Exeni ambe enga jataka

Índisi jimbo nirani

SEMANA 42

¿Chájtsï listu jarhaski para kurhandirani?

¿Chájtsï listu jarhaski para kurhandirani?

“Ima kʼuiripu enga Tata Diosïiri jánhaskakua jatsika [...] kurhandirasïndi” (SANT. 3:17).

PIREKUA 101 Ju je májku kʼéri ánchikuarhini

AMBE ENGACHI EXEAKA a

1. ¿Andichisï úkua jukanchajki kurhandirani?

 ¿ÚKUA jukanchasïntsï kurhandirani? Dabidi ménichani ísï úkuarhinchaspti. Jimbosï kurhakupti Tata Diosïni: “Ú eskakeni uékaaka kurhajchani” (Sal. 51:12). Nájkiruka Dabidi xéncheenga Tata Diosï Jeobani, ménisï úkua jukanchasïreendi kurhajchani ka juchajtuchi májkueni úkuarhinchasïnga. Orheta, jimbokachi no perfektueska ka inde ambe úsïndi eskachi úkua jukanchaaka kurhandirani. Tsimani, jimboka Satanási jánguarhintasïnga parachi jucha no kurhandirani, ísï eska ima na úpka (2 Kor. 11:3). Ka tanimu, jimbokaksï parhakpini anapu kʼuiripuecha méntkuksï no uékasïnga kurhandini ka inde eratsekuasï “juramukuani jati imeechani engaksï xáni no kurhandirajka” (Éfes. 2:2). Ísï jimbo, para kurhajchani Tata Diosï Jeobani ka imani kʼuiripuechani enga ima juramukua íntskuaka, jatsiskachi para kánikua jánguarhintani jimbokachi no perfektueska, jimbokajtsïni Satanási ójkutasïnga ka kʼuiripuechaksï no kurhandirasïndi.

2. ¿Ambe arhikuekasïni listu jarhani para kurhandirani? (Santiagu 3:17).

2 (Arhinta je Santiagu 3:17). Santiagu, enga Biblieri libru ma karaka uandasïndi eska ima kʼuiripu enga jánhaskatiika ‘kurhandirasïnga’. ¿Ambe arhikuekasïni i ambe? Eskachi jatsiska para listu jarhani para kurhajchaani imeechani enga Tata Diosï Jeoba juramukua íntsaaka, joperu Tata Diosï Jeoba no uékasïndi eskachi kurhajchauaka imeechani engajtsïni arhiaka eskachi imani ambe uaaka enga ima no jaiapanhintajka (Úku. 4:​18-20).

3. ¿Andisï xáni jukaparhakue para Tata Diosï Jeoba eskachi kurhajchauaka imeechani engaksï juramukua jatsika?

3 Jamberichi ísï exejka eska sánderu fásiliiska kurhajchani Tata Diosï Jeobani eska kʼuiripuechani, jimboka ambe engajtsïni ima arhijka, méntkisï sésiisïnga (Sal. 19:7). Joperu ambe engajtsïni arhijka ima kʼuiripuecha engaksï juramukua jatsika, no méntkisï sési jarhasïndi. Nájkiruka ísïika, juchaari Taati auandarhu anapu íntskuasti sáni juramukua taatiichani, juramutiichani ka orhejtsïkutiichani (Prov. 6:20; 1 Tes. 5:12; 1 Ped. 2:​13, 14). Ka engachi kurhajchaajka ini kʼuiripuechani, Tata Diosï Jeobanchisï kurhajchani jarhajka. Ju je exeni ambechi uaa úni parachi kurhajchaani imeechani enga Tata Diosï Jeoba juramukua íntsaaka, asta jiáni jamberi enga no fásiliuaka ísï úni eskajtsïni na juramuchiaka.

KURHAJCHAA CHIITI TAATIICHANI

4. ¿Andiksïsï jaki xáni uáni tumbiicha engaksï no kurhajchaajka taati jémbeechani?

