Exeni ambe enga jataka

Índisi jimbo nirani

SEMANA 24

PIREKUA 24 Ju je karhamani Jeobaeri juátarhu

Ju je Tata Diosï Jeobaeri kʼumanchikuarhu pakarani para méntkisï

Ju je Tata Diosï Jeobaeri kʼumanchikuarhu pakarani para méntkisï

“Oh Jeoba, ¿né uá jindeeni enga pakaraaka chíti tiendarhu [o kʼumanchikuarhu]?” (SAL. 15:1).

AMBE ENGACHI JORHENGUARHIAKA

Ambejtsïni kurhachesïni Tata Diosï Jeoba parachi seguiriini jarhani imeeri amigueni ka néna uékasïni ima eskachi káuaka imeeri amiguechani.

1. ¿Nénajtsïni uaa jarhuatani Salmo 15:1-5?

 MÁTERU jorhenguarhikua jimbochi exeskia eskaksï Tata Diosï Jeobaeri marhuariicha engaksï aiakukuarhekia, uaakaksï pakarani imeeri kʼumanchikuarhu engaksï niáraska imeeri amigu úkuarhini. ¿Joperu nénachi uaa xáni sési pájperani imani jingoni? Salmo 15 jimbojtsïni aiangusïndi ambe engachi uaaka úni jimboka arhisïnga nénachi uaa sánderu andarhierani Tata Diosïni (arhinta je Salmo 15:1-5).

2. Enga Dabidi Tata Diosï Jeobaeri tienderi o kʼumanchikueri ambe uandapka, ¿jamberi ambeni miáni japi?

2 Salmo kapitulu 15 ísï ueenasïndi uandani: “Oh Jeoba, ¿né uá jindeeni enga pakaraaka chíti tiendarhu? ¿Né uaa irekani chíti pímbinhasï juátarhu?” (Sal. 15:1). Enga Dabidi uandapka Tata Diosï Jeobaeri ‘tiendani’, jamberi tabernakuluni miáni japti enga ma tiempu Gabaóni japka. Ístu, Dabidi uandaspti Tata Diosïiri ‘pímbinhasï juátani’ para juáta Sionini arhikuekani enga Jerusaléni japka. Jima, Dabidi kʼumanchikua sïkuiriiri ma úspti para jima peerani arka pakatperakuerini asta jiáni jamberi enga templuni úpiringa, ka i lugari ma 10 kilometrisï iauani jarhaspti Gabaóni uératini surisï (2 Sam. 6:17).

3. ¿Andichisï jatsi para sési kurhanguni ambe enga uandajka Salmo 15? (Ístu exe je imajenini).

3 Ísïisti, sáno iámindu israeliteechaksï no méni úspti marhuani tabernakulurhu, nijtu inchani jima enga arka pakatperakueri japka. Joperu iámindu imeecha engaksï kurhajcheenga Tata Diosï Jeobani úpirindiksï pakarani imeeri kʼumanchikuarhu, jo, ambakiti pájperakua ma jatsini Tata Diosïni jingoni. Ka iáminduechachi indeni ambesï uéjka. Ka Salmo 15 jimbo uandaasïndi máru kualidadiichani engachi uétarhinchajka parachi seguiriini Tata Diosï Jeobaeri amigueni.

Para ima israeliteecha engaksï imani tiempu jimbo irekapka enga Dabidi irekapka, fásiliispti kurhanguni ambe enga arhikuekeenga Tata Diosï Jeobaeri kʼumanchikuarhu jarhani. (Exe je párrafu 3).


JU JE SÉSI JÁMANI KA ÚNI AMBE ENGA JURHIMBITIIKA

4. ¿Nénachi míteski eska no solu uétarhisïnga itsï atakuarhini parajtsïni Tata Diosï Jeoba jaiapanhentani? (Isaías 48:1).

