Exeni ambe enga jataka

Índisi jimbo nirani

Ambe enga kurhanguarhijka ima enga arhintajka

Ambe enga kurhanguarhijka ima enga arhintajka

¿Engaksï israeliteecha desierturhisï jámani japka puruksï maná ka kodornisiichani ambe arhasïreeni, oksï arhaspi máteru ambe?

Imani 40 uéxurhiniichani jimbo engaksï israeliteecha desierturhisï jámani japka, ambe engaksï sánderu arheenga jindeespti maná (Éx. 16:35). Ka ístu Tata Diosï Jeoba tsimani xanhari íntsaaspti kodornisiichani (Éx. 16:​12, 13; Núm. 11:31). Peru israeliteechaksï ístu niáraspti máteru jásï tʼirekua jatsikuarheni, nájkirukaksï sánhanitu arheenga.

Pori ejemplu, Tata Diosï Jeoba ménichani jimeesïsï paasïreendi “nani engaksï úpiringa mintsikuarhini” ka jimaksï exentasïreendi itsï ka akua ambe (Núm. 10:33). Pori ejemplu ma lugari jindeespti Elimi, “nani engaksï 12 manantialiicha japka ka 70 palmereecha”, jamberiksï i palmereecha datili jukapti (Éx. 15:27). Libru enga arhinhajka Plants of the Bible enga planteecheri ambe uandajka, uandasïndi eska palmera enga datili jukajka, “iápurisï jarhasïnga […] i planta jindeesti enga sánderu anhajka desierturhisï; uánikua kʼuiripu ákusïndi indeni, íntspisïndi aseiti ka kʼuiripuechaksï jima nirasïndi mintsikuarhini”.

Israeliteechaksï jamberi anhaxurhipti lugari ma jimbo enga iásï ísï mítekateeka komueska Faráni, enga pákua ma jimbo jaka enga ístu arhinhajka Faráni. a Inde pákua riu máespti ka libru Discovering the World of the Bible, uandasïndi eska i pákua, “130 kilometru ióskaska [81 miia] ka eska i pákua jindeeska enga sánderu ióskaka, sánderu sési jáxeni ka enga sánderu mítekateeka jini Sinaí”. I mismu libru uandasïndi: “Pákua uératini 45 kilometru [28 miia] jukasti enga itsï jaka, jima jarhasti oasisi de Faráni, nani engaksï uánikua palmereecha jaka. I lugari, ma 4,8 kilometrisï ioskasti [3 miia] ka ma 610 metru iótasti marirhu uératini [2,000 piesi]. Ka ísï mítekateesti komueska Sinaí anapu Edéni. Desde iónisï uánikua kʼuiripuechaksï nirasïndi jimeesïsï jimboka uánikua palmereecha jarhaska engaksï datili jukajka”.

Palmereecha engaksï datili jukajka, ka engaksï oasisi Faráni jimboka jaka

Engaksï israeliteecha uéakuntapka Ejiptu, pákuarhisptiksï sáni jarineri tsïreri, jatakua ambe paraksï tsikarani ka jamberi semiia ka aseiti ambe. Ka eskachi na mítekia sóntkuksï kʼamachapti indeni ambe. Ka ístuksï “pákuarhiaspti karichiichani ka uákasïichani ka uánikua máteru animaliichani” (Éx. 12:​34-39). Joperu jimboka kánikua no sési jánhaskuarhisïreenga desierturhisï, jamberiksï uánikua animaliicha uarhipti. Ístu, jamberiksï israeliteecha auantapti máru animaliichani ka jamberiksï úrapti máru animaliichani para kéjtsïtakua ambe úni, niáraptiksï jamberi úrani para kéjtsïtakuani diosï úkateechani (Úku. 7:​39-43). b Nájkiruka ísïipka, israeliteechaksï kaasïreendi karichiichani ka ueechani. Ka míteskachi ini ambe jimboka Tata Diosï Jeoba ísï arhiaspka israeliteechani engaksï no kurhajchapka: “Chaari uájpeecha karichi erangutiuati desierturhu 40 uéxurhini” (Núm. 14:33). Ísï jimboksï jatsikuarhepti lechi ka kʼuiripeta sáni, joperu inde no andangupirindi para tʼireraani 3 miioni kʼuiripuechani 40 uéxurhini. c

¿Naniksï pʼiraspi israeliteecha itsï ka tʼirekua ambe para imeeri animaliicha? d Imani jurhiatikuechani jimbo jamberi sánderu janiendi, jimbosï jukaendi uitsakua ambe desierturhu. Libru Perspicacia para comprender las Escrituras, jima enga arhijka “Arabia” arhisïndi eska 3,500 uéxurhini antesi “sánderu jarhasïreenga itsï Arabia ka eska iásï”. ka ístu uandasïndi: “Ima pákuecha engaksï ióntki kánikua itsï iurheenga ka engaksï iásï kʼarhirini jaka, xarhatasïndi eska ióntki kánikua janisïreenga enga jamberi kánikua itsï iurheenga”. Nájkiruka ísïipka, desierturhu kánikua aparhikuarhisïreendi ka chékuarhini (Deut. 8:​14-16). Israeliteechaksï ka iámindu imeeri animaliicha úpirindi uarhini enga Tata Diosï Jeoba no íntsaapiringa itsï milagru ma jimbo (Éx. 15:​22-25; 17:​1-6; Núm. 20:​2, 11).

Moisési arhiaspti israeliteechani eska Tata Diosï Jeoba tʼireraaspka maná jingoni, parakaksï mítepiringa eska “no kurhinda jimbojkusï jatsiti para irekani kʼuiripu ma, sino iámindu imani ambe jimbo enga Tata Diosï Jeoba uandajka” (Deut. 8:3).

a Exe je La Atalaya 1 de maiu de 1992, pájineecha 24 ka 25.

b Biblia tsimani xanhari uandasïndi eskaksï israeliteecha animaliichani kéjtsïtakuaspka Tata Diosï Jeobani desierturhu. Primeru xanhari jindeespti enga uandanhapka eska japiringa saserdotiicha ka máteru enga paskua úkuarhipka. I tsimani xanhari enga Biblia uandajka úkuarhistiksï uéxurhini 1512 jimbo ante de Jesúsi, sáno ma uéxurhini ísï tátsekua engaksï israeliteecha uéntapkia Ejiptu (Lev. 8:14–9:24; Núm. 9:​1-5).

c Enga na nitamani japkia 40 uéxurhini enga israeliteecha desierturhisï jámani japka, euakuarhiasptiksï uánikua animaliichani imeechani engaksïni jingoni uarhiperapka (Núm. 31:​32-34). Nájkirukaksï uánikua animaliichani jatsiapka, seguiriisptiksï maná arhani asta jiáni jamberi engaksï inchaakupka imani ireta jimbo engaksï aiaminhapka (Jos. 5:​10-12).

d No nani uandasïndi eskaksï animaliichajtu apiringa maná, jimboka Tata Diosï Jeoba arhiaspka israeliteechani eskaksï xántku tántapiringa na enga xáni apiringa mándani kʼuiripu (Éx. 16:​15, 16).