4 Tumbiichaksï uánikua kompanieruechani jatsiasti engaksï no kurhajchaajka taati jémbeechani (2 Tim. 3:​1, 2). ¿Andiksïsï ísï jámajki? Jamberiksï máru exejti eskaksï taati jémbeecha mismu no úsïnga ambe engaksï juramukuajka, ka jamberiksï jimbosï no kurhandijti. Máteruechaksï eratsesïndi eska ima konsejuecha engaksï taati jémbeecha íntsaajka, nóteruksï marhuasïngia iásï ka eska jukari difisiliiska para ísï úni. Tumbi, ¿ménisïri niáraski ísï pʼikuarherani? Uánikuechaksï ísï exesïndi eska difisiliiska úni ambe enga Tata Diosï Jeoba juramujka: “Jatsiskajtsï para kurhajchaani chaari taatiichani jimbokajtsï chá Tateeri chúxapatiiska ka inde ambesï sési jati para úni” (Éfes. 6:1). ¿Ambekini uaa jarhuatani parari kurhajchaani?

5. Ísï eska na arhijka Lukasï 2:​46-52, ¿andisï Jesúsi jindee sánderu ambakiti ejemplu para kurhajchaani taatiichani?

5 Jesúsi jindeesti sánderu ambakiti ejemplu para kurhajchaani taatiichani (1 Ped. 2:​21-24). Ima perfektuespti, joperuksï imeeri taati jémbeecha nómbe. Nájkiruka ísïipka, Jesúsi méntkisï respetariuaspti ka asta jiáni jamberi engaksï imeecha no ueenga sési úni ambe ma o nóksï kurhangukuni (Éx. 20:12). Exe ambe enga úkuarhinchapka jiáni enga 12 uéxurhini jatiriipka (arhinta je Lukasï 2:​46-52). Jesúsi niraspti Jerusaléni imeeri familia jingoni kʼuínchikuarhu ma enga mándani uéxurhini úkuarhienga. Engaksï José ka María níntani jámeengia, nóksï kuenta íntskukuarhespti eska Jesúsi no níntaxapka. Imeechaksï jatsipirindi para kuidariuani imeeri sapiichani parakaksï iámindu sési niántapiringa. Engaksï na exentapkia Jesúsini, María xukaspti enga ísï chéraapka. Nájkiruka Jesúsi úpiringa arhiani eska no no sési ambe úspka, no ísï úspti. Sánderu sési, respetu jingoni mókukuaspti. Joperuksï José ka María “no kurhanguspti ambesï arhikuekani japi”. Nájkiruka ísïipka, “Jesúsi méntkisï kurhajchaasïreendi”.

6, 7. ¿Ambe uaa jarhuataani tumbiichani paraksï kurhajchaani taati jémbeechani?

6 Tumbi, engaksï chiiti taatiicha újka ambe ma enga no sési jaka oksïni no kurhanguchini, ¿difisiliiski para tʼu kurhajchaani? ¿Ambekini uaa jarhuatani? Primeru, eratsi na enga pʼikuarherajka Tata Diosï Jeoba. Biblia uandasïndi eska engaksï uájpeecha kurhajchaajka taati jémbeechani eska “inde ambe sési pʼikuastasïnga Tatani” (Kol. 3:20). Tata Diosï Jeoba exesïndi engaksïni chiiti taatiicha ma repentku no kurhanguchijka o engari úkua jukanchajka úni ambe engaksïni juramuchijka. Joperu engari tʼu kurhajchauaka, nájkiruka no fásiliuaka, Tata Diosï Jeoba kánikua tsípiati.

7 Segundu, eratsi na engaksï pʼikuarherajka chiiti taatiicha. Engari kurhajchaaska tsípiatiksï ka mintsinharhiatiksïni (Prov. 23:​22-25). Ka jamberiri sánderu sési pájperaaka imeecha jingoni, Alexandre, erachi ma enga Bélgica anapueka, uandasïndi: “Jiáni engani ueenapka sánderu kurhajchani papani ka mamani, sánderuchi sési pájperasïreengia, ka agustuchi pʼikuarherasïreenga”. b Terseru, asï mirikurhi eska engari iáiasï ueenaska kurhandini, sésikeni nicheati sánderu orhepatini. Paulo, enga Brasil anapueka, uandasïndi: “Kurhajchani papani ka mamani, jarhuatastirini parani kurhajchani Tata Diosï Jeobani ka ístu máteruechani engaksï juramukua jatsika”. Tata Diosïiri uandakua arhisïndikeni andiresï jatsi para kurhajchaani chiiti taatiichani: “Parakeni sési nicheni ka parari ióni irekani echerirhu” (Éfes. 6:​2, 3).

8. ¿Andiksïsï uánikua tumbiicha uéjki kurhajchaani taati jémbeechani?

