Exeni ambe enga jataka

Índisi jimbo nirani

SEMANA 18

PIREKUA 1 Na enga jásïika Tata Jeoba

Ju je mintsikani imani enga sési jusgarpijka ka enga xáni pʼamojpitiika

Ju je mintsikani imani enga sési jusgarpijka ka enga xáni pʼamojpitiika

“¿Iámu parhakpinirhu anapu Juesi no uaa ambe enga jurhimbitiika?” (GÉN. 18:25).

AMBE ENGACHI JORHENGUARHIAKA

Na enga Tata Diosï Jeoba xarhataaka pʼamojperakua ka sési jusgarpini jiáni enga tsítantauaka imeechani engaksï no káni sési jámaka.

1. ¿Ambe jorhendaspi Tata Diosï Jeoba Abraánini?

 ABRAÁNI no méni mirikurhipti ambe enga uandontskuarhepka Tata Diosï Jeoba jingoni. Tata Diosï ánjelini ma úraspti para aianguni eska kʼamajkuapiringa Sodoma ka Gomorrani. Ka nájkiruka Abraáni kánikua mintsikeenga Tata Diosïni, no úxapti kurhanguni andisï indeni ambe eratsepi úni, ka jimbosï kurhamarhipti: “¿Andiresï ísï eratsetini jaki, imani kʼuiripuechani kʼamajkuani engaksï sési jámajka imeecha jingoni engaksï no sési ambe niátajka? […] ¿Iámu parhakpinirhu anapu Juesi no uaa ambe enga jurhimbitiika?”. Tata Diosï Jeoba tekaantskua jingoni ambakiti ambe jorhendaspti imeeri amiguni: ima no méni kʼamajkuauati imani kʼuiripuechani engaksï sési jámajka. ¿A no eskajtsïni kánikua sési pʼikuastantasïnga míteni indeni ambe? (Gén. 18:23-33).

2. ¿Andichisï uaa seguru jarhani eska Tata Diosï sési jusgarpisïnga ka pʼamojpeni?

2 ¿Andichisï uaa seguru jarhani eska Tata Diosï Jeoba sési jusgarpisïnga ka pʼamojpeni? Jimbokachi mítetixaka eska ima “mintsitanisï exetspijka” (1 Sam. 16:7). Jo, ima sési mítesti “mándani kʼuiripueri mintsitani” (1 Rey. 8:39; 1 Crón. 28:9). Ískuchi pakarasïnga indeni ambe míteparini, ¿a no? Exeni na enga xáni jánhaskatiika Tata Diosï Jeoba, ménisï úsïndi eskachi no kurhanguaka na enga jusgarpijka. Jimbosï apostoli Pablu uandapti: “No nema uaati kurhanguni ambe enga eratseni jaka úni”, o na enga jusgarpijka (Rom. 11:33).

3, 4. ¿Ambechi úpirini kurhamarhikuarhini, ka ambechi exeni jaua ini jorhenguarhikua jimbo? (Juanu 5:28, 29).

3 Juchajtuchi úpiringa májkueni eratseni eska Abraáni, ka kurhamarhikuarhinchi: “¿Tsíntaaksï ima kʼuiripuecha enga Tata Diosï Jeoba kʼamajkuaka, pori ejemplu jiáni enga Sodoma ka Gomorra kʼamajkupka? ¿Tsíntaaksï jiáni enga Tata Diosï tsítantauaka imeechani engaksï no káni sési jámaka? (Úku. 24:15).

4 Ju je ménderu exeni na engachi kurhangujka tsíntskueri ambe. Nótki xáni ióniisti engachi jorhenguarhika ambe enga arhikuekajka “tsíntskua para irekani” ka “tsíntskua para jusgarinhani” (arhinta je Juanu 5:28, 29). a Jiáni engachi indeeri ambe uandapka úspti eskachi mójtakupiringa máru ambe ka indeni ambechisï exeni jauaka ini jorhenguarhikua jimbo ka ístu máteru jimbo. Joperu orheta ju je exeni ambe engachi no míteka na enga jusgarpijka Tata Diosï Jeoba ka tátsekuachi exeaka ambe engachi kʼóru míteka.

