Exeni ambe enga jataka

Índisi jimbo nirani

SEMANA 7

“Kurhaa ambe engaksïni arhijka jánhasticha”

“Kurhaa ambe engaksïni arhijka jánhasticha”

“Jingontku ja ka kurhaa ambe engaksïni arhijka jánhasticha” (PROV. 22:17).

PIREKUA 123 Ju je méntkisï kurhajchani Jeobaeri juramukuani

AMBE ENGACHI EXEAKA *

1. a) ¿Andichisï ménisï intsïnhapiringa konseju ma? b) ¿Andisï xáni jukaparhakue konsejuechani kurhaani?

 IÁMINDUECHACHI uétarhinchasïnga eskajtsïni nema ménisï konseju íntskuaka. Ménichani, arhisïngachi nemani engachi janhanharhijka eskajtsïni íntskuaka konseju ma. Peru ístu, jamberi erachi ma enga uandanhiajka juchantsïni jimbo, úpirindijtsïni arhini eskachi úxaka ambe ma engajtsïni úpiringa no sési úrani ka engachi jimbo no sési pʼikuarherapiringa (Gal. 6:1). O jamberichi konseju ma intsïnhajka ísï tátsekua engachi na no sési ambe niátajkia. Na uéjki jatini engachi intsïnhaaka konseju ma, jatsiskachi para kurhaani jimbokajtsïni marhuachesïnga ka jimbokaksï úsïnga eskachi tsípiti jauaka (Prov. 6:23).

2. Eska na uandajka Proverbios 12:15, ¿andichisï jatsi para kurhaani engachi intsïnhaaka konseju ma?

2 Karakata nani enga pʼitakata jaka i jorhenguarhikua, pʼímarhisïndijtsïni parachi kurhaani imeechani engaksï jánhastika (Prov. 22:17). No nema iámindu ambe mítesti; méntkisï jarhasïndi nema enga sánderu jánhastiuaka ka enga sánderu míteaka ambe ma eska jucha (arhinta je Proverbios 12:15). Ísï jimbo, engachi kurhaaska ambe engachi arhinhajka, xarhatani jarhasïngachi eskachi kaxumbitiska, eskachi míteska eskachi no uaaka iámindu ambe sési úni ka eskachi uétarhinchasïnga jarhuajperata para úni ambe engachi eratsetini jarhajka. Tata Diosï Jeoba úraspti rei Salomónini paraka karapiringa ini ambe: ‘Engaksï uánikuecha jarhajka engaksï konseju íntskujka sési uérasïndi ambe’ ma (Prov. 15:22).

¿Náki konsejuechantsï sánderu úkua jukanchaasïni jiókuarhiani? (Exe je párrafuechani 3 ka 4).

3. ¿Ambe ka neechajtsïni úpirini konseju ma íntskuni?

3 Bibliarhu ka juchaari publikasionicharhu, exeantasïngachi konsejuechani engajtsïni eratsetarantajka na engachi úni jaka ambe ma ka enga újka eskachi mójtakurhiaka (Ebr. 4:12). Joperu ístu, orhejtsïkuti ma o erachi ma enga sési marhuakuni jaka Tata Diosïni, úpirindijtsïni konseju ma íntskuni engaksï exeaka eskachi jatsiska para sánderu sési úni ambe ma. Engajtsïni nema íntskujka konseju ma enga Bibliarhu p’itakata jauaka, jindeesïndi jimbokajtsïni xénchasïnga. Ísï jimbo, ju je jingontku kurhaani engajtsïni nema konseju ma íntskuaka ka ju je ísï úni eskajtsïni na arhiaka.

4. Eska na uandajka Eclesiastés 7:9, ¿ambechi no jatsiski para úni engajtsïni nema konseju ma íntskuaka?

4 Ísïisti, sánderuchi úkua jukanchasïnga jiókuarhiani kʼuiripuecheri konsejuechani ka astachi niárapiringa no sési exeni. ¿Andi? Nóchi úkua jukanchasïnga jiókuarhini eskachi imperfektueska, joperuchi úkua jukanchasïnga engajtsïni nema arhijka eskachi no sési úxaka ambe ma (arhinta je Eclesiastés 7:9). Jamberichi máteru ambe arhiperatapiringa ka eratseni eskachi no uétarhinchaxapka eskajtsïni konseju ma íntskupiringa, ochi no sési exeni na engajtsïni íntskuka konsejuni. Ochi niárani eratseni eska ima kʼuiripu no jatsispka parajtsïni konseju ma íntskuni jimboka imajtu no sési ambe úsïnga. Ka engachi no tsitiaka konsejuni, jamberichi no kasu úkuaka ochi máteruechani aianguani parakajtsïni arhiaka ambe engachi uéjka kurhaani.

