Exeni ambe enga jataka

Índisi jimbo nirani

SEMANA 10

¿Andijtsïsï jatsi para itsï atakuarhini?

¿Andijtsïsï jatsi para itsï atakuarhini?

“Bautisariua je iáminduechani” (UKU. 2:38).

PIREKUA 34 Méntkisï sési ambe úaka

AMBE ENGACHI EXEAKA a

1, 2. a) Sáno méntkisï, ¿ambe úkuarhisïni enga nema itsï atakuarhijka? b) ¿Ambechi exea ini jorhenguarhikua jimbo?

 ¿MÉNISÏJTSÏ exeaskia imeechani engaksï itsï atakuarhiaka? Engaksï mókuantajka imani tsimani kurhamarhikuechani enga úkuajka ima enga arhijtsïkperata nitamatarani jarhajka, kánikuaksï seguru mókuntasïndi. Imeecheri familiariicha ka amiguechaksï, kánikua tsípini jarhasïndi. Ka engaksï na uémintajkia itsïrhu, xarhanharhisïndiksï eskaksï kánikua tsípixaka ka kurhaakuarhisïndi na engaksï pasajkujka imeecha engaksï jima jarhajka. Mándani semana, jukari mili kʼuiripuechaksï niárasïndi itsï atakuarhini. Ísïksï niárasïndi jindeeni Jeobaeri testiguecha engaksï aiakukuarhekia Tata Diosïni ka itsï atakuarhini.

2 Enga chá eratseni jaka itsï atakuarhini, i ambe arhikuekasïndi eskajtsï “jirinhantaxaka Tata Diosï Jeobani” ka i ambe úsïndi eska chá meremeresïaka ini parhakpini jimbo enga xáni pápkʼandika (Sal. 14:1, 2). I jorhenguarhikua úkata jarhasti para chá, no arhiparini engajtsï sapichku jaka ojtsï jatiriinia. Uánikua ambe jarhasti engachi jimbo uéjka marhuakuni Tata Diosï Jeobani, peru ini jorhenguarhikua jimbo tanimu ambechi exeni jauaka. Ka, ¿nénajtsïni jarhuataa i jorhenguarhikua juchantsïni engachi itsï atakuarhikia? Jarhuatatijtsïni parachi sánderu uékani marhuakuni juchaari Tata Diosïni para méntkisï.

JIMBOKAJTSÏ TSITISÏNGA IMANI AMBE ENGA ÍSÏIKA KA JURHIMBIKUANI

Desde iónisïa Satanási chkuanderakua ambe uandasïndi Tata Diosï Jeobaeri nombriiri ambe. (Exea je párrafuechani 3 ka 4).

3. ¿Andichisï Tata Diosïiri marhuariicha tsitijki imani ambe enga ísïika ka jurhimbitku jámani? (Salmo 119:128, 163).

3 Tata Diosï Jeoba ini juramukua íntsaaspti imeeri marhuariichani: “Tsiti je imani ambe enga ísïika” (Zac. 8:19). Ístu, Jesúsi xarhataspti na enga xáni jukaparhakueka jurhimbitku jámani (Mat. 5:6). I ambe arhikuekasïndi eskachi jatsiska para iámindu juchaari mintsita jingoni jánguarhintani imani ambe úni enga jurhimbitkueka, enga sési jaka ka enga pímbinhasïika Tata Diosïni japarini. ¿Chá tsitisïni imani ambe enga ísïika ka jurhimbitku jámani? Seguru eska jo. Ísï jimbojtsïsï no sáni tsitijka chkuanderakua ambe ka imani ambe enga no sési jaka (arhinta je Salmo 119:128, 163). Imeecha engaksï chkuanderajka ísïksï jámasïndi eska Satanási, enga i parhakpiniiri juramutiika (Juanu 8:44; 12:31). Noambakiti uékasïndi eska no sési uandanhaaka Tata Diosï Jeobaeri nombriiri ambe. Ima chkuanderakua ambe uandaxati Tata Diosïiri ambe desde jiáni enga Adáni ka Eba nóteru kurhajchapkia Tata Diosïni Jardini de Edénirhu. Jiáni, Satanási uékasïreendi eskaksï kʼuiripuecha eratsepiringa eska Tata Diosï juramuti máeska enga no uandanhiajka kʼuiripuecha jimbo ka eska chkuanderasïnga paraksï kʼuiripuecha no jatsini ambakiti ambe (Gén. 3:1, 4, 5). Enga Satanási ísï chkuanderajka, uánikua kʼuiripu no sési ambe eratsesïndi Tata Diosï Jeobaeri ambe. Engaksï kʼuiripuecha no jiókuarhijka imani ambe enga ísïika, Satanási úsïndi eskaksï imani ambe uaaka enga no jurhimbitkueka ka eskaksï ikichakueni jásï ambe niátaka (Rom. 1:25-31).