AMBE ENGACHI NO MÍTEKA

5. ¿Ióntki anapu publikasionicha ambeksï uandasïreeni ima kʼuiripuecheeri ambe engaksï Sodoma ka Gomorra uarhika?

5 Jiáni enga Tata Diosï Jeoba kʼamajkupka Sodoma ka Gomorrani, ístu kʼamajkuasti kʼuiripuechani jimboka ísï exeaspka komueska kʼuiripuecha engaksï no káni sési jámajka, ísï jimbo, ¿ambe úkuarhia imeechani jingoni? Ióntki, uandaspkachi eskaksï no tsíntapiringa. Joperu engachi na sánderu sési jorhenguarhipkia indeeri ambe ka kómarhini Tata Diosï Jeobani, jántspiri enga mintsinharhikueka ka jánhaskatiini exestia eskachi no uaaka uandani ambemindusï úkuarhia indeni kʼuiripuecha jingoni. Ju je exeni andichisï ísï uandajki.

6. ¿Káni niáraspi kʼamajkuani Tata Diosï Jeoba imeechani engaksï no méni niárapka marhuakuni, ka ambechi no uaa uandani?

6 Uánikua ejempluechaksï jarhasti Bibliarhu engaksï uandajka eska Tata Diosï Jeoba kʼamajkuaspka máru kʼuiripuechani engaksï no méni niárapka marhuakuni. Pori ejemplu jiáni enga xáni kʼéri janipka, no nema tsípiti pakaraspti echerirhu solu Noé ka imeeri familiajku. Sánderu tátsekua, Tata Diosï Jeoba arhiaspti israeliteechani eskaksï kʼamajkuapiringa siete ireteechani engaksï imani echeri jimbo japka engaksï aiaminhapka. Ka ménderu úspti eska ma chúri jimbojku, ánjeli ma 185,000 Asiria anapu sondaduechani uándikuapiringa (Gén. 7:23; Deut. 7:1-3; Is. 37:36, 37). Nájkiruka ísï úpka, Biblia no nani uandasïndi eska Tata Diosï Jeoba kʼamajkuaska para méntkisï ini kʼuiripuechani ka eskaksï jimbosï nóteru méni tsíntaakia. Joperu ju je sánderu sési jorhenguarhini iiri ambe.

7. ¿Ambechi no míteski imani kʼuiripuecheeri engaksï jiáni uarhika enga kʼéri ma janipka o jiáni engaksï israeliteecha Kanaáni inchaakupka? (Exe je dibujuni ).

7 Nájkirukachi míteka eska Tata Diosï Jeoba kʼamajkuaspka iámu indeni kʼuiripuechani, nóchi míteska néna exeasïreeni mándani arhini ka nijtuchi míti sinksï intsïnhaspi sésikua paraksï jorhenguarhini imeeri ambe ka móantanksï. Pori ejemplu, jiáni enga xáni kʼéri ma janipka, Biblia uandasïndi eska Noé “uandantani jámasïreenga ambe enga sési jaka” (2 Ped. 2:5). Joperu no uandasïndi eska Noé jánguarhintaspka aianguani mándani arhini imani kʼuiripuechani engaksï Echerirhu irekani japka jiáni enga ima arkani úni japka. Ístuchi no míteska sinksï ima kʼuiripuecha engaksï Kanaáni irekani japka ka engaksï xáni no sési uarhipka niárapi jatsini sésikua paraksï jorhenguarhini Tata Diosï Jeobaeri ambe ka mójtakurhinksï.

Noé ka imeeri familia arkanksï úxati. Nóchi míteska sini indeni jurhiatikuecha jimbo imeechaksï jámapi aianguani iámindu kʼuiripuechani ka ístu mándani arhini eska kʼéri janikua ma jurhaxapka. (Exe je párrafu 7).


8. ¿Ambechi no míteski Sodoma ka Gomorra anapuecheeri ambe?