8 Uánikua tumbiichaksï exestia eska sési nikuasïnga engaksï kurhajchaajka taati jémbeechani. Luiza, enga ístu Brasil anapueka, uandasïndi eska ueenakuarhu, úkua jukanchasïreenga kurhanguni andiksïsï taati jémbeecha no jurajkueni para ima telefonu ma kámani, jimbokaksï sáno iámindu tumbiicha engaksï májkueni jatiriipka eska ima, kámasïreenga telefonu ma. Joperu tátsekua kuenta íntskukuarhespti eskaksï imeeri taati jémbeecha kuájchakuxapka, ima uandasïndi: “Iásï kʼóruni exeskia eska kurhajchaani juchiiti papeechani, no ísïiska komueska jótakuarhetini jarhani, sánderu sési, ísïisti komueska sinturoni de seguridadi jukarini jarhani engareni kuájchakujka”. Estados Unidos anapu uátsï ma enga Elizabeth arhinhajka, ménichani úkua jukanchasïndi kurhajchaani taati jémbeechani. Ka aiangusïndijtsïni ambe enga újka: “Engajtsïni juchiiti papeecha arhijka ambe úni ka ji no kurhanguni andijtsïnisï ísï arhijki, miántasïnga na engareni uánikua xanhari kuájchakukia ima ambe engajtsïni arhipka”. Monica, enga Armenia irekaka, uandasïndi eska sánderu sési nikusïnga enga kurhajchaajka imeeri taati jémbeechani ka eska jiáni enga no ísï újka.

KURHAJCHAA JE “JURAMUTIICHANI”

9. ¿Ambeksï eratsesïni uánikua kʼuiripuecha ima leiicheeri engaksï juramutiicha peeraajka?

9 Sáno méntkisï kʼuiripuechaksï kurhangusïndi eska uétarhisïnga eskaksï jauaka juramutiicha ka eskachi jatsiska para kurhajchaani máru leiichani engaksï ‘juramutiicha’ peeraajka (Rom. 13:1). Joperu engaksï no tsitijka leini ma oksï ísï exeni eska no sési jarhaska, nóteruksï uékasïndia kurhajchaani. Pori ejemplu, ju je exeni impuestuecheeri ambe. Paisi ma jimbo jini Europa, kʼuiripuechaksï eratsesïndi eskaksï uaaka no maiampini impuestu ma, engaksï ísï exeaka eska Gobiernu jukari kurhakuaxaka. Jimbokaksï ísï eratsesïnga, jima anapu kʼuiripuechaksï no maiampisïndi iámindu impuestuechani enga Gobiernu kurhakuajka.

¿Ambechi jorhenguarhisïni na engaksï kurhandirapka José ka María? (Exea je párrafuechani 10 a 12). c

10. ¿Andichisï jatsi para kurhajchaani leiichani nájkiruka ménisï úkua jukaaka?

10 Biblia uandasïndi eskaksï kʼuiripuecha kómu nitamakuarhisïnga juramutiicheeri kulpa jimbo, eskaksï juramutiicha Satanásiiri jájki jimbo jarhaska ka eskaksï no ióni jimbo kʼamajkunhaaka (Sal. 110:​5, 6; Ecl. 8:9; Luk. 4:​5, 6). Joperu ístu uandasïndi eska “ima enga no újka ambe engaksï juramutiicha uandajka, no úni jarhasïndi ambe enga Tata Diosï uaxastakia”. Iásï Tata Diosï Jeoba jurajkuxati eskaksï jauaka juramutiicha paraka iámindu ambe sési jauaka ka ima uékasïndi eskachi respetariuauaka. Ísï jimbo, jatsiskachi para íntsaani ‘iáminduechani ambe engachi jatsika para íntsaani’ ka inde ambe arhikuekasïndi impuestu maiampini, respetariuani ka kurhajchaani (Rom. 13:​1-7). Jamberichi ménisï ísï exeaka enajkijtsïni no káni sési nichea engachi kurhajchaaka leini ma o eskachi kánikua maiampiaka, ochi jamberi eratseni eskajtsïni gobiernu jukari kurhachexaka. Joperuchi jucha kurhajchasïnga Tata Diosï Jeobani, ka ima uékasïndi eskachi kurhajchauaka juramutiichani, peru jiáni engajtsïni kurhacheni jauaka úni ambe ma enga Tata Diosï no sési exejka, nóchi jatsiska para kurhajchaani (Úku. 5:29).