4. ¿Néna xarhataskia Jeoba eska Tata Diosï máeska jurhimbikueri? (Ístu exe je imajenini).

4 Jeoba jindeesti “Tata Diosï jurhimbikueri” ka tsípikua jingoni jorhendaasïndi jurhimbikua ambe imeechani engaksï xénchajka (Sal. 31:5). Enga ísï újka pʼenonharhitaasïndi kʼuiripuechani paraksï nóteru jakajkunia Noambakitiiri chkuanderakuechani. Ístu, Tata Diosï Jeoba jorhendaasïndi imeeri marhuariichani paraksï no chkuanderani ka paraksï jurhimbitku jámani, engaksï ísï újka, imeechajkuminduksï janhanharhikuarhisïndi ka sésiksï pʼikuarherasïndi (Prov. 13:5, 6). ¿Exeskijtsïa néna engaksïni Biblia jarhuatani jaka desde engajtsï ueenaka jorhenguarhini Biblieri ambe? Jorhenguarhiskajtsïa eskajtsïni kánikua marhuachesïnga iáminduechani ambe engajtsïni jorhendajka Tata Diosï (Sal. 77:13). Ísï jimbo, uékasïngajtsï kurhajchaani Tata Diosï Jeobaeri juramukuechani (Mat. 6:33). Ístu, uékasïngajtsï kuájpini imani ambe enga jurhimbitkueka ka xarhatantsï eska iámindu ambe enga Satanási uandaka Tata Diosïiri ambe, chkuanderakua ambeeska. Peru, ¿nénajtsï uaa ísï úni?

5. ¿Ambejtsï uaa úni parajtsï xarhatani eskajtsï kuájpisïnga imani ambe enga ísïika ka eskajtsï uékasïnga jurhimbitku jámani?

5 Imani ambe jingoni engajtsï uaaka, xarhataakajtsï eskajtsï no jiókuarhiasïnga Satanásiiri chkuanderakuechani, eskajtsï kuájpisïnga imani ambe enga ísïika, eskajtsï uékasïnga eska Tata Diosï Jeoba jindeuaka chaari juramuti ka eskajtsï mintsita jingoni uékasïnga kurhajchaani imeeri juramukuechani. Ka parajtsï xarhatani eskajtsï uékasïnga ísï úni, jatsiskajtsï para kómarhikua jimbo aiakuni Tata Diosï Jeobani eskajtsï marhuakuaka para méntkisï. Tátsekuajtsï jatsiska para itsï atakuarhini parajtsï xarhatakuani máteruechani eskajtsï aiakukuarheskia Tata Diosïni. Ísïisti, tsitini imani ambe enga ísïika ka jurhimbitku jámani, jindeesti ambe ma engaksïni jarhuataaka parajtsï niárani itsï atakuarhini.

JIMBOKAJTSÏ XÉNCHASÏNGA TATA JESUKRISTUNI

6. Eska na uandajka Salmo 45:4, ¿ambe ka ambe jimbochi xénchasïni tata Jesukristuni?

6 ¿Andijtsïsï xénchajki tata Jesukristuni? Salmo 45:4 (arhinta je), uandasïndi jukaparhakua ambe engachi jimbo xénchajka Jesúsini. Ima kánikua tsitisïndi imani ambe enga ísïika, kaxumbikuani ka jurhimbikuani. Ísï jimbo, engajtsï chá tsitijka imani ambe enga ísïika ka jurhimbitku jámani, jimajkani, ístujtsï xénchasïnga Jesúsini. Pori ejemplu, eratsenta je na enga Jesúsi balori jingoni kuájpipka imani ambe enga ísïika ka jurhimbikuani (Juanu 18:37). Peru, ¿néna úsïni eskaksï máteruecha kaxumbikua jingoni jámaaka?

