para imani ambe úni engachi tsitijka (Sal. 1:2, 3). Meru kánikuajtsïni marhuachisïndi ísï eratsini eska Jeoba.

SÁNDERU SÉSISTI NA ENGA ERATSIJKA JEOBA

9, 10. ¿Andichisï uandajki eska sánderu sésiska ísï eratsini eska Jeoba ka no ísï eska kʼuiripuecha?

9 Máteru ambe jimbo engachi kristianuecha uéjka májkueni eratsini eska Jeoba, jindesti eska sánderu sésiska na enga exejka ima ambe ma ka eska kʼuiripu enga no marhuakujka Jeobani. Parhakpini anapu kʼuiripuechaksï íntspiasïndi konsejuechani para irekua komu néna jámani, pájperani familia jingoni, ka sési pʼikuarherani ánchikuarhita jingoni. Peru uánikua i ambe no terokuntasïndi imani ambe jingoni enga Jeoba eratsijka. Por ejemplu, kʼuiripuecha engaksï no marhuakujka Jeobani, uékasïndiksï eskaksï máteruecha sánderu jánguarhintaaka konseguirini ambe engaksï tsitijka ka nóksï no sési exesïndi ísku jándikua ambe. Ménisï, arhiasïndiksï temungurhirichani eska jurajperani ambe uéjki jimbo, ambe máeska enga uáka eskaksï sánderu felisiuaka. ¿Uáksï i konsejuecha sánderu marhuani ini jurhiatikuecha jimbo ka eska ambe enga Biblia arhijka?

10 Jesusi uandaspti: “ambakiti jorhengua xarharasïndi eska ambakiska imani jimbo engachi janhanharhijka o úkuecha jimbo” (Mat. 11:19). Nájkirukaksï kʼuiripuecha uánikua ambe úkia (avances tecnológicos), nóksï úsïndi sési péuantani problemechani engajtsïni no jurajkujka parachi sési irekani komu guerrechani, rasismu ka atajperakua ambe. Ka ístu, no no sési exesïndi ísku jándikua ambe. ¿Jarhuajpisïni i ambe eska familia ma no jatsiauaka problemechani, pʼamenchakuechani ni máteru ambe? Nómbe, ísï eskaksï na uandajka máru kʼuiripuecha, úsïndi eska inde ambe sánderu jauaka. Peru kristianuecha engaksï ísï eratsijka eska Tata Diosï, imecheri familia sánderu sési irekasïndi, nóksï xáni pʼamenchasïndi ka sésiksï pájperasïndi interu parhakpini erachicha jingoni (Is. 2:4; Uku. 10:34, 35; 1 Kor. 6:9-11). ¿No ísïski eska sánderu sésiska ísï eratsini eska Jeoba ka eska kʼuiripuecha?

11. ¿Néri eratsikua jarhuataspi Moisesini, ka ambe niáraspi úkuarhini?

11 Bibliaeri jurhiatikuecha jimbo, Jeobaeri marhuarichaksï sési mítispti eska ísï eratsini eska Tata Diosï sánderu sési jarhaska ka eska ísï eratsini eska kʼuiripuecha. Ju je exeni Moisesiri ejemplu. Ima kurhakuspti Tata Diosïni eska íntskupiringa jánhaskakua nájkiruka jorhendanhapka “iámindu Ejiptu anapuecheri jorhenguani” (Uku. 7:22; Sal. 90:12). Ka kómarhispti eska jorhendapiringa ambe enga Tata Diosï uékenga (Éx. 33:13). Ka jimboka jurajkuspka eska Jeoba jarhuatapiringa, ambakiti ánchikuarhita ma úspti paraka kumplirikuarhipiringa ambe enga Tata Diosï uékenga. Ístu, Biblia ambakiti ambe uandasïndi imeri ambe, eska kʼuiripu máespka enga kʼéri jakajkukua ma jatsipka (Ebr. 11:24-27).

12. ¿Nani jupindaskuarhisïreni apostuli Pablu ambe enga uénga?

12 Apostuli Pablu kʼuiripu máespti enga jakajkutipka ka kánikua jánhaskatiini ka enga por lo menusi tsimani idioma uandenga (Uku. 5:34; 21:37, 39; 22:2, 3). Nájkiruka xáni mítikupka, ambe enga ima uénga Tata Diosïri Karakatarhu jupindaskuarhisïrendi ka no imani ambe jingoni enga jorhendanhapka (arhinta je Ukuecha 17:2, 3; 1 Korintu 2:6, 7, 13). Indeni ambe jimbo, sési nikuspti eianhpikuarhu ka erokuarhixapti eska intsïnhapiringa tsípikua para méntkisï (2 Tim. 4:8).

13. ¿Né uá eskachi niáraaka ísï eratsini eska Jeoba?

