Exeni ambe enga jataka

Índisi jimbo nirani

SEMANA 18

Eskaksïni no ma ambe ójkutaaka parajtsï Jesúsini chúxapani

Eskaksïni no ma ambe ójkutaaka parajtsï Jesúsini chúxapani

“Tsípisïndi ima enga nómbe no sési exejka jíndeni jimbo” (MAT. 11:6).

PIREKUA 54 “Í jindesti xanharu”

AMBE ENGACHI EXEAKA *

1. ¿Ambejtsïni úpirini kánikua no sési pʼikuastani engachi uénaaka aianguani máteruechani ambe engachi jorhenguarhini jaka Bibliaeri ambe?

¿MIÁSÏNTSÏ na engajtsï pʼikuarherapka engajtsï exentapka jurhimbikuani? Eratsesïrengajtsï eska no úkua jukaspka kurhanguni ambe enga Biblia jorhentpijka ka eskaksï iáminduecha uékapiringa míteni ini ambe. Segurujtsï jarhaspka eska ambe enga Biblia uandajka jarhuataapiringa kʼuiripuechani paraksï sési irekani iásï ka paraksï ambakiti irekua ma jatsini sánderu orhepani (Sal. 119:105). Kánikuajtsï tsípikua jingoni uénaspka aianguani chári parientichani ka amiguechani ambe engajtsï jorhenguarhini japka. ¡Joperujtsï kánikua no sési pʼikuarherapka engaksïni no uékapka kurhajchani!

2, 3. ¿Ambeksï eratsesïreni sáno iámindu kʼuiripuecha Jesúsiri ambe ka imeri ambe enga aianhpienga?

2 Nójtsïni jatsisti para ísku pakatani engaksï kʼuiripuecha no jiókuarhijka ambe engachi aianhpijka. Enga Jesúsi Echerirhu japka, milagruechani uáspti enga xarhatenga eska Jeoba jarhuataxapka. Nájkiruka ísï úpka nóksï iámindu kʼuiripuecha jiókuarhispti. Por ejemplu, enga Jesúsi tsítantapka Lasaruni, milagru ma engaksï ni imeri ikiatspiticha úpka uandani eska no ísï úkuarhispka, relijioniri orhejtsïkutichaksï no jiókuarhispti eska ima jindeespka Mesíasi. Ka astaksï uékasïrendi uándikuni Jesúsini ka Lasaruni (Juanu 11:47, 48, 53; 12:9-11).

3 Jesúsi mítespti eskaksï sáno iámindu kʼuiripuecha no jakajkupiringa eska ima jindeespka Mesiasi (Juanu 5:39-44). Jesúsi arini ambe arhiaspti uánikua Juanu el Bautisteri chúxapatichani: “Tsípisïndi ima enga nómbe no sési exejka * jíndeni jimbo” (Mat. 11:2, 3, 6). ¿Andiksïsï uánikuecha no uékapi chúxapani Jesúsini?

4. ¿Ambechi exea ini jorhenguarhikua jimbo?

4 Ini ka máteru jorhenguarhikua jimbo, exeakachi andiksïsï primeru siglurhu anapuecha no jiókuarhipi Jesúsini ka ístuchi exeaka andiksïsï iásï uánikua kʼuiripuecha no jiókuarhijki ambe engachi aianhpijka. Ka sánderu jukaparhakua ambe, exeakachi ambejtsïni jarhuataa parachi sánderu mintsikani Jesúsini ka parajtsïni no ma ambe ójkutani parachi imani chúxapani.

1) NANI ENGA ANAPUEPKA JESÚSI

Uánikua kʼuiripuechaksï no jiókuarhispti Jesúsini jimboka máteru nanisï anapuespka. ¿Ambeksï no sési exesïni máru iásï? (Exe je párrafu 5). *

5. ¿Andiksïsï máru kʼuiripuecha eratseni eska Jesúsi no úpiringa jindeeni Mesiasi engaksï aiaminhapka?