8 ¿Ka ambechi míteski Sodoma ka Gomorra anapuecheeri ambe? Míteskachi eska Sodoma irekaxapka achamasï ma enga sési jámeenga enga Loti arhinheenga. Joperuchi no míteska sini Loti niáraspi aianguani Tata Diosïiri ambe iámindu jima anapuechani. Jima anapuechaksï kánikua no sési úriispti, ¿joperuksï úsïreeni iáminduecha kurhanguni ambe sési jarhaspi ka ambe nómbe? Peeka nómbe jimboka Biblia uandasïnga eskaksï uánikua Sodoma anapu achamasïicha uékasïreenga afuersa apondini imeecha jingoni engaksï Lotiiri kʼumanchikuarhu japka. Uánikua ima kʼuiripuechaksï kánikua sapichku jarhaspti, jamberi jimboksïsï no ueendi kurhanguni ambe engaksï xáni no sési úni japka (Gén. 19:4; 2 Ped. 2:7). Ísï jimbo, ¿uaachi uandani eska Tata Diosï Jeoba enga xáni pʼamojpitiika, mátirku uandaskia eska no ma inde kʼuiripu tsíntaaka? Tata Diosï Jeoba arhispti Abraánini eska Sodoma no jamberi diesi kʼuiripu jarhaspka enga sési jámeenga, jimbosï sési úpti enga ísï kʼamajkuapka jimbokaksï no sési jámasïreenga (Gén. 18:32). Jimajkani, ¿uaachi seguru jarhani eska no ma inde kʼuiripu tsíntaaka jiáni enga Tata Diosï tsítantauaka imeechani enga ísï exeajka komueska kʼuiripuecha engaksï no káni sési jámaka? Nóchi seguru jarhaska.

9. ¿Ambechi no míteski Salomóniiri ambe?

9 Ístu Biblia uandaasïndi imani kʼuiripuechani engaksï antesi sési jámeenga joperu tátsekua nóteria. Pori ejemplu rei Salomóni. Ima sési mítespti Tata Diosï Jeobani ka ístu mítespti néna kómarhini ka Tata Diosï uánikua kóntperatechani íntsaaspti. Joperu tátsekua ueenaspti diosï úkatechani kómarhiani ka inde ambe úspti eska Tata Diosï Jeoba kánikua ikiapiringa ka eska iámindu ireta kánikua no sési nitamakuarhipiringa Salomóniiri pekaduecha jimbo. Ka jiáni enga uarhipka, Biblia uandasïndi eska “imeeri ióntki anapu parientichani jingoni jatsinhantaspka”, jima enga rei Dabidi jatsinhantapka (1 Rey. 11:5-9, 43; 2 Rey. 23:13) ¿Jiájkani arhikuekasïni i ambe eska tsíntaaka? Ini ambe kʼóru Biblia no uandasïndi. Joperuksï máru úpirindi uandani eska tsíntaka jimboka Roma 6:7 uandasïnga eska “ima kʼuiripu enga uarhikia, puáminhantastia imeeri pekadu”. Joperu i bersikulu no arhikuekasïndi eska nema andakuarheskia tsíntskuani solu jimboka uarhiskia. Sánderu sési, tsíntskua Tata Diosï Jeobaeri regalu máesti enga ima uéjka íntskuni imani kʼuiripuni enga xénchajka ka uékasïndi eska inde kʼuiripu marhuakuaka para méntkisï (Job 14:13, 14; Juanu 6:44). ¿Jiájkani tsíntaa Salomóni? Nóchi míteska, Tata Diosï Jeobajkusï míteti. Joperu ambe engachi kʼóru míteka, jindeesti eska Tata Diosï Jeoba iámindu ambe sési úsïnga.

AMBE ENGACHI KʼÓRU MÍTEKA

10. ¿Néna pʼikuarherasïni Tata Diosï Jeoba jiáni enga kʼamajkuajka no sési úriichani? (Ezequiel 33:11; ístu exe je imajenini).

10 (Arhinta je Ezequiel 33:11). Tata Diosï Jeobajtsïni aiangusïndi na enga pʼikuarherajka jiáni enga jusgarijka nemani. Apostoli Pedru sáno májkueni ambe uandaspti eska profeta Esekieli. Ima uandaspti: “Tata Diosï Jeoba […] no uékasïndi eska nema kʼamajkunhaaka” (2 Ped. 3:9). ¿A no eskajtsïni inde ambe kánikua sési pʼikuastantasïnga? Uaakachi seguru jarhani eska Tata Diosï Jeoba no méni kʼamajkusïnga nemani para méntkisï solu jiántku enga ima exejka eska jatsiska para ísï úni. Ima kánikua pʼamojpesïndi ka xarhatasïndi ini kualidadini méntkisï enga uétarhiaka.

