Exeni ambe enga jataka

Índisi jimbo nirani

¿Mítespijtsï?

¿Mítespijtsï?

Bibliaeri jurhiatikuecha jimbo, ¿úrakuarhisïreni papiru para barkuechani uáni?

Papirueri planta

Uánikua kʼuiripuechaksï mítesti eska ióntki Egiptu anapuechaksï úrasïrenga papiruni para kararani. Ístu grieguecha ka Roma anapuechajtuksï úrasïrendi para kararani. * Joperu namunitu kʼuiripuechajkusïsï míteti eska ístu, papiru úrakuarhesïrenga para barkuechani uáni.

Tsimani járhati papirueri barkuecha engaksï Egiptu anapu tumba ma jimbo exeantaka.

Jukari 2,500 uéxurhinistia enga profeta Isaíasi karapka eska ima kʼuiripuecha engaksï “jimesïsï irekapka engaksï Etiopía anapu iurhekuecha jaka” axaaspkaksï “aianhpirichani marirhu ísï, barkuechani jimbo” engaksï ‘papirueripka’. Sánderu tátsekua profeta Jeremiasi uandaspti eska jiáni engaksï Media ka Persia anapuecha inchaakupiringa Babilonia, kurhiraapiringaksï papirueri barkuechani parakaksï Babilonia anapuecha no úpiringa sïpakuarhini (Is. 18:1, 2; Jer. 51:32).

Jimboka Biblia Tata Diosïni jimboeska, imecha engaksï jorhenguarhijka, nóksï ísku pakarasïndi engaksï exejka eska ima kʼuiripuecha engaksï ióntki anapu ambe jirinhantajka, exentakia eska Bibliaeri jurhiatikuecha jimbo úrakuarhesïrengia papiru para barkuechani uáni (2 Tim. 3:16). Ju je exeni máru ambe enga Ejiptu exenhantanhaka enga sési xarhatajka na engaksï únhenga papirueri barkuecha.

¿NÉNAKSÏ ÚNHASÏRENI PAPIRUERI BARKUECHA?

Tumbecharhu máru jini Egiptu, exenhantastiksï dibujuecha ka paredicha engaksï únharhikata jaka, engaksï xarhatajka néna engaksï pʼikuntenga papiruni ka na engaksï uáuenga barkuechani. Kʼuiripuechaksï uarhotasïrendi papiruni engaksï triangulueni járhaka ka sésiksï jókuasïrendi manojuechani ka ísïksï uiuinharhati jarhasïrendi. Libru ma uandasïndi eska papirueri barkuecha, niárasïrenga jukari 17 metru ióskani (55 pies) ka niárasïrendiksï 10 o 12 remuechani jukaani mándani ladu jimbo (A Companion to Ancient Egypt).

Dibuju ma paredirhu enga xarhatajka na enga únhenga papirueri barku ma jini Egiptu.

¿ANDIKSÏSÏ ÚNHEENI PAPIRUERI BARKUECHA?

Kánikua papiru jukaspti Nilueri pákua jimbo. Ístu no úkua jukaspti papirueri barkuechani uáni. Nájkiruka tátsekua sánderu úrakuarhepkia chkari para kʼérati barkuechani uáni, kurucha pʼímaticha ka imecha engaksï animalichani jupiauenga seguirixaptiksï papirueri barku sapirhatichani úraani.

Papirueri barkuechaksï uánikua uéxurhinicha jimbo seguirispti úrakuarheni. Grecia anapu istoriadori enga Plutarco arhinhenga ka enga primeru ka segundu siglu jimbo ísï irekapka, uandaspti eskaksï jiáni anapu kʼuiripuecha útasï úraasïrenga papirueri barkuechani.

^ párr. 3 Papiru pantanuecharhu ísï jukasïndi ka riuecharhu enga iatsitakuarhu iorheni jarhajka. Niárasïndi 5 metru ísï kʼéni (16 pies) ka 15 sentimetru ísï tepani (6 pulgadas).