5 Uánikua kʼuiripuechaksï no jiókuarhispti Jesúsini jimbokaksï mítespka nani enga anapuepka. Jiókuarhisïrendiksï eska ima ambakiti jorhentpiri máespka ka eska milagruechani uásïrenga. Joperu para kʼuiripuecha, karpinteru uájpa májkuespti. Ístu Nasareti anapuespti, ireta ma engaksï máru no kʼéri ambe exenga. Asta Natanaeli enga tátsekua niárapka Jesúsiri chúxapatiini, uénani jámani uandaspti: “¿Andi Nasareti uá uérani ma ambakiti ambe?” (Juanu 1:46). Jamberi ísï uandapti, jimboka Nasareti no ireta máespti enga kʼéri ambepka, o jamberi miántapti ambe enga arhijka Miqueas 5:2, eska Mesíasi Beléni andajpenupiringa ka no Nasareti.

6. ¿Ambeksï jatsipirini para úni imecha engaksï no jakajkuenga eska Jesúsi jindeespka Mesíasi?

6 ¿Ambe uandasïni Biblia? Profeta Isaíasi uandaspti eskaksï Jesúsiri ikiatspiticha no uékapiringa míteni “nespiksï imeri ióntki anapu parienticha”, o Mesíasiri ambe (Is. 53:8: nota). Uánikua i ambe profesiecharhu uandanhaspti. Engaksï jánguarhintapiringa míteni ini ambe, mítepirindiksï eska Jesúsi Beléni andajpenuspka ka eska rei Dabidiri parientispka (Luk. 2:4-7). Ísï jimbo, nani enga Jesúsi andajpenupka terukuntasïndi profesia jingoni enga Miqueas 5:2 arhijka. Jiájkani, ¿andiksïsï no jiókuarhipi Jesúsini ka imeri chúxapatiini? Jimbokaksï no iámindu ambe sési mítespka.

7. ¿Andiksïsï uánikuecha no jiókuarhijki Jeobaeri iretani?

7 ¿Májkueni úkuarhisïni iásï? Jo. Sáno iámindu Jeobaeri marhuarichachi no jatsikuarheriska nijtuchi kʼéri ambeni. Uánikuechajtsïni ísï exesïndi eska imani kʼuiripuechani engaksï no káni mítekuka nijtuksï jorhenani ambe ma (Uku. 4:13). Uandasïndiksï eskachi no uáka Bibliaeri ambe jorhentpini jimbokachi no niraska kʼérati eskuelecharhu engaksï Bibliaeri ambe jorhentpijka. Ka máruksï uandasïndi eskachi Estados Unidos anapu relijioni máeska, nájkirukachi sáno iáminduecha no jima irekani jaka. Ka máteruechanksï arhiasïndi eskachi jucha no jakajkusïnga tata Jesukristuni. Ka desde iónisïa, arhinhasïngachi eskachi no ambarhati kʼuiripueska, eskachi úsïnga eskaksï familiecha no márku jauaka ka eskachi imani ambe jorhentpisïnga enga Biblia no uandajka. Ka imecha engaksï kurhaajka ini ambe nóksï sési mítesïndi iámu ambe, jimboksïsï no sési exejti ka nóksï jiókuarhini Jeobaeri iretani.

8. Eska na arhijka Ukuecha 17:11, ¿ambejtsï jatsiski para úni parajtsï seguru jarhani néchaksï marhuakuxaki Tata Diosïni iásï?

8 ¿Ambeksïni jarhuataa parajtsï no ma ambe no sési exeni? Sési míteni iámindu ambe. I ambesï úpti Lukasï. Antede karani imeri Ebajeliuni, jánguarhintaspti sési inbestigarini eska namindu “jurhimbikueka desde uénakuarhu”. Uékasïrendi eska imecha engaksï arhintapiringa imeri karakatani, mítepiringa ‘eska sési jimboespka’ ambe engaksï kurhaapka Jesúsiri ambe (Luk. 1:1-4). Ka májkuenksï úspti Berea anapu judiuecha. Engaksï primeru xanhari kurhaapka ambakiti aianhperakuani Jesúsiri ambe, terukutantasptiksï Karakata Ebreaecha jingoni paraksï míteni eska inde ambe ísïspka (arhinta je Ukuecha 17:11). Sáno májkueni, uétarhisïndi eskajtsï terukutantaaka ambe engaksïni jorhendajka Jeobaeri testiguecha imani ambe jingoni enga Biblia arhijka. Ístu, sési jauati eskajtsï jorhenguarhiaka ambe engaksï újka ini jurhiatikuecha jimbo Jeobaeri testiguecha. Engachi sési inbestigariska, nóchi no sési ambe eratseaka nijtuchi jakajkuni imani ambe enga uandanhajka Jeobaeri testiguecheri.