Jiáni engaksï tsíntaaka imeecha engaksï no káni sési jámaka, jindeuatiksï mámaru jásï kʼuiripuecha engaksï intsïnhaaka sésikua paraksï jorhenguarhini Tata Diosï Jeobaeri ambe. (Exe je párrafu 10).


11. ¿Neechaksï no tsíntaa ka nénachi míteski indeni ambe?

11 ¿Ambechi kʼóru míteski imani kʼuiripuecheeri engaksï no tsíntaaka? Biblia namunitu kʼuiripuechankusï uandaajti. b Pori ejemplu, Jesúsi uandaspti eska Judasï Iskariote no tsíntaaka (Mar. 14:21; ístu exe je Juanu 17:12 ka nota para sánderu ambe jorhenguarhini). Judasï sési mítetixapti eska imani ambe úxapka enga Tata Diosï Jeoba ka imeeri Uájpa no jaiapanhintajka (exe je Markusï 3:29 ka noteechani para sánderu ambe jorhenguarhini). Ístu Jesúsi uandaspti eskaksï no tsíntaaka máru relijionirhu anapu orhejtsïkutiicha engaksï no uékeenga kurhajchani (Mat. 23:33; ístu exe je Juanu 19:11 ka nota para sánderu ambe jorhenguarhini “del hombre”). Ka apostoli Pablu uandaspti eskaksï no tsíntaaka ima apostateecha engaksï no móantaaka (Ebr. 6:4-8; 10:29).

12. Uandanta je ejemplu ma enga xarhatajka eska Tata Diosï Jeoba pʼamojpesïnga.

12 Eskachi na exekia, Tata Diosï Jeoba kánikua pʼamojpesïndi ka “no uékasïndi eska nema kʼamajkunhaaka”. ¿Néna xarhatakuaspi pʼamojperakua máru kʼuiripuechani engaksï kánikua no sési ambe niátapka? Pori ejemplu rei Dabidi ísku jándikua ambe niátaspti ka uándikpispti, inde ambe kánikua no sési jarhaspti, joperu tátsekua móantaspti ka Tata Diosï Jeoba pʼamojkuspti ka puákuntaspti (2 Sam. 12:1-13). Ka rei Manasési uánikua uéxurhini no sési jásï ambe niátaspti. Ka nájkiruka xáni no sési jásï ambe úpka, Tata Diosï Jeoba pʼamojkuspti ka puákuntaspti jimboka ima mintsita jingoni móantaspka (2 Crón. 33:9-16). I ejempluechajtsïni exerasïndi eska Tata Diosï Jeoba pʼamojpesïnga jiáni enga exejka eska jatsiska para ísï úni. Ísï jimbo, tsítantaati Dabidini ka Manasésini jimbokaksï imeecha kuenta íntskukuarhespka eskaksï no sési ambe úxapka ka móantasptiksï.

13. a) ¿Andisï Tata Diosï Jeoba pʼamojkuapi Nínibe anapuechani? b) ¿Jesúsi ambe uandaspi Nínibe anapuecheeri ambe?

13 Ístuchi míteska eska Tata Diosï Jeoba pʼamojkuaspka Nínibe anapuechani. Tata Diosï arhispti Jonásini: “Exeska na engaksï no sési ambe úni jaka”. Joperu jiáni engaksï indeecha móantapka, Tata Diosï Jeoba sési kaaspti ka puákuantaspti. Sánderu pʼamojkuaspti eska Jonási. Jimboka jiáni enga profeta ikiapka engaksï ísï no kʼamajkunhapka, Tata Diosï miátantaspti eskaksï inde kʼuiripuecha no jamberi mítespka “ambesï sési japi ka ambe nómbe” (Jon. 1:1, 2; 3:10; 4:9-11). Tátsekua, Jesúsi Nínibe anapuechani úraaspti para xarhatani eska Tata Diosï Jeoba jurhimbitku jusgarpisïnga ka pʼamojperakua jingoni. Ka uandaspti eskaksï imeecha tsíntaaka jiáni enga Tata Diosï Jeoba “jusgarpiaka” (Mat. 12:41).