5. ¿Ambechi exeni jaua ini jorhenguarhikua jimbo?

5 Ini jorhenguarhikua jimbochi exeni jauaka máru kʼuiripuecheri ejempluni enga Biblia uandaajka engaksï no jiókuarhiapka konsejuechani ka máteruecheri engaksï jiókuarhiapka. Ístuchi exeni jauaka ambejtsïni jarhuataa parachi jiókuarhiani konsejuechani ka na engajtsïni marhuacheaka engachi ísï uaaka.

NÓKSÏ JIÓKUARHIASPTI KONSEJUECHANI

6. ¿Ambejtsïni jorhendasïni Reoboamiri ejemplu?

6 Ju je exeni Reoboamiri ejempluni. Enga ima niárapka Israeliri reini, kʼuiripuechaksï kurhakuspti eska no ísï ánchitaapiringa ísï eska na úpka imeeri taati Salomóni. Reoboami orheta sési ambe úspti: konseju kurhakuaspti Israeliri orhejtsïkutichani. Imeechaksï arhispti eska enga ísï úpiringa eskaksï kʼuiripuecha na kurhakuni japka, imeechaksï méntkisï imani jingoni japiringa (1 Rey. 12:3-7). Joperu Reoboami no jiókuarhispti imani konsejuni ka niraspti kurhamarhiani máteru acheetichani engaksï imani jingoni tʼarhexepka. Jamberiksï i acheeticha jukari 40 ísï jatiriptia, ísï jimbo, mítekuptiksïa máru ambe (2 Crón. 12:13). Joperuksï jiáni, no ambakiti konsejuksï ma íntskuspti Reoboamini. Arhisptiksï eska sánderu ánchitaapiringa kʼuiripuechani (1 Rey. 12:8-11). Reoboami tsimani konsejuechani intsïnhaspti. Ima úpirindi kómarhini Tata Diosï Jeobani paraka jarhuatapiringa exeni ambe úni, peru no ísï úspti. Jiókuarhispti imani konsejuni enga sánderu tsitipka: acheeticherini engaksï sánderu sapichku japka. Ka enga ísï úpka, kánikua no sési nikuspti imani ka ístu iretani. Juchajtuchi no méntkisï tsitiauaka konsejuechani engachi intsïnhauaka, joperu engaksï Bibliarhu pʼitakata jauaka, jatsiskachi para jiókuarhiani.

7. ¿Ambechi jorhenguarhisïni ima ambeeri enga Usíasi úkuarhinchapka?

7 Rei Usíasi ístu no jiókuarhiaspti konsejuechani. Jimboka uékasïreenga insiensuni kéjtsïtani, inchaspti templurhu jima engaksï saserdotichajku ueenga inchani. Imeechaksï arhispti: “¡Usíasi, tʼuri no sésikua jatsiska para kéjtsïtakuni insiensu Tata Diosï Jeobani! Saserdotichajkuksïsï újti kurhirani insiensu”. ¿Ambe úspi Usíasi? Biblia uandasïndi eska kánikua ikiaspka. ¿Ka andisï no jiókuarhipi konsejuni? Jamberi eratsepti eska jimboka ima reispka, úpiringa úni ambe enga ima uékapiringa. Peru Tata Diosï Jeoba no ísï exesïreendi. Enga Usíasi kaxumbitipiringa, jiókuarhipirindi konsejuni ka jirejiresï uéntapirindi templurhu ka jamberi Tata Diosï Jeoba puákuntapirindi. Peru jimboka úspka ambe ma enga no sésikua jatsipka, Tata Diosï Jeoba úspti eska lepra pʼamenchapiringa ka imani pʼamenchakua kámaspti asta jiáni enga uarhipka (2 Crón. 26:16-21). ¿Ambechi jorhenguarhisïni ima ambeeri enga Usíasi úkuarhinchapka? Eska no arhiparini náki responsabilidadichanchi jatsiaua, engachi no jiókuarhiaska Biblieri konsejuechani, Tata Diosï Jeoba nóterujtsïni jaiapanhentaatia.