2) JESÚSI NO UÉKASPTI MILAGRUECHANI UÁNI PARA XARHATANI ESKA IMA JINDEESPKA MESÍASI

Uánikua kʼuiripuechaksï no jiókuarhispti Jesúsini jimboka no uékaspka uáni milagruechani solu para ísku pakataani kʼuiripuechani¿Ambeksï no sési exesïni máru iásï? (Exe je párrafu 9 ka 10). *

9. ¿Ambe úkuarhispi enga Jesúsi no uékapka auandarhu anapu milagru ma úni?

9 Jesúsiri jurhiatikuecha jimbo, uánikua kʼuiripuechaksï sési exesïrendi na enga jorhentpienga Jesúsi, joperuksï sánderu ambe uékasïrendi. Arhisïrendiksï eska exeraapiringa “ma auandarhu anapu milagru” para xarhatani eska ima jindeespka Mesíasi (Mat. 16:1). Jamberiksï jimbo ísï arhipti jimbokaksï no sési kurhanguspti ambe enga arhijka Daniel 7:13, 14. Joperu para Jeoba, nótki tiempuesïrendi paraka inde profesia kumplirikuarhipiringa. Imani ambe jingoni enga Jesúsi jorhentpini japka, úpirindiksï seguru jarhani eska ima Mesíasispka. Joperu jimboka no uékaspka milagruni úni engaksï kʼuiripuecha kurhakupka, imechaksï no sési exespti ka nóksï jiókuarhispti Jesúsini (Mat. 16:4).

10. ¿Néna niáraspi ísï úni Jesúsi ambe enga Isaíasi uandapka Mesíasiri ambe?

10 ¿Ambe uandasïni Biblia? Isaíasi arini ambe uandaspti para Mesíasini arhikuekani: “No uinhachaati ni xanharu jimbo uandaparini jámaa” (Is. 42:1, 2). Jesúsi úspti imeri ánchikuarhitani no para ima kʼéri ambe arhinhani. No úraspti imeri tiempuni para kʼérati templuechani uáni, no ísï xukuparhasïrendi eska relijionirhu anapuecha ka no uékasïrendi eskaksï kʼuiripuecha kʼéri títulu ma jingoni uandajpapiringa. Ka enga jusgarinhani japka, no uékaspti imani milagruni úni enga rei Erodesi arhipka nájkiruka no sési nitamakuarhini japka (Luk. 23:8-11). Ísïsti, enga ima aianhpini jámani japka, uáspti máru milagruechani, joperu ambe enga sánderu jukaparhakua ambepka para ima, jindeespti ambakiti ambe aianhpini. Arhiaspti imeri chúxapatichani: “Jimbokani indeni ambe únisïni juka” (Mar. 1:38).

11. ¿Ambeksï eratsesïni máru kʼuiripuecha Jeobaeri testiguecheri ambe?

11 ¿Májkueni úkuarhisïni iásï? Jo. Kʼuiripuechaksï ísku pakarasïndi kʼérati templuecha jimbo ka na engaksï xáni sési jájkunhantajka kánikua sentabu jimbo. Ístuksï ísku pakarasïndi relijioniri orhejtsïkuticheri títuluechani jimbo ka máru kʼuínchikuecha jimbo engaksï sáno iámindu kʼuiripuecha mirikurhikia eskaksï no Bibliarhu jupindaskuarhisïnga. Ka imecha engaksï nirajka indeni templuecharhu, nóksï jorhenguarhisïndi uánikua ambe Tata Diosïri ka ni ambe enga ima uéjka úni. Joperu imecha engaksï juchantsïni jingoni tánguarhijka, jorhenguarhisïndiksï ambe engajtsïni Jeoba kurhachejka ka néna úni ambe enga ima uéjka. Ka juchari Kʼumanchikuecha Reinueri, kánikuaksï marhuasïndi, limpiuksï jarhasïndi ka nóksï xáni jukaparhasïndi. Imecha engaksï orhejtsïkuajka kúnguarhikuechani nóksï imani xukuparhakuani jukasïndi paraksï xarhatani eskaksï imecha kʼéri ambeska, nijtuksï kʼérati títuluechani jatsiani. Ka ambe engachi jorhentpijka ka jakajkuni, Bibliarhu jupindaskuarhisïndi. Ka nájkiruka i ambe ísïka, iásï uánikua kʼuiripuechajtsïni no sési exesïndi jimbokaksï eratsesïnga eskachi no kʼéri ambe úsïnga para Tata Diosïni kómarhini ka jimboka ambe engachi jorhentpijka no terukuntasïnga imani ambe jingoni engaksï kʼuiripuecha uéjka kurhaani.