13 Seguruchi jarhaska eska na enga eratsijka Tata Diosï, iauani sánderu sési jarhaska eska kʼuiripuecheri. Ísï úni eskajtsïni Tata Diosï na arhijka uáti eskachi felisiuaka ka eskajtsïni sési nicheaka. Perujtsïni Jeoba no obligarisïndi ísï eratsini eska ima. Ni jántspiri enga mintsinharhikueka ka jánhastiini, nijtsïni orhejtsïkuticha arhijki ambe engachi jatsika para eratsini (Mat. 24:45; 2 Kor. 1:24). Táchanisïchi jatsiska responsabilidadi para niárani ísï eratsini eska Jeoba. ¿Nénachi uá ísï úni?

JU JE NO TEROKUKUANTANI I PARHAKPINI ANAPUECHANI

14, 15. a) Parachi ísï eratsini eska Jeoba, ¿ambejkuchi jatsiski para eratsini? b) Eska na arhijka Roma 12:2, ¿andichisï jatsi para nóteru ísï eratsinia eska kʼuiripuecha? Jatsiku je ejemplu ma.

14 Roma 12:2 arhisïndi: “Ka ásteru jáma je terokukuantani parhakpini anapuechani, sino ménderueni jáma je, jimboka chári eratsikuecha jimbanheranhantaskia, parajtsï ísï úni jánhaskani ambe enga jindeka enga Diosï uékajka eskajtsï uáka enga ambakitiika ka enga jeiapanhintajka ka enga no ma ambe jimbo kueratajka jurhimbikueni”. I ambe arhikuekasïndi eska ma úsïnga ísï eratsini eska Jeoba, no arhiparini na engachi eratsienga antedechi jorhenguarhini imeri ambe. Ísïsti, na engachi eratsijka, jindeska jimbokachi nemani sïsïntaska ka imani ambe jimbo engachi nitamakuarhikia. Peru juchari eratsikua úsïndi mójtakurhini ka uákachi seguirini jarhani mójtakuni na engachi eratsijka. Ísïchi mójtakuaka juchari eratsikuani, seguni ambe engachi jurajkuska eska niáraaka ka eska jima pakaraaka. Engachi imantku ambe eratsiska enga Tata Diosï uékajka, exeakachi eska sési jarhaska na enga ima eratsijka. Indeni ambe úparini, nochi úkua jukanchaaka ísï eratsini eska Jeoba.

15 Ju je exeni eska para ménderueni eratsini, uétarhisïnga eskachi jurajkuakia ísï eratsini eska kʼuiripuecha. O sea, nochi jatsiska para kʼuiripuecheri eratsikua jiókuarhini enga méntku no terokuntajka Tata Diosïri eratsikua jingoni. I ambe kánikua jukaparhakuesti. Parachi kurhanguni andisï jukaparhakue, ju je jatsikuni ejemplu ma. Eranhaska je eska kʼuiripu ma enga uéjka kuidarini imeri kuerpuni, uénasïnga imani ambe arhani enga sési úkuaka. Peru ¿néna úpirini ísï úni enga seguirini japiringa imani ambe arhani enga nóteru marhuajkia? Májkueni, no ma ambe marhuauati engachi Tata Diosïri ambe eratsini jauaka, peru seguirini jarhani jiókuarhini kʼuiripuecheri eratsikuani.

16. ¿Amberi ambechi jatsiski para kuájchakukuarhini?

16 Nochi úsïnga meru no ma ambe kurhaani o mítini na engaksï eratsijka i parhakpini anapuecha jimbokachi no uáka kéndikuni ini parhakpini jimbo (1 Kor. 5:9, 10). Asta engachi aianhpini jarhajka, úsïndi eskachi kurhauaka imani jakajkukuechani engaksï no jurhimbitiika. Peru engachi no uáka para meru no kurhaani o exeni ambe engaksï kʼuiripuecha jakajkujka engaksï no marhuakujka Jeobani, ambe engachi kʼóru uáka úni, jindesti no méntku eratsini jarhani imani ambe ka kénditaani juchari eratsikuarhu. Májkueni eska Jesusi, nochi jatsiska para jiókuarhini imani ambe enga Satanasi uéjka eskachi eratsiaka. Sánderu sési, uákachi kuájchakukuarhini para nochi ísku jatini mítini na engaksï eratsijka kʼuiripuecha. Ju je exeni néna (arhinta je Proverbios 4:23).

17. ¿Ambechi uá úni parachi no ísku jatini kúnguarhini kʼuiripuecha jingoni engaksï no marhuakujka Jeobani?

17 Por ejemplu, jatsiskachi para sési erakuani juchari amiguechani. Bibliajtsïni arhisïndi eska engachi imecha jingoni kúnguarhiska engaksï no marhuakujka Jeobani, niárakachi ísï eratsini eska imecha (Prov. 13:20; 1 Kor. 15:12, 32, 33). Ístuchi jatsiska para sési erakuni ambe engachi jingoni tsípikuarhiaka. Engachi no jiókuarhiska ambe enga jorhentpijka ebolusioni, uarhiperakua ka ísku jándikua ambe, nochi eratsiaka imani ambe enga no terokuntajka “Diosïri mímixekua” jingoni (2 Kor. 10:5, Táta Diósïri Uandakua Tata Jesukristueri Aiatsperakua).