JIÓKUARHIASPTIKSÏ KONSEJUECHANI

8. ¿Ambe úspi Jobu enga konseju intsïnhapka?

8 Bibliarhu, jarhastiksï kʼuiripuecheri ejempluecha engaksï jiókuarhiapka konsejuechani ka Tata Diosï újchakurhaaspti. Iásï, ju je exeni Jobueri ejempluni. Nájkiruka ima uékeenga jaiapanherantani Tata Diosïni, ístu no iámindu ambe sési úsïreendi. No sési ambe uandaspti jiáni enga no sési nitamakuarhini japka. Ka indeni ambe jimbo, Eliú ka Tata Diosï Jeoba konsejuechanksï íntskuaspti. ¿Ambe úspi Jobu? Kaxumbikua xarhataspti ka jiókuarhiaspti konsejuechani. Uandaspti: “No eratseparini uandaspka”. Ka ístu uandaspti: “No ísïisti ambe engani uandaka ka móantasïnga tʼupuri ka tʼupuri jápu jingoni”. Tata Diosï Jeoba újchakuraspti Jobuni jimboka kaxumbikua jingoni jámaspka (Job 42:3-6, 12-17).

9. ¿Ambe úspi Moisési enga Tata Diosï Jeoba jurhimberantapka, ka andisï ambakiti ejemplu máe para jucha?

9 Máteru ambakiti ejemplu jindeesti Moisési jimboka jiókuarhispka enga Tata Diosï Jeoba jurhimberantapka ísï tátsekua enga na no sési ambe úpka. Ma xanhari, xáni ikiaxapti enga no kʼéri ambe arhipka Tata Diosï Jeobani. Ísï jimbo, no úspti inchani Echerirhu engaksï Aiaminhapka (Núm. 20:1-13). Enga Moisési arhipka Tata Diosï Jeobani na enga xáni no sési pʼikuarherani japka jimboka ima arhispka eska no inchapiringa imani Echeri jimbo, Tata Diosï arhispti: “Ásterurini méni arhi inde ambeeri” (Deut. 3:23-27). Moisési no ikiani pakaraspti, sánderu sési, jiókuarhispti ambe enga Tata Diosï Jeoba arhipka ka Tata Diosï jurajkuspti eska Moisési seguiripiringa orhejtsïkuni imeeri iretani (Deut. 4:1). Jobu ka Moisési ambakiti ejempluestiksï para jucha. Jobu niáraspti ménderueni eratseni ka no máteru ambe arhiparhataspti. Moisési xarhataspti eska jiókuarhispka enga Tata Diosï Jeoba jurhimberantapka jimboka seguirispka sési marhuakuni imani nájkiruka tsïtapka ambe ma enga ima kánikua jukaparhareenga.

10. a) Eska na arhijka Proverbios 4:10-13, ¿nénajtsïni marhuachesïni jiókuarhiani konsejuechani? b) ¿Ambeksï úski máru erachicha?

10 Engachi májkueni úska eska Jobu ka Moisési, sésijtsïni nicheati (arhinta je Proverbios 4:10-13). Uánikua erachichaksï ísï ústia. Máru erachichaksï konsejuechani íntskuaspti Emmanuelini * enga República Democrática del Congo irekaka. Ima uandantasïndi: “Máru juchiiti kúnguarhikuarhu anapu erachichaksï kuenta íntskukuarhespti eskani no káni sési marhuakuxapka Tata Diosï Jeobani ka jurhasptijtsïni jarhuatani. Úspka ambe engajtsïni arhipka ka inde ambe úspti eskani no inchamukupiringa problemecharhu”. Canadá anapu prekursora enga Megan arhinhajka uandasïndi: “No káni tsitisïreenga konsejuechani engani intsïnhauenga, joperuni uétarhinchasïreenga”. Ka Croacia anapu erachi ma enga Marko arhinhajka, uandasïndi: “Tsïtaspka pribilejiu ma kúnguarhikuarhu, peruni míteska eska konseju engajtsïni íntskupka, jarhuatastirini parani sési pájperani Tata Diosï Jeoba jingoni”.

11. ¿Ambeeri kuenta íntskukuarhespi erachi Karl Klein?