14. ¿Ambeksï sésikua jatsia Nínibe anapuecha jiáni engaksï kʼuiripuecha tsíntaaka para jusgarinhani?

14 ¿Kánksï tsíntaa Nínibe anapuecha paraksï jusgarinhani? Jesúsi uandaspti eskaksï kʼuiripuecha tsíntaaka “paraksï jusgarinhani” ka i ambe sánderu orhepatini úkuarhiati (Juanu 5:29). Jiáni enga Jesúsi Mili Uéxurhini Juramuni jauakia tsíntaatiksï “imeechani engaksï sési jámaka ka ístu imeechani engaksï no káni sési jámaka” (Úku. 24:15). Para imeecha engaksï antesi no mítepka oksï no marhuakuni Tata Diosï Jeobani, tsíntaatiksï “para jusgarinhani” jimboka Tata Diosï Jeoba ka Jesúsi jatsistiksï para exeni sinksï uékasïni kurhandirani ka ísï úni eskaksï na jorhenguarhini jauaka. Jiájkani enga Nínibe anapu ma niáraska tsíntani joperu no uékani kómarhini Tata Diosï Jeobani, uándikunhaati ka jima kʼamakurhiati imeeri juisiu (Is. 65:20). Joperu enga uékaska sési marhuakuni, sési ueranchaati ka uaati irekani para méntkisï (Dan. 12:2).

15. a) ¿Andichisï no jatsi para uandani eska no ma Sodoma ka Gomorra anapu tsíntaaka? b) ¿Nénachi úpirini kurhanguntani Judasï 7 jimbo? (Exe je rekuadruni “ ¿Ambe arhikuekaxapi Judasï?”).

15 Jesúsi uandaspti eska ‘ima Jurhiatikua enga Tata Diosï Jusgarpiaka, sánderu sési nikuauaka Sodoma ka Gomorra anapuechani’ ka eska imeechani engaksï no jiókuarhipka imani ka nijtuksï jakajkuni ambe enga ima jorhentpipka (Mat. 10:14, 15; 11:23, 24; Luk. 10:12). ¿Ambe arhikuekaxapi Jesúsi? Úpiringachi uandani eska ima jukari jamberi uandaxapka, joperu no ísïisti. Ima sési jimbosï uandani japti, májkueni eska na uandapka eskaksï Nínibe anapuecha tsíntaaka. Jiájkani, ima Jurhiatikua enga Tata Diosï Jusgarpiaka, Jesúsi uandasïndi eskaksï tsíntaaka Sodoma ka Gomorra anapuecha ka ístu Nínibe anapuecha. Ima kʼuiripuecha engaksï ini ireteecha jimbo anapuepka, kánikuaksï no sési ambe úspti, joperuksï Nínibe anapuecha intsïnhaspti sésikua paraksï móantani. Ka ístu, ju je miáni eska Jesúsi uandaspka eskaksï tsíntaaka “imeecha engaksï no sési ambe niátaka” paraksï jusgarinhani (Juanu 5:29). Ísï jimbo, péringa Sodoma ka Gomorra anapuechaksï intsïnhaaka sésikua paraksï tsíntani. Jo, jamberiksï máru tsíntaati ka uaakachi jorhendani paraksï míteni Tata Diosï Jeobani ka Jesúsini.

16. ¿Ambe exea Tata Diosï Jeoba para úni uandani néni tsítantaa? (Jeremías 17:10).

16 (Arhinta je Jeremías 17:10). I bersikulujtsïni sési aiangusïni ambe engachi mítekia: Tata Diosï Jeoba exesïndi ambe enga xáni jaka kʼuiripueri mintsitarhu ka eska sési mítesti ambe “engamindu pʼikuarherajka nema”. Enga Tata Diosï Jeoba uékani jauaka nemani tsítantani, exeati “seguni eska na jámaaka”. Jiáni enga ísï kʼuaniaka, pʼamojperakua xarhatakuati, joperu enga nómbe, jatsiati para ísï úni eska na uandarini jauakia. Ísï jimbo, nóchi uaaka uandani eska kʼuiripu ma no tsíntaaka, solu jiántku engachi meru sési mítetini jauakia jimboka Biblia ísï uandasïnga.