¿Jarhuataaxakichi juchari sapiichani paraksï no imani ambe jingoni tsípikuarhini enga no sési úkuauaka? (Exe je párrafu 18 ka 19).

18, 19. a) ¿Andichisï jatsi para jingontku jámani máru ambe jimbo engaksï kʼuiripuecha eratsijka? b) ¿Náki kurhamarhikuechanchi úkuarhiaua ka andi?

18 Ístuchi jatsiska para jingontku exeni ka no jiókuarhini kʼuiripuecheri eratsikuani engaksï ísï xarharajka enajkiksï no no sési jaki. Por ejemplu, notisia ma uáti ísï úkata jarhani para apoiarini politikeri ambe. Jarhastiksï programecha engaksï újka eskaksï kʼuiripuecha uékaaka kʼéri ambeni ka mítikateni parhakpinirhu. Máru pelikulecharhu ka libruecharhuksï ísï xarhatasïndi eska sési jarhaska ka ambakiti ambeni para eratsini eska no ma ambe jarhaska enga sánderu jukaparhakueka eska ma mismu o máeri familia. Peru ísï eratsini no terokuntasïndi ambe enga Biblia jorhentpijka, eska para ma sési irekani ka ístu familia jingoni, uétarhisïnga sánderu xénchani Jeobani ka eska ambe uéjkini (Mat. 22:36-39). Nájkirukaksï máru karikaturecha para sapiicha ísï xarharajka eskaksï no no sési jarhaska, jamberiksï uáti sánhani arhini úni eskaksï sapiicha niáraka jiókuarhiani imani jánguechani engaksï ísku jándikueri ambeka.

19 I ambe no arhikuekasïndi eska no sési jarhaska ambakiti ambe jingoni tsípikuarhini. Peru sési japirindi kurhamarhikuarhini: “¿Jorhenaski ji mítintani ka no jiókuarhini kʼuiripuecheri eratsikuani nájkiruka ísï xarharaka enajki no no sési jaki? ¿Arhiasïni juchiti sapiichani ambe engaksï uáka exeni ka arhintani ka ambe nómbe? ¿Ka jíjtuni úsïni indeni ambe? ¿Jorhendaasïni juchiti sapiichani ambe enga eratsijka Jeoba paraksï no niárani ísï eratsini eska kʼuiripuecha?”. Engachi sési kurhanguska na enga ménderueni exejka Jeoba ambe ma ka eska kʼuiripuecha, nochi niáraka májkueni jámani eska imecha engaksï no marhuakujka Jeobani.

¿ÍSÏCHI ERATSISÏNI ESKA TATA DIOSÏ O ESKA KʼUIRIPUECHA?

20. Parachi xarhatani sinchi ísï eratsisïni eska Tata Diosï o eska kʼuiripuecha, ¿ambechi jatsiski para úni?

20 Ju je miáni eska jarhaska tsimani jásï informasioni: Jeobaeri ka Satanasiri parhakpiniri. Ísïchi eratsiaka seguni náki engachi informasionini sánderu kasu úkuaka. Engachi sánderu imani ambe péraska juchari eratsikuarhu ambe enga kʼuiripu eratsijka, i ambe uáti eskachi juchajtu májkueni eratsiaka ka ísï jámani komueska máteru kʼuiripuecha. Jimbosï xáni jukaparhakueti eskachi jingontku jámaaka imani ambe jingoni engachi exejka, arhintajka, kurhaajka ka eratsini.

21. Máteru artikulu jimbo, ¿nákichi tema exea enga kánikua jukaparhakueka?

21 Eskachi na exekia, para ísï eratsini eska Jeoba, no solu uétarhisïndi no jiókuarhini imani ambe engajtsïni no sési úchijka. Ístuchi jatsiska para pérani juchari eratsikuarhu ambe enga Tata Diosï eratsijka parachi ísï eratsini eska ima. Máteru artikulu jimbochi jorhenguarhiaka néna ísï úni.

^ párr. 5 Ambe enga kʼóru ísïka, jindesti eska asta ima kʼuiripu enga sánderu jandiajku erakujka ambe ma úni, úsïnga imani ambe engaksï máteruecha eratsijka. Por ejemplu, iáminduechachi úsïnga imani ambe engaksï máteruecha uandajka, ia sea engachi eratsini jauaka ambe ma jimbo enga jukaparhakueka komu néna jimbo niáraski jarhani tsípikua o enga no xáni jukaparhakueka komu náki xukuparhakuachi jukaa. Peru ambe engachi kʼóru uáka jucha erakuni, jindesti nénchi kasu úkua.