Exeni ambe enga jataka

Índisi jimbo nirani

Ambe enga kurhanguarhijka ima enga arhintajka

Ambe enga kurhanguarhijka ima enga arhintajka

Ima chúri ante de uarhini, ¿néspiksï imecha enga Jesusi uandaapka eskaksï ambakiti eratanhasïrenga o benefaktoricha ka andiksïsï ísï arhiaueni?

Ima chúri ante de Jesusi uarhini, arhiaspti apostulichani eskaksï no jámapiringa uékani sánderu juramukua jatsini ka mítikatenksï eska máteru kristianuecha. Arhiaspti: “Kʼuiripuecheri reicha, juramukuasïndi[ksï] kʼuiripuechani, ka ima engaksï imechani jimbo juramukua jatsika, ambakiti eratanhasïndiksï. Peru para chánksïni jingoni no ísïuati” (Luk. 22:25, 26).

¿Néspiksï imecha enga Jesusi uandaapka eskaksï ambakiti eratanhasïrenga o benefaktoricha? Seguni máru rejistruecha, monedecha ka ióntki anapu karakatecha, xarhatasïndiksï eskaksï grieguecha ka romanuecha pʼindespka kʼéri ambe exeani máru juramutichani ka máteru kʼuiripuechani, arhiapariani benefaktori (griegu jimbo, euerguétes o evérgetes). Ísïksï arhiasïrendi, jimbokaksï ambakiti ambe úsïrenga kʼuiripuecha jimbo.

Uánikua juramutichaksï jarhaspti engaksï ísï arhinhenga. Máruksï jindespti Ejiptu anapu reicha komu Tolomeo III Evérgetes (247-222 ísï a.d.J.) ka Tolomeo VIII Evérgetes II (147-117 ísï a.d.J.). Ístuksï Roma anapu juramuticha komu Julio César (48-44 a.d.J.) ka Augusto (31 a.d.J.-14 d.J.), ísï eska Judea anapu rei Herodes el Grande. Jamberi Herodes el Grande ísï arhinhapti jimboka trigu piásïrenga para íntsaani imeri paisiri anapuechani para no xáni kʼarhingua jarhani ka jimboka xukuparhakua íntsaasïrenga imechani engaksï sánderu uétarhinchenga.

Achamasï Adolf Deissmann enga Bibliaeri ambe estudiarijka, uandaspti eska kánikua úranhasïrenga inde uandakua benefaktori. Uandaspti: “No ióndakuarhipirindi exeantani rejistruecharhu jukari sieni ejempluechani [engaksï ísï arhiauenga indeni uandakua jingoni].”

Jiájkani, ¿ambe arhikuekaxapi Jesusi enga arhiapka imeri chúxapatichani eskaksï no jámapiringa ísïni eska ima kʼuiripuecha? ¿Arhikuekaxapi eskaksï no jámapiringa interesi páni máteruecha jimbo? Nómbe. Ambe enga Jesusini uandanhiatenga, jindespti ambe eratsiparini kʼuiripu ma intsïmpisïreni.

Jesusiri jurhiatikuecha jimbo, jatsikuarhirichaksï meiampisïrendi paraksï jarhani chʼanakuecha, úsïrendiksï ambe ma paraksï kʼuiripuecha tsípikuarhini ka máteru ambe. Ístuksï uásïrendi parkichani ka templuechani. Peruksï no úsïrendi inde ambe jimbokaksï xáni intsïmpitipiringa, sino paraksï máteruecha kʼéri ambe arhiani, mítikatenksï o paraksï apoiarinhani. Libru ma para inbestigarini arhisïndi: “Nájkirukaksï jaka ejempluecha kʼuiripuecheri engaksï xarhatajka eskaksï intsïmpitispka, sánderuksï imecheri ambe jimbojkusï uéndi indeni ambe”. Ka Jesusi indeni ambesï no uékenga eskaksï imeri chúxapaticha úpiringa, eskaksï imechajku uékapiringa jatsini iámindu ambe ka pendienti pákuarhini.

Máru uéxurhini tátsekua, apostuli Pablu ístu uandaspti eska jukaparhakueska ambakiti eratsikua ma jimbo intsïmpitiini, arhiaspti karta ma jimbo Korintu anapu kristianuechani: “Intsïmpi je mándani arhini eskajtsï na eratsikata jatsikia chári mintsitecharhu, no pʼamondakuarhiparini komusiekaksïni nema uinhamarhichipiringa, jimboka Diosï imanisï tsípijka exeni enga tsípikua jingoni intsïmpijka” (2 Kor. 9:7).