12. Eska na arhijka Ebreu 11:1, 6, ¿nénachi uá mintsikani Tata Diosïni?

12 ¿Ambeksïni jarhuataa parajtsï no ma ambe no sési exeni? Apostuli Pablu arhiaspti Roma anapu kristianuechani: “Ma niárasïndi mintsikani imani ambe jimbo enga kurhaajka, ka niárasïndi kurhaani enga nema aianhpijka Kristueri ambe” (Rom. 10:17TNM). Niáraakachi sánderu mintsikani Tata Diosïni engachi jorhenguarhiska Bibliani ka no jimbokachi kʼérati kʼuínchikuecharhu nirasïnga engaksï no Bibliarhu jupindaskuarhijka. Jatsiskachi para jurhimbikua ambe míteni parachi úni mintsikani Tata Diosïni, jimboka enga nema “no mintsikaska Diosïni, nómindu uáti jaiapanhetarantani” (arhinta je Ebreu 11:1, 6). Ísï jimbo, paraka nema seguru jauaka eska jurhimbikuarhu jarhaska, no uétarhisïndi eska exeranhaaka auandarhu anapu seniali ma. Solu uétarhisïndi sési jorhenguarhini ambe enga Biblia jorhentpijka, i ambe uáti eska ma sánderu mintsikaaka Tata Diosïni ka seguru jarhani eska jurhimbikuarhu jarhaska.

3) JESÚSI NO CHÚNGUMASPTI UÁNIKUA PʼINDEKUECHANI ENGAKSÏ JUDIUECHA UÁUENGA

Uánikua kʼuiripuechaksï no jiókuarhispti Jesúsini jimboka no uékaspka úni  ambe engaksï kʼuiripuecha pʼindepka. ¿Ambeksï no sési exesïni máru iásï?  (Exe je párrafu 13). *

13. ¿Andiksïsï uánikua kʼuiripuecha no jiókuarhipi Jesúsini?

13 Jesúsiri jurhiatikuecha jimbo, Juanu el Bautisteri chúxapatichaksï ísku pakarasïrendi engaksï Jesúsiri chúxapaticha no kʼarhinda jarhenga. Jesúsi arhiaspti eska no ma ambe jarhaspka engaksï jimbo kʼarhinda japiringa jimboka ima útasï tsípiti jarhaspka (Mat. 9:14-17). Joperu fariseuecha ka máteru Jesúsiri ikiatspiticha, no sésiksï uandasïrendi imeri ambe jimboka no chúngumasïrenga pʼindekuechani. Kánikuaksï ikiaspti engaksï exepka Jesúsini tsinaani jarhani pʼamenchatichani sábadu ma jimbo (Mar. 3:1-6; Juanu 9:16). Kʼéramakuarhisïrendiksï jimbokaksï uandasïrendi eskaksï kurhajchasïrenga sábadueri juramukuani, joperuksï jurajkuasïrendi paraksï kʼuiripuecha negosiuechani jatsiani templurhu. Kánikuaksï ikiaspti enga Jesúsi no sési ambe uandapka indeni ambe jimbo (Mat. 21:12, 13, 15). Ka enga Jesúsi aianhpini japka sinagogarhu jini Nasareti, imecha engaksï kurhajchani japka, kánikuaksï ikiaspti jimboka Jesúsi ireta Israeliri ejempluechani úraaspti para xarhatani eskaksï imechajkumindusï uandanhiakuarhienga ka eskaksï no mintsikasïrenga Tata Diosïni (Luk. 4:16, 25-30). Uánikuechaksï no jiókuarhispti Jesúsini jimboka ima no úspka ambe engaksï ima erokuarhini japka (Mat. 11:16-19).

14. ¿Andisï Jesúsi uandapi eskaksï no sési jarhaspka kʼuiripuecheri pʼindekuecha engaksï no Tata Diosïri Karakatarhu jupindaskuarhienga?