11, 12. Eska na uandajka Lukasï 2:​1-6, ¿ambe úspi José ka María paraksï kurhajchani leini ma nájkiruka úkua jukapka ísï úni, ka ambeksï andaspti engaksï ísï úpka? (Ístu exea je imajeniichani).

11 Uaakachi uánikua ambe jorhenguarhini José ka Maríeri ambe, imeechaksï listu jarhaspti para kurhajchaani juramutiichani asta jiáni jamberi enga kánikua úkua jukapka ísï úni (arhinta je Lukasï 2:​1-6). Ma xanhari enga María nuebe mesesi páni japkia embarasada, Roma anapu juramuti Sésar Augustu juramuspti eska sensu ma únhapiringa. Paraka José ka María kurhajchapiringa indeni leini, jatsisptiksï para Beléni nirani ka ma 150 kilometrisï (93 miia) xanharani, jimeesïsï engaksï uánikua juáteecha japka. Indeni ambe úni, kánikua úkua jukapirindi ka sánderia para María. Jamberiksï uandanhiani japti tsimarhani jimbokaksï no uékasïreenga eskaksï no sési ambe úkuarhinchapiringa María ka nijtu charhaku. ¿Ka ambe úkuarhipirini enga María jimeesïsï kánguarhipiringa charhakuni? ¡María Mesíasinisï kánguarhipirindi! Ka jamberi inde ambakiti rasoni máepirindi paraksï no kurhajchani indeni leini.

12 Joperuksï José ka María no indeni ambe arhiparhataspti paraksï no kumpliriini indeni leini jingoni. Ka Tata Diosï Jeoba újchakuraaspti engaksï ísï kurhandirapka: María sési niáraspti Beléni ka charhaku sési andajpenuspti ka asta kumplirikuarhispti Biblieri profesia ma (Miq. 5:2).

13. Engachi jucha kurhajchauaka leiichani, ¿néna uaa jarhuataani i ambe erachiichani?

13 Engachi kurhajchaajka juramutiichani, sésijtsïni nichesïndi ka ístu máteru kʼuiripuechani. ¿Andi? Jimbokajtsïni no kastigariuaka ísï eska imeechani engaksï no kurhajchaajka leiichani (Rom. 13:4). Ístu, engachi jucha kurhajchaaska juramutiichani, imeechaksï exeati eskaksï Jeobaeri testiguecha ambakiti kʼuiripueska. Ambe enga úkuarhipka Nigeria xarhatasïndi eska i ambe ísïiska. Tánguarhikuarhu ma, máru sondaduechaksï inchaspti Kʼumanchikua Reinuerirhu. Jirinhantanksï jámaxapti kʼuiripuni ma enga kánikua no sési jámani japka, jimboka no uékasïreenga impuestu maiampini. Joperu ofisiali enga orhejtsïkuani japka sondaduechani, juramukuaspti eskaksï uéntapiringa jima. Arhiaspti: “Jeobaeri testiguechaksï no jámasïndi jimeesïsï no sési uandaparini paraksï no maiampiani impuestuechani”. Ísï jimbo, méntkisï enga chá kurhajchauaka leiichani, jarhuajpesïngajtsï para sési uandanhani Jeobaeri testiguecheeri ambe, ka ma jurhiani, inde ambe uaati jarhuataani juchaari erachiichani (Mat. 5:16).

14. ¿Ambe jarhuataski pirenchini ma para úni kurhajchaani juramutiichani?

14 Ísïisti, ménichani no fásiliuati kurhajchaani juramutiichani. Estados Unidos anapu pirenchi ma enga Joanna arhinhajka, i ambe uandakuarhintasïndi: “Ji kánikua úkua jukanchasïreenga kurhajchaani juramutiichani, jimboka juchiiti familia kánikua no sési nitamakuarhispka imeecheeri kulpa jimbo”. Joperu Joanna uandaspti eska nóteru ísï eratsepiringia. ¿Ambe jarhuataspi? Orheta, nóteru arhintasïreendia redesi sosialiicharhu ambe enga úpiringa úni eska ima no sési eratsepiringa juramutiicheeri ambe (Prov. 20:3). Segundu, kurhakuspti Tata Diosï Jeobani eska jarhuatapiringa para imani mintsikani ka no erokuarhini eskaksï juramutiicha sési uaaka ambe ma (Sal. 9:​9, 10). Terseru, ueenaspti arhintani juchaari publikasioniicharhu artikuluechani engaksï uandajka eskachi no nemani jingoni jatsiska para úkuarhini (Juanu 17:16). Joanna uandasïndi eska respetariuani juramutiichani ka kurhajchaani, úska eska ima kánikua sési pʼikuarheraaka.