4 Salmo 15:2, uandasïndi eska Tata Diosïiri amigu jindeeska “ima enga méntkisï jurhimbitku [o sési] jámajka” ka “enga úni jaka ambe enga jurhimbitiika”. Uandakuecha jámani ka úni, arhikuekasïndi méntkisï ísï úni jarhani ka sánderu sési. ¿Joperu meruchi uaa méntkisï jurhimbitku jámani? Jo uaakachi. Nájkirukachi no perfektueka uaakachi jánguarhintani kurhajchani Tata Diosï Jeobani, ka engachi ísï úska, imajtsïni ísï exeati eskachi sési jámasïnga. Jiáni engachi aiakukuarhejka Tata Diosïni ka itsï atakuarhini, apenasichi ueenani jarhasïnga imeeri xanharu jimbo jámani. Ju je miántani eska ióntki no solu uétarhisïreenga israelita máeni para úni Tata Diosï Jeobaeri kʼumanchikuarhu pakarani. Pori ejemplu, máruksï kómarhisïreendi Tata Diosïni joperuksï no mintsita jingoni ísï úsïreendi nijtu jurhimbikua jingoni (arhinta je Isaías 48:1). Imeecha engaksï kʼóru mintsita jingoni ísï ueenga, jatsisïreendiksï para jorhenguarhini Tata Diosï Jeobaeri juramukuechani ka ísï úni. Májkueniisti iásï, parakajtsïni Tata Diosï jaiapanhentaaka no solu uétarhisïndi itsï atakuarhini ka kúnguarhikuarhu jarhani, jatsiskachi para seguiriini jarhani imani ambe úni enga jurhimbitiika. ¿Ka ambe ka ambechi jatsiski para úni?

5. ¿Ambe arhikuekasïni para Tata Diosï Jeoba sési jámani ka úni ambe enga jurhimbitiika?

5 Para Tata Diosï Jeoba, ima kʼuiripu “enga méntkisï jurhimbitku [o sési] jámajka” ka “enga úni jaka ambe enga jurhimbitiika” no solu nirasïndi mándani semana tánguarhikuecharhu para k’éri ambe arhini Tata Diosïni (1 Sam. 15:22). Kristianuechachi jatsiska para jánguarhintani kurhajchani Tata Diosïni iámu ambe jimbo engachi uékaaka úni asta jiáni jamberi engachi jandiajku jauaka (Prov. 3:6; Ecl. 12:13, 14). Kánikua jukaparhakuesti eskachi jánguarhintaaka kurhajchani Tata Diosï Jeobani asta sapichitu ambe jimbo. Engachi ísï úska, xarhatakuni jauakachi eskachi xénchasïnga ka imajtujtsïni niáraati xénchani (Juanu 14:23; 1 Juanu 5:3).

6. Eska na uandajka Ebreu 6:10-12 nájkirukachi ióntki sési marhuakukia Tata Diosïni, ¿ambe uékasïni ima eskachi seguiriini jauaka úni?

6 Tata Diosï Jeoba kánikua jukaparharasïndi na engachi xáni úkia imani jimbo. Joperu ísï eska Ebreu 6:10-12 (arhinta je) na uandajka, no xánkusï uétarhijti parakachi Tata Diosï Jeobaeri kʼumanchikuarhu jauaka. Ísïisti, nájkiruka Tata Diosï Jeoba no mirikurhijka ambakiti ambe engachi jucha újka, ima uékasïndi eskachi seguiriini jauaka marhuakuni iámu mintsita jingoni para méntkisï. Ka “engachi no kuatantaaka”, méntkisïchi sési pájperaaka imani jingoni (Gal. 6:9).

JU JE JURHIMBITKU UANDANTANI MINTSITA JINGONI

7. ¿Ambe arhikuekasïni jurhimbitku uandani mintsitarhu?

7 Salmo 15:2 uandasïndi eska Tata Diosï Jeoba imani kʼuiripunisï pʼímarhijka imeeri kʼumanchikuarhu “enga jurhimbitku uandajka imeeri mintsitarhu”. Ka i ambe no solu arhikuekasïndi eska nema no jatsiska para chkuanderani. Tata Diosï Jeoba uékasïndi eskachi iámindu ambe jurhimbitku uaaka ka mintsita jingoni (Ebr. 13:18). I ambe kánikua jukaparhakuesti jimboka Tata Diosï Jeoba “kurhunhiasïnga kʼuiripuechani engaksï no jurhimbitku [sési] jámajka, peru kánikua sési pájperasïndi imeecha jingoni engaksï jurhimbitku jámajka” (Prov. 3:32).

8. ¿Nénachi no jatsiski para jámani?