14 ¿Ambe uandasïni Biblia? Profeta Isaíasini úraparini, Jeoba uandaspti: “I iretarini uandakua jimbojkusï andarhierajti ka kʼéri ambejtsïni arhisïndi solu penchumikuarhu para uérakua, joperu imecheri mintsita iauani jarhasti jíndeni jingoni, ka kʼuiripuecheri juramukuecha jimbojtsïni janhanharhisïndi, imani juramukuecha jingoni engaksï jorhendanhaka” (Is. 29:13). Jesúsi sési úspti enga uandapka eskaksï no sési jarhaspka kʼuiripuecheri pʼindekuecha, jimbokaksï no Tata Diosïri Karakatarhu jupindaskuarhisïrenga. Imecha engaksï sánderu jukaparharenga pʼindekuechani ka kʼuiripueri juramukuechani eska Tata Diosïri Karakatani, nóksï jiókuarhispti Jeobani ka ni Mesíasini, imani enga ima axapka.

15. ¿Andiksïsï máru kʼuiripuecha ikiakuajki Jeobaeri testiguechani?

15 ¿Májkueni úkuarhisïni iásï? Jo. Máru kʼuiripuechaksï ikiasïndi, jimbokachi Jeobaeri testiguecha no uántasïnga imani kʼuínchikuechani enga Biblia uandajka eskaksï no sési jarhaska, komu kumpleaniuechani ka Nabidadini. Máteruechaksï ikiasïndi jimbokachi no partisiparisïnga kʼuínchikuecharhu engaksï paisini jimbo únhantajka. Nijtuchi chúngumajki imani pʼindekuechani engaksï jiáni únhajka enga nema uarhijka ka enga Biblia uandajka eskaksï no sési jarhaska. Jamberiksï i kʼuiripuecha jakajkujti ka eratseni eska Tata Diosï jaiapanhentasïnga ambe engaksï úni jarhajka. Joperu engaksï sánderu tsitiska parhakpini anapu pʼindekuechani eska ambe enga Biblia jorhentpijka, Jeoba no jaiapanheantauati (Mar. 7:7-9).

16. ¿Ambechi jatsiski para úni ka ambe nómbe? (Salmo 119:97, 113, 163-165).

16 ¿Ambeksïni jarhuataa parajtsï no ma ambe no sési exeni? Jánguarhintani ísï úni eskaksï na uandajka Jeobaeri juramukuecha ka imeri konsejuecha (arhinta je Salmo 119:97, 113, 163-165). Engajtsï xénchaska Jeobani, nójtsï úntaaka náki uéjki kʼuínchikuani enga ima no jaiapanhentajka. Asï jurajku je eska máteru ambe sánderu jukaparhakueuaka ka eska xénchani Jeobani.

4) JESÚSI NO MÓJTAKUSPTI POLITIKERI ANAPU AMBE

Uánikua kʼuiripuechaksï no jiókuarhispti Jesúsini jimboka no uékaspka politikarhisï inchamukuni. ¿Ambeksï no sési exesïni máru iásï? (Exe je párrafu 17). *

17. ¿Ambeksï erokuarhisïreni uánikua kʼuiripuecha Mesíasiri ambe?

17 Jesúsiri jurhiatikuecha jimbo, máruksï uékasïrendi eska mójtakurhipiringia juramukua. Erokuarhisïrendiksï eska Mesíasi pʼímutaantapiringa Roma anapu Juramukueri. Joperu engaksï Jesúsini juramuti uékenga úni, ima no uékaspti (Juanu 6:14, 15). Máteruechaksï no uékasïrendi eska Jesúsi mójtakupiringa ambe ma politikarhu, jimboka inde ambe ikiataapiringa Roma anapuechani ka tátsekua íchaksï euantani juramukuani engaksï relijioniri orhejtsïkutichani íntsaapka. Ka ini ambe jimbo, uánikua judiuechaksï no sési exespti.

18. ¿Náki profesiechani engaksï Mesíasiri ambe uandenga nóksï pendienti páspi uánikua judiuecha?

18 ¿Ambe uandasïni Biblia? Ísïsti, Biblia tʼuini uandasptia eska Mesíasi uarhipepiringa guerrarhu ma ka eska andapiringa, joperu ístu eska orheta jatsispka para uarhini juchari pekaduechani jimbo (Is. 53:9, 12). Jiájkani, ¿andiksïsï uánikua judiuecha máteru ambe erokuarhini japi Mesíasiri ambe? Jimbokaksï sánderu pendienti jarhaspti imani profesiechani jimbo engaksï uandenga eska Mesíasi sési peentapiringa imecheri uandanhiatechani ka nóteruksï pendienti jarhaspti máteru profesiecheri (Juanu 6:26, 27).