JU JE KURHAJCHANI TATA DIOSÏ JEOBAERI ORGANISASIONINI

15. ¿Andichisï ménisï úkua jukanchaa kurhajchaani instruksioniichani engajtsïni Tata Diosï Jeobaeri organisasioni íntsaajka?

15 Tata Diosï Jeobajtsïni arhisïndi eskachi kurhajchauaka imeechani engaksï kúnguarhikuarhu orhejtsïkujka (Ebr. 13:17). Nájkiruka Jesúsi, juchaari Orhejtsïkuti, perfektueka, ima kʼuiripuecha enga ima erakuaka parajtsïni orhejtsïkuni ixú Echerirhu nóksï perfektuesti. Ménisï no fásiliuati ísï úni eskajtsïni ima na arhiaka, ka sánderia jiáni engachi jucha no uékani jauaka indeni ambe úni. Ma xanhari apostoli Pedru indeni ambe nitamakuarhispti. Ánjeli ma arhispti eska jatsispka para arhani kʼuiripeta ima animaliicheeri enga Moisésiiri Lei uandeenga eskaksï no pímbinhasï jarhaspka. Joperu Pedru tanimu xanhari uandaspti eska no ísï úpiringa (Úku. 10:​9-16). I jimbanhi instruksioniicha enga Pedru intsïnhaapka, ima ísï exesïreendi enajkiksï no káni sési japi. Enga Pedru kánikua úkua jukanchapka kurhajchani ánjelini ma enga perfektuepka, jiájkani juchajtuchi ménisï úkua jukanchaaka úni ambe engajtsïni arhijka erachiicha engaksï no perfektueka.

16. ¿Ambe úspi apostoli Pablu enga arhinhapka eska úpiringa ambe ma enga ísï xarhareenga enajki no uétarhieni ísï úni? (Úkuecha 21:​23, 24, 26).

16 Apostoli Pablu méntkisï xarhataspti eska listu jarhasïreenga para kurhandini, asta jiáni jamberi enga ima ísï exeenga enajki no uétarhieni ísï úni. Máru kristianuecha engaksï judiuepka, kurhaasptiksï eskanha Pablu jorhentpixapka eskaksï nóteru jatsispkia para úni ambe enga Moisésiiri Lei uandeenga ka eska no janhanharhixapka (Úku. 21:21). Jerusaléni anapu orhejtsïkutiichaksï arhispti Pabluni eska jatsispka para xarhatani eska kurhajchaxapka Leini, ka para ísï úni, ima jatsispti para tʼámu achamasïicha jingoni nirani templurhu ka pímbinhaxentani. Joperu Pablu no ma ambe no sési úspti ka mítespti eskaksï kristianuecha nóteru jatsispkia para úni ambe enga Lei uandeenga. Nájkiruka ísïipka, jirejiresï kurhandispti. Biblia uandasïndi: “Ísï pauandikua, Pablu paaspti imani achamasïichani ka imeechani jingoni pímbinhaxentaspti” (arhinta je Úkuecha 21:​23, 24, 26). Jimboka Pablu kurhandispka, jarhuajpespti parakaksï iámindu erachiicha májku kʼéri japiringa (Rom. 14:​19, 21).

17. ¿Ambeksïni jorhendasïni Stephanieri eksperiensia?

17 Pirenchi ma enga Stephanie arhinhajka kánikua úkua jukanchaspti kurhanguni andisï sukursali ísï úpi ambe ma. Ima ka imeeri uámba kánikuaksï tsípikua jingoni marhuaxapti grupu ma jimbo enga máteru idioma uandanheenga. Joperu sukursali uandaspti eska ima grupu nóteru japiringia, ini temungurhirinksï arhispti eskaksï kʼuanhatsentapiringa kúnguarhikua ma jimbo enga imeecheeri idioma uandanheenga. ¿Néna pʼikuarheraspi Stephanie? Ima uandantasïndi: “Kánikua kómu pʼikuarheraspka, jimbokani eratsesïreenga eska no xáni jarhuajperata uétarhisïreenga kúnguarhikuarhu ma enga juchaari idioma uandanheenga”. Nájkiruka ísïipka, ima úspti ambe enga sukursali uandapka. Uandasïndi: “Tiempu jingoni kurhanguspka eska sukursali ambakiti ambe erakuspka úni. Juchaari jimbanhi kúnguarhikuarhu, uánikua erachiichaksï no jatsiaspti familiariichani engaksï Jeobaeri testigueka. Ísï jimbo, jucha ísïiska komueska imeecheeri taati jémbeecha. Ístu Biblieri ambe jorhendaxaka pirenchini ma enga nóteru nireengia tánguarhikuecharhu. Iásï sánderuni tiempu jatsiskia para Bibliani estudiariini”. Ístu, pirenchi uandasïndi: “Míteska eskani iásï jamberi jánguarhintaska kurhandini, ka inde ambe úsïndi eskarini juchiiti konsiensia no no sési pʼikuastaaka”.