8 Ima “enga jurhimbitku uandajka imeeri mintsitarhu” no solu kʼuiripuni japarini kurhajchaasïndi Tata Diosïiri juramukuechani, sino ístu jiáni enga jandiajku jarhajka (Is. 29:13). Jimboka kánikua no sési jarhaska solu kʼuiripu japarintku ísï úni, ka juchachi no uékasïnga indeni ambe úni. ¿Néna niárapirini kʼuiripu ma indeni ambe úkuarhinchani? Jamberi ueenaati no seguru jarhani eskaksï Tata Diosï Jeobaeri juramukuecha sési jarhaska (Sant. 1:5-8). Ka tátsekua ueenaati no kurhajchani ka ísï exeni eska no ma ambe úkuarhisïnga. Ka sánderu orhepatini jamberi uékaati sánderu no sési ambe niátani ka inde ambe uaati eska ísterku marhuakuni jauakia Tata Diosïni jimboka ima no jaiapanhentaaka (Ecl. 8:11). Joperu juchachi kʼóru no uékasïnga ísïini eska inde kʼuiripu, sánderu sési, uékasïngachi méntkisï sési jámani ka jurhimbitku úni iámindu ambe.

9. ¿Ambejtsïni jorhendasïni ambe enga úkuarhipka jiáni enga Jesúsi mítepka Natanaelini? (Ístu exe je imajenini).

9 Ambe enga úkuarhipka jiáni enga Jesúsi Natanaelini mítepka xarhatasïndi eska kánikua jukaparhakueska ambakiti mintsita ma jatani. Jiáni enga Felipe imeeri amigu jémba Natanaelini pápka paraka mítepiringa Jesúsini, kánikua ambakiti ambe úkuarhispti jimboka nájkiruka Jesúsi no mítepka Natanaelini uandaspti: “Exe je, Israeli anapu achamasï ma enga sési jámajka” o enga mintsita jingoni uandajka ambe ma (Juanu 1:47). Jesúsi mítespti eskaksï imeeri chúxapatiicha jurhimbitku uandasïreenga iámindu ambe, joperu exespti eska Natanaeli meru mintsita jingonisï uandeenga ambe ma. Nájkiruka Natanaeli no perfektuepka ísï eska jucha, ima no chkuandera máespti, iámindu ambe mintsitarhu uératinisï uandeendi. Jesúsi kánikua sési exespti indeni ambe ka felisitarispti. ¡Na xáni sésiipirini enga Jesúsi úpiringa májkueni uandani juchaari ambe!

Enga Felipe exerapka Jesúsini neespi Natanaeli, ima uandaspti eska achamasï máespka enga sési jámeenga. ¿Úpirini Jesúsi májkueni uandani juchaari ambe? (Exe je párrafu 9).


10. ¿Andichisï jatsipirini para pʼímukukuarhini? (Santiagu 1:26).

10 Sáno iámindu ambe enga Salmo 15 uandajka, jorhendasïndijtsïni na engachi jatsika para kaani máteruechani. Salmo 15:3 uandasïndi na enga jásï kʼuiripuni jiókuarhijka Tata Diosï Jeoba imeeri kʼumanchikuarhu, arhisïndi: “No chkuanderakua ambe uandasïndi máteruecheri imeri katamba jingoni. No ma ambe no sési úkusïndi imeri besinuni ka no no sési ambe uandasïndi imeri amiguecheri”. Engachi no sési úraska katambani, no soluchi no sési úkuasïnga máteruechani, sino ístuchi no uaaka Tata Diosï Jeobaeri kʼumanchikuarhu jarhani (arhinta je Santiagu 1:26).

11. ¿Ambe úkuarhisïni imeechani jingoni engaksï chkuanderakua ambe uandajka máteru nemeeri ka nóksï moántani?

11 Salmista imani kʼuiripuecheeri ambe uandasïndi engaksï chkuanderakua ambe uandajka máteru nemeeri paraksï no sési úkuni ka no sési pakatani. Ka ima kʼuiripuecha engaksï ísï chkuanderajka ka nóksï móantani, petanhantasïndiksï kúnguarhikuarhu uératini (Jer. 17:10).

12, 13. ¿Kánchi úpirini no sési ambe uandani juchaari amiguecheeri no uékaparini? (Ístu exe je imajenini).

12 Salmo 15:3 ístujtsïni miátantasïndi eska ima enga Tata Diosï Jeobaeri kʼumanchikuarhu pakarajka ‘no ma ambe no sési úkusïnga imeri besinuni ka no no sési ambe uandasïndi imeri amiguecheri’. ¿Nénachi úpirini no sési uandani juchaari amiguecheeri ka no sési pakataani?