11 Máteru ambakiti ejemplu enga kánikua jarhuatapka jiókuarhiani konsejuechani, jindeesti erachi Karl Kein enga marhuapka Grupurhu enga Orhejtsïkuajka iámindu kúnguarhikuechani. Imeeri eksperiensiarhu uandantaspti eska erachi Joseph Rutherford enga imeeri ambakiti amiguepka, ma xanhari konseju ma íntskuspka. Erachi Klein uandaspti eska ueenakuarhu, no káni tsitispka imani konsejuni. Uandantaspti: “Engachi ménderu exejperantapka, erachi Rutherford jingoni, imarini tsípiparini arhispti: ‘¡¿Nári jarhaski Karl?!’. Joperu, jimboka útasï no sési pʼikuarheraxapka, ariskuni sáni uandajpaspka. Imarini arhispti: ‘¡Karl, xéparini jáma! ¡Noambakiti uékasïndikeni no sési úchini!’. Kʼuratsespka ka arhispka: ‘Iámindu ambe sési jarhasti erachi Rutherford’. Peru ima mítespti eska no ísïispka. Ísï jimbo, ménderurini arhispti: ‘Sési jarhasti. Peru xéparini jáma. Noambakiti uékasïndikeni no sési úchini’. ¡Ísïispti ambe engareni arhipka! Engachi jatanhekuska erachini ma jimbokajtsïni arhisïnga ambe ma enga ísïika, jurajkuni jarhasïngachi eskajtsïni Noambakiti no sési úchiaka” * (Efes. 4:25-27). Erachi Klein jiókuarhispti konsejuni enga erachi Rutherford íntskupka ka seguirisptiksï sési pájperani.

¿AMBEJTSÏNI JARHUATAA PARACHI JIÓKUARHIANI KONSEJUECHANI?

12. ¿Nénajtsïni jarhuatasïni kaxumbitini parachi jiókuarhiani konsejuechani? (Salmo 141:5).

12 Kaxumbikuajtsïni jarhuataati parachi jiókuarhiani konsejuechani. Ístujtsïni miátantasïndi eskachi imperfektueska ka eskachi ménichani no sési ambe úsïnga. Eskachi na exekia, Jobu no sési exexapti ambe ma, joperu tátsekua niáraspti ménderueni eratseni. Kaxumbikua xarhataspti ka jiókuarhiaspti konsejuechani enga Eliú íntsaapka nájkiruka Eliú sánderu sapichuepka (Job 32:6, 7). Tata Diosï Jeoba újchakuraspti Jobuni jimboka kaxumbitispka. Kaxumbikuajtsïni jarhuataati jiókuarhiani konsejuechani nájkirukachi eratseaka eskachi no uétarhinchaxapka o nájkiruka ima engajtsïni íntskuaka konseju ma, sánderu sapichueuaka eska jucha. Canadá anapu orhejtsïkuti ma uandasïndi: “Nóchi úsïnga ísï exekuarhini eskajtsïni máteruecha na exejka. Ísï jimbo, ¿nénachi uaa sánderu ambakiti k’uiripu máeni engajtsïni no nema konseju íntskuaka?”. Iáminduechachi uétarhinchasïnga ambakiti kualidadichani jatsiani ka seguirini sánderu sési jorhentpini (arhinta je Salmo 141:5).

13. ¿Nénachi jatsiski para exeani konsejuechani?

13 Konsejuechani jimbo Tata Diosïjtsïni xarhatachesïndi eskajtsïni xénchasïnga. Tata Diosï Jeoba uékasïndi eskajtsïni sési nicheaka (Prov. 4:20-22). Imajtsïni xarhatachesïndi eskajtsïni xénchasïnga engajtsïni konsejuechani íntskuajka Biblia jingoni, publikasionini ma úraparini o erachini ma enga sési marhuakuni jaka. Ka ísï eska na arhijka Ebreu 12:9, 10, ísï úsïndi parakajtsïni sési nicheaka.

14. ¿Ambechi jatsiski para eratsentani engachi konseju ma intsïnhaaka?

14 Jatsiskachi para eratsentani ambe engachi arhinhajka ka no na engachi arhinhajka. Ménichanchi úpiringa ísï exeni eska ima engajtsïni íntskujka konseju ma, nójtsïni úspka sési íntskuni konsejuni. Ísïisti, ima enga jatsika para konseju ma íntspini, jatsisti para jánguarhintani paraka máteru kʼuiripu jiókuarhiaka konsejuni (Gal. 6:1). * Joperu engachi jucha intsïnhani jauaka konseju ma, jatsiskachi para eratsentani ambe engachi arhinhaaka nájkirukachi ísï exeaka eska ima engajtsïni íntskuka konseju, nójtsïni kánikua sési íntskuska. Uaakachi kurhamarhikuarhini: “Nájkirukani no tsitika na engareni íntskuka konsejuni, ¿ísïiski ambe engareni arhika? ¿Uaa no jatanhekuni imani engareni íntskuka konsejuni ka úni ambe engareni arhika?”. Sési jauati eskachi exeaka nénajtsïni uaa marhuacheni náki uéjki konseju engachi intsïnhaaka (Prov. 15:31).