19. ¿Andiksïsï iásï uánikua kʼuiripuecha no sési exejki ambe engachi újka?

19 ¿Májkueni úkuarhisïni iásï? Jo. Uánikuechaksï no sési exesïndi engachi no inchamukujka politikarhisï. Uandasïndiksï eskachi jatsipiringa para apoiarini partiduni ma, joperu engachi ísï úni japiringa nóchi jiókuarhini japiringa Jeobani (1 Sam. 8:4-7). Jamberi ístuksï eratsejti eskachi jatsipiringa para ospitalichani uáni ka eskuelechani o iretarhu jarhuajpeni. Ka ístuksï no sési exesïndi jimbokachi sánderu aianhpini jámasïnga ka eska jánguarhintani sési peentani parhakpini anapu ambe.

20. Eska na uandapka Jesúsi ixú Mateu 7:21-23, ¿ambe sánderu jukaparhakua ambeski?

20 ¿Ambeksïni jarhuataa parajtsï no ma ambe no sési exeni? (Arhinta je Mateu 7:21-23). Ju je miáni eska sánderu jukaparhakua ambe, jindeeska úni ambe engajtsïni Jesúsi juramuchika (Mat. 28:19, 20). Asï jurajku je eskaksïni támisï páaka politikeri ambe ka ambe enga úkuarhini jaka parhakpinirhu. Jeobaeri testiguechachi xénchaasïnga kʼuiripuechani, uandanhiasïngachi imecheri problemecha jimbo, joperuchi míteska eska sánderu sésiska jorhendaani Tata Diosïri Juramukueri ambe ka jarhuataani paraksï imeri amigueni.

21. ¿Ambechi jatsiski para eratsetini jarhani úni?

21 Ini jorhenguarhikua jimbo, exeskachia tʼámu ambe engaksï jimbo primeru siglurhu anapu kʼuiripuecha no sési exepka máru ambe ka nóksï jiókuarhini Jesúsini. Joperu no i ambejkuesti. Máteru jorhenguarhikua jimbo, exeakachi máteru tʼámu ambe. Ju je iáminduecha eratsetini jarhani sánderu mintsikani Tata Diosïni ka no jurajkuni eskajtsïni máru ambe ójkutaaka parachi Jesúsini chúxapani.

PIREKUA 56 Ísï ireka eska Jeoba na uéjka

^ párr. 5 Nájkiruka Jesúsi jindeepka sánderu ambakiti Jorhentpiri ixú Echerirhu, nóksï iáminduecha jiókuarhispti. ¿Andi? Ini jorhenguarhikua jimbo, exeakachi tʼámu ambe engaksï jimbo no jiókuarhipka. Ístuchi exeaka andiksïsï iásï kʼuiripuecha no jiókuarhijki ambe engaksï újka ka uandantani Jesúsiri chúxapaticha. Ka sánderu jukaparhakua ambe, exeakachi ambejtsïni jarhuataa parachi seguirini Jesúsini mintsikani ka chúxapani.

^ párr. 3 JUKAPARHUKUA AMBE: Ini ka máteru jorhenguarhikua jimbo, engachi uandani jauaka eska nema no sési exesïnga, arhikuekanchi jauaka eska jurajkusïnga eska ambe ma ójkutaaka para Jesúsini chúxapatiini.

^ párr. 61 AMBE ENGAKSÏ XARHATAJKA IMAJENICHA: Felipi arhisïndi Natanaelini eska míteaka Jesúsini.

^ párr. 63 AMBE ENGAKSÏ XARHATAJKA IMAJENICHA: Jesúsi aianhpisïndi ambakiti ambe.

^ párr. 65 AMBE ENGAKSÏ XARHATAJKA IMAJENICHA: Imeri ikiatspitichani japarini, Jesúsi acheetini ma tsinasïndi enga no újka jájki manatani.

^ párr. 67 AMBE ENGAKSÏ XARHATAJKA IMAJENICHA: Jesúsi jandiajku nirasïndi juátarhu ma.