18. ¿Nénajtsïni marhuachesïni kurhandini?

18 Iáminduchi uaaka jorhenguarhini kurhandirani. Jesúsi “jorhenguarhisti kurhandirani jimboka no sési nitamakuarhiska” ka no jimboka sési irekuarhispka (Ebr. 5:8). Mémindu, juchajtuchi jorhenguarhisïnga kurhandirani jiáni engachi no sési jásï ambe nitamakuarhini jarhajka. Ju je eratsentani ambe enga úkuarhipka jiáni enga ueenakuarhipka pandemia COVID-19. Arhinhaspkachi eskachi nóteru tánguarhipiringia Kʼumanchikua Reinuerirhu ka eskachi nóteru nipiringia aianhpini kʼumanchikuecharhu. ¿Náksïni nichespi chánksïni? ¿Fásilispi para chá kurhandini? Iásïjtsï úskia exeni eska kurhandini, jarhuataskaksïni parajtsï chá no no sési ambe úkuarhinchani, parajtsï seguiriini sési pájperani erachiicha jingoni ka parajtsï sési pʼikuastani Tata Diosï Jeobani. Iásïchi sánderu preparadu jarhaskia para kurhajchani náki uéjki instruksioni engachi intsïnhaaka jiáni enga xáni no sési nitamanhaaka. Jamberi kurhandini uaati eskachi tsípiti pakaraaka (Job 36:11).

19. ¿Chá andisï uéjki kurhandirani?

19 Jorhenguarhiskachia eska jiáni engachi kurhandirajka uánikua kóntperateechanchi intsïnhaasïnga. Joperu sánderu jukaparhakua ambe, juchachi kurhajchasïnga Tata Diosï Jeobani jimbokachi xénchasïnga ka uékasïngachi jaiapanherantani (1 Juanu 5:3). Nóchi méni uaaka íntskuntani ambe enga ima xáni úkia juchantsïni jimbo (Sal. 116:12). Joperu jarhasti ambe ma engachi kʼóru uaaka úni: kurhajchani Tata Diosï Jeobani ka imeechani engaksï juramukua jatsika. Engachi kurhandiska, xarhatanchi jauaka eskachi jánhaskatiiska. Ka engachi jánhaskatiijka, tsíperasïngachi Tata Diosï Jeobaeri mintsitani (Prov. 27:11).

PIREKUA 89 Jeoba újchakurasïndi imani enga kurhandirajka

a Jimbokachi no perfektueska, ménichani úkua jukasïndi kurhandirani ka ménichani astachi úkua jukanchasïnga kurhajchaani imeechani engaksï juramukua jatsika. Ini jorhenguarhikua jimbo, exeakachi na engajtsïni xáni jarhuatajka kurhajchaani taatiichani, “juramutiichani” ka erachiichani engaksï orhejtsïkujka kúnguarhikuarhu.

b Artikuluni jimbo enga arhinhajka “¿Cómo puedo hablar con mis padres sobre las reglas que me ponen?, enga jw.org jimbo jaka. Exeantauakari konsejuechani parari uandontskuarheni chiiti taatiicha jingoni ima ambeeri engaksïni juramuchijka ka engari úkua jukanchajka úni.

c AMBE ENGAKSÏ XARHATAJKA IMAJENIICHA: José ka María, kurhandisptiksï imani leini enga Sésari íntspipka ka Belénksï niraspti paraksï karakuarhini. Ini jurhiatikuechani jimbo, kristianuechachi kurhajchaasïnga leiichani tránsitueri, maiampiasïngachi impuestuechani ka úsïngachi ambe engaksï juramutiicha uandajka parachi kuidarikuarhini.