KÁNIKUAJTSÏNI MARHUACHESÏNDI KONSEJUECHANI KURHAJKUARHIANI

15. ¿Andisï sési jaki eskachi konseju ma kurhakuaka nemani?

15 Bibliajtsïni arhisïndi eskachi kurhajkuarhiauaka konsejuechani. Proverbios 13:10 arhisïndi: “Jánhaskatichaksï kurhajkuarhiasïndi konsejuechani”. ¡Ka inde ambe meru ísïisti! Imeecha engaksï arhijka nemani eska íntskuaka konseju ma, sáno méntkisïksï sánderu sési marhuakusïndi Tata Diosïni. Ísï jimbo, ju je jucha ueenani arhini nemani eskajtsïni konseju ma íntskuaka.

¿Andisï uátsï ma konseju kurhakuni jaki pirenchini ma enga sési marhuakuni jaka Tata Diosïni? (Exe je párrafu 16).

16. ¿Kánchi úpirini arhini nemani eskajtsïni konseju ma íntskuaka?

16 ¿Kánchi úpirini konseju ma kurhakuni kúnguarhikuarhu anapuni ma? Ju je exeani máru ejempluechani. 1) Pirenchi ma arhisïndi máteru aianhpirini eska pámbetaaka Biblieri ambe jorhentpini ka tátsekua kurhamarhisïndi ambe uaa úni para sánderu sési jorhentpini. 2) Uátsï ma, pantalonichani máru uékasïndi piáni, ísï jimbo kurhamarhisïndi pirenchini ma enga sési marhuakuni jaka Tata Diosïni na exeasïni imani pantalonichani enga erakuakia. 3) Erachi ma, primeru xanhari arhijtsïkpiati kúnguarhikuarhu ka arhisïndi erachini ma enga sési arhijtsïkpijka eska jingontku kurhajchaaka enga nitamatarani jauaka paraka tátsekua íntskuauaka máru konsejuechani. Asta imeecha engaksï ióni páni jakaia arhijtsïkpini, sésiksï úsïndi engaksï arhiajka máteru erachichani eskaksï konseju ma íntskuauaka ka engaksï ísï újka eskaksï na arhinhajka.

17. ¿Ambechi jatsiski para úni parakajtsïni konsejuecha marhuacheaka?

17 Seguru eska arini semanecha jimbo o arini mesicha jimbo, iáminduechachi intsïnhaaka konseju ma, ia sea engachi Bibliarhu arhintaka o publikasionirhu ma o engajtsïni nema íntskuaka. Engachi konseju ma intsïnhaaka, ju je miántani ambe engachi exeka ini jorhenguarhikua jimbo: ju je kaxumbitini, eratsentani ambe engachi arhinhaaka ka no na engachi intsïnhaka konsejuni ka ísï úni eskachi na arhinhaaka. No nema andajpenusïndi iámindu ambe míteparini. Joperu engachi kurhajchauaka konsejuechani ka jiókuarhinchi engachi jurhimberanhantaaka, Bibliajtsïni aiachisïndi eskachi jánhastiuaka (Prov. 19:20).

PIREKUA 124 Ju je no jurajkuni Jeobani ni erachichani

^ párr. 5 Tata Diosï Jeobaeri marhuarichachi míteska eska sési jarhaska kurhajchani konsejuechani engaksï Bibliarhu jaka, joperuchi no méntkisï tsitisïnga eskajtsïni nema konseju ma íntskuaka. ¿Andi? ¿Ambejtsïni jarhuataa parachi jiókuarhiani konsejuechani ka nénajtsïni marhuachea ísï úni?

^ párr. 10 Máru nombricha mójtakurhisti.

^ párr. 11 Exe je rebistani La Atalaya 1 de marsu de 1985, pájina 24 a 31.

^ párr. 14 Máteru jorhenguarhikua jimbo exeakachi nénachi uaa íntspiani konsejuechani janhanharhikua jingoni.