13 No uékaparini úpiringachi no sési ambe uandani máteru nemeeri. Pori ejemplu, ju je eratsentani ambe enga úpiringa úkuarhini jiáni enga: 1) pirenchi ma nóteru prekursorejkia, 2) temungurhiri ma Beteli uéntajka o 3) enga tánguarhikuarhu uandanhantajka eska erachi ma nóteru orhejtsïkutiiskia o sierbo ministerialiini. ¿Sési japirini eratseni andiksïsï indeni ambe úkuarhincha inde erachiicha ka ueenani arhiani máteruechani ambe engachi jucha eratsejka? Juchachi no míteska iámindu ambe ka ju je no mirikurhini eska ima enga Tata Diosï Jeobaeri kʼumanchikuarhu jaka ‘no ma ambe no sési úkusïnga imeeri besinuni ka no no sési ambe uandasïndi imeri amiguecheri’.

Fásiliisti no sési ambe uandani máteruecheeri ambe ka asta niárani chkuanderakua ambe jauatakuani. (Exea je párrafuechani 12 ka 13).


JU JE JANHANHARHIANI IMEECHANI ENGAKSÏ JANHANHARHIJKA JEOBANI

14. Ima enga Tata Diosï Jeobaeri kʼumanchikuarhu jaka, ¿néna uaa uandani o míteni eska nema no sési úriiska ka no jiókuarhini?

14 Salmo 15:4 uandasïndi eska Tata Diosï Jeobaeri amigu ‘no jiókuarhisïnga no sési úrini ma’. Joperu, ¿nénachi uaa uandani eska nema no sési úriiska? Orheta, ju je miáni eskachi no perfektueska, jimbochisï no uaaka jucha uandani eska nema no sési úriiska. ¿Andi? Jimbokajtsïni máru kʼuiripuecha sési pʼikuastasïnga ka máteruecha nómbe. Ísï jimbo, jatsipiringachi para no jiókuarhiani o kurhiani imani kʼuiripuechani enga solu Tata Diosï Jeoba uandajka eskaksï no sési úriiska (1 Kor. 5:11). Máru inde k’uiripuechaksï jindeesti engaksï pekadu ambe újka ka nóksï móantani, o imeecha engaksï no janhanharhijka ambe engachi jucha jakajkujka ka ístu imeecha engaksï jánguarhintajka eskachi jurajkuaka Tata Diosï Jeobani (Prov. 13:20).

15. ¿Nénachi uaa janhanharhiani “imechani engaksï janhanharhijka Jeobani”?

15 Ístu Salmo 15:4 xarhatachesïndijtsïni eskachi jatsiska para janhanharhiani “imechani engaksï janhanharhijka Jeobani”. Ísï jimbo, ju je exeni nénachi uaa sési kaani ka janhanharhiani Tata Diosïiri amiguechani (Rom. 12:10). ¿Nénachi uaa ísï úni? Salmo 15:4 uandasïndi eska ima enga Tata Diosï Jeobaeri kʼumanchikuarhu jaka kumplirisïnga “ambe enga jurarikia, nájkiruka no sési nikuaka”. Engachi no ísï úska eskachi na aiatspekia, úpiringachi no sési pʼikuastaani máteruechani (Mat. 5:37). Tata Diosï Jeoba erokuarhisïndi eskaksï imeecha engaksï imeeri kʼumanchikuarhu jaka, ísï uaaka eskaksï na aiatspejka. Pori ejemplu, imeecha engaksï tembuperakia eskaksï ísï uaaka eskaksï na aiatsperaka ka eska taati jémbeechaksï kumpliriuaka eskaksï na aiakuaka uájpeechani. Juchachi xénchasïnga Tata Diosïni ka ístu máteruechani, ísï jimbochisï jánguarhintaaka na engachi xáni uaaka parachi ísï úni eskachi na uandaka.

16. ¿Ístuchi néna uaa janhanharhiani Tata Diosï Jeobaeri amiguechani?

16 Ístuchi uaaka janhanharhiani Tata Diosïiri amiguechani engachi tsípikua jingoni sési eroaska ka intsïmbiani ambe ma (Rom. 12:13). Engachi pʼímarhiajka erachiichani paraksï ístu juchantsïni jingoni tsípikuarhini sáni, niárasïngachi sánderu sési pájperani imeecha jingoni ka ístu Tata Diosï Jeoba jingoni. Ka engachi sési kaaska máteruechani, májkuenchi úni jarhasïnga eska Jeoba.