IMA ENGA SÉSI JUSGARPIJKA, MÉNTKISÏ SÉSI AMBE UAATI

17. ¿Ambe úkuarhia imani kʼuiripuechani jingoni engaksï uarhikia?

17 Uánikua kʼuiripuechaksï uarhistia desde jiáni uératini engaksï Adáni ka Eba Satanási jingoni úkuarhipka ka nóteruksï uékania kurhajchani Tata Diosï Jeobani. “Uarhikua enga jindeeka juchaari ikiatspiti”, uánikua joperu uánikua kʼuiripuechani pántaastia (1 Kor. 15:26). ¿Ambe úkuarhia indeni kʼuiripuecha jingoni? Grupu ma engaksï 144,000 kristianuecha jaka, auandarhuksï tsíntaati ka nóteruksï méni uarhiatia (Apok. 14:1). Uánikua kʼuiripuecha, acheetiicha ka uarhiitiicha engaksï xénchajka Tata Diosï Jeobani tsíntaatiksï jiáni enga ima “tsítantauaka […] imeechani engaksï sési jámaka”, ka engaksï kurhandiraska, irekaatiksï para méntkisï Echerirhu jiáni enga Kristu Juramuni jauakia Mili Uéxurhini (Dan. 12:13; Ebr. 12:1). Ka ima mismu tiempu jimbo, imeecha engaksï no méni marhuakuka Tata Diosï Jeobani ka jamberiksï ‘no sési ambe niátani’, ístuksï intsïnhaati sésikua paraksï mójtakurhini ka marhuakuni Tata Diosïni (Luk. 23:42, 43). Joperu Tata Diosï Jeoba no tsítantauati máru kʼuiripuecha engaksï meru kánikua no sési jásï ambe niátaka ka méntkuksï no sáni uékani kurhajchani (Luk. 12:4, 5).

18, 19. a) ¿Andichisï uaa mintsikani ambe enga erakuaka úni Tata Diosï Jeoba imani kʼuiripuechani jingoni engaksï uarhikia? (Isaías 55:8, 9). b) ¿Ambechi exea máteru jorhenguarhikua jimbo?

18 Jiáni enga Tata Diosï Jeoba jusgariuajka kʼuiripuechani, ¿uaachi seguru jarhani eska ima méntkisï sési jusgarpisïnga? ¡Jo uaakachi seguru jarhani! Ísï eska Abraáni, juchajtuchi mítetixakaia eska “Juesi iámu parhakpinirhu anapu” perfektueska, eska pʼamojpitiiska ka eska kánikuamendu jánhastiiska. Tata Diosï Jeoba imeeri uájpani arhisti para jusgarpini ka jorhendasti néna sési úni (Juanu 5:22). Tata Diosï Jeoba ka imeeri Uájpa úsïndiksï exeni ambe enga jaka mintsitarhu (Mat. 9:4). Ísï jimbo, méni engaksï jusgariuaka nemani, méntkisïksï uaati ambe “enga sési jaka”.

19 Ju je méntkisï mintsikani Tata Diosï Jeobani ka ambe enga ima erakujka úni. Jimboka ima méntkisï sési jusgarpisïndi, joperu jucha nómbe (arhinta je Isaías 55:8, 9). Míteskachi eskachi sési jarhaska imani jingoni, ka mintsikasïngachi eska Tata Diosï Jeoba ka imeeri Uájpa méntkisï sési jusgarpisïnga. Ístuchi míteska eska Jesúsi, enga jindeeka juchaari rei, méntkisï májkueni úsïnga eska imeeri Taati jémba, sési jusgarpini ka pʼamojpeni (Is. 11:3, 4). Máteru jorhenguarhikua jimbochi exeni jauaka ambe engachi mítekia na enga jusgarpiaka Tata Diosï Jeoba ka Jesúsi jiáni enga kánikua no sési nitamakuarhinhaaka ka ístuchi exeaka ambe engachi no míteka.

PIREKUA 57 Iáminduechanchi predikarikuasïnga

b Exentaakajtsï sánderu informasioni Adániiri ambe, Ebeeri ka Kaíniiri ambe rebistarhu Aianhpiri, eneru 2013 anapu páj. 12, nota, utusï jimbo.