JU JE NO XÁNI TSITINI SENTABUNI

17. ¿Andisï sentabueri ambe uandajki Salmo 15?

17 Salmo 15 seguirisïndi uandani eska ima enga Tata Diosï Jeobaeri kʼumanchikuarhu jaka no kuánetpesïnga “tumina andakua jingoni, ni jiókuarhijki tumina para no sési úkuni imani enga no kulpa jatsika” (Sal. 15:5). ¿Andisï sentabueri ambe uandajki i salmo? Parachi jingontku jámani, jimboka no úkua jukaska eskachi sóntku támisï niuaka ka sánderuchi tsitini sentabuni, ka enga ísï úkuarhipiringa, úpiringachi no sési úkuani máteruechani ka nóteru sési pájperania Tata Diosï jingoni (1 Tim. 6:10). Ióntki, máru israeliteechaksï andakua jingoni kuánetaasïreendi sentabu pobriichani. Ístuksï jarhaspti juesiicha engaksï jiókuarhienga sentabu para jusgariuani imani kʼuiripuechani engaksï no kulpa jatsipka. Tata Diosï Jeoba kurhunhisïndi enga nema indeni ambe újka (Ezeq. 22:12).

18. ¿Ambechi jatsiski para kurhamarhikuarhini? (Ebreu 13:5).

18 Sési japirindi eskachi eratsepiringa na engachi exejka sentabuni. Ju je kurhamarhikuarhini: “¿Méntkisï sentabueri ambe eratseni jarhasïni ka ambe engani piaaka? Engareni nema kuánetajka sentabu, ¿ióndasïni íntskuntani jimbokani eratsesïnga eska no uétarhinchaxaka? ¿Sánderu k’éri pʼikuarherasïni jimbokani sentabu jatsiska? ¿Úkua jukanchasïni intsïmpini? ¿Exesïni eskaksï iámindu erachiicha engaksï sentabu jatsika tsitisïnga jatsikuarhekua ambe? ¿Tsitisïni rikuecheeri amigueni ka no kasu uaani pobriichani?”. Joperu juchachi k’éri kóntperata ma jatsiska, jo, Tata Diosï Jeobaeri kʼumanchikuarhu jarhani. Ísï jimbo, ju je jánguarhintani parachi no petanhantani. Ju je no tsitini jatsikuarhikuekani, ka engachi ísï úska, Tata Diosï Jeobajtsïni no méni jurajkuati (arhinta je Ebreu 13:5).

TATA DIOSÏ JEOBA XÉNCHAASÏNDI IMEERI AMIGUECHANI

19. ¿Andijtsïnisï Tata Diosï Jeoba kurhacheni jaki eskachi uaaka ambe enga Salmo 15 uandajka?

19 Salmo 15 ini aiatsperakua jingoni kʼamarasïndi: “Ima enga ini ambe úni jaka, no méni niáraati no sési ambe úkuarhinchani” (Sal. 15:5). Ini uandakuecha jingoni, salmista xarhataxati ambe enga Tata Diosï Jeoba uéjka eskachi uaaka parachi úni tsípikua jingoni irekani. Ísï jimbojtsïnisï jorhendajti parajtsïni ima úni újchakurani ka kuájchakuni (Is. 48:17).

20. ¿Ambe ambakiti ambeksï erokuarhixaki imeecha engaksï Jeobaeri kʼumanchikuarhu jaka?

20 Tata Diosï Jeobaeri ambakiti marhuariicha engaksï imeeri kʼumanchikuarhu jaka, ambakiti ambeksï erokuarhixati para sánderu orhepatini. Erakukateechaksï auandarhu pánhaati nani enga Jesúsi ambantskakuakia paraksï irekani (Juanu 14:2). Ka máteru kristianuechaksï irekaati ixú Echerirhu ka jatsiauatiksï imani kóntperatechani enga Apokalipsisi 21:3 aiatspeajka. ¡K’éri kóntperata máesti sési pájperani Tata Diosï Jeobani jingoni! ¡Uaakachi imeeri kʼumanchikuarhu pakarani para méntkisï!

PIREKUA 39 Jeobarini no méni mirikurhiati