7. ¿Ambejtsï sánderu tsitisïni chá na enga xáni kaxumbitiika Jesúsi?

7 Imeeri ejemplu jingoni, Jesúsi úsïndi eskaksï máteruecha kaxumbikua jingoni jámaaka. Pori ejemplu, ima méntkisï kʼéri ambe arhisïndi imeeri Taati jémbani; ima no méni úsïndi eskaksï máteruecha imani kʼéri ambe exeaka (Mar. 10:17, 18; Juanu 5:19). ¿Nájtsï pʼikuarherasïni míteni na enga xáni kaxumbitiika Jesúsi? ¿A no eska i ambe úsïnga eskajtsï xénchaaka Tata Diosïiri Uájpani ka eskajtsï májkueni uékaaka jámani eska ima? Seguru eska jo. ¿Andisï xáni kaxumbitii Jesúsi? Jimboka Tata Diosï Jeoba kaxumbitiiska ka Jesúsi xénchasïndi imeeri Taati jémbani ka májkueni jámasïndi eska ima (Sal. 18:35; Ebr. 1:3). ¿A no eska i ambe úsïnga eskajtsï sánderu xénchaaka Jesúsini?

8. ¿Andichisï tsitijki enga Jesúsi jindeeka juchaari Juramuti?

8 Kánikuachi tsitisïnga enga Jesúsi jindeeka juchaari Juramuti, jimboka ima uaaka sési juramuni. Tata Diosï Jeoba jorhendasti ka ima ústi Rei (Is. 50:4, 5). Ístu, eratsenta je na engajtsïni xáni xénchajka Jesúsi (Juanu 13:1). Jimboka Jesúsi jindeeska juchaari Juramuti, ima jukanchasti eskachi xénchaaka. Ima mismu uandaspti eskaksï imeeri amiguecha, imeeska engaksï sési jimbo xénchajka ka engaksï xarhatajka eskaksï xénchasïnga engaksï kurhajchaajka imeeri juramukuechani (Juanu 14:15; 15:14, 15). ¡Kʼéri kóntperata máesti Tata Diosï Jeobaeri Uájpeeri amigueni!

9. ¿Ambe jimbo sáno májkueniiski ambe enga jimbo itsï atakuarhipka Jesúsi ka ambe enga jimboksï itsï atakuarhijka kristianuecha?

9 Ma ambe enga Jesúsi juramukuaka imeeri chúxapatiichani, jindeesti eskaksï jatsiska para itsï atakuarhini (Mat. 28:19, 20). Ka ima mismu ísï úspti. Nájkiruka jaka máru ambe enga jimbo ménderueniika Jesúsiiri bautismu imeeri chúxapatiicheeri jingoni, ístu jarhasti máru ambe engaksï jimbo terukuntajka (exe je rekuadruni “ Máru ambe enga jimbo no májkueniika Jesúsiiri bautismu imeeri chúxapatiicheeri jingoni”). Pori ejemplu, jiáni enga Jesúsi itsï atakuarhipka xarhataspti eska uékasïreenga úni ambe enga imeeri Taati uéjka (Ebr. 10:7). Ka sánoksï májkueni ambe úsïndi imeeri chúxapatiicha. Jiáni engaksï itsï atakuarhijka xarhatasïndiksï máteruechani japarini eskaksï aiakukuarheskia Tata Diosï Jeobani ka eskaksï méntkisï orheta peeraaka ambe enga ima uéjka ka no ambe engaksï imeecha uéjka. Engaksï ísï újka, májkuenksï úni jarhasïndi eska imeecheri Jorhentpiri.

10. ¿Ambe ka ambe jimbojtsï jatsiski para xénchani Jesúsini, ka ambejtsï jatsipirini para úni indeni ambe jimbo?

10 Chájtsï míteska eska Jesúsi jindeeska máechakua Tata Diosï Jeobaeri Uájpa ka eska ima jindeeska Rei enga Tata Diosï erakuka parajtsïni juramuchini. Ka míteskajtsï eska Jesúsi kaxumbitiiska ka eska májkueni jámasïnga eska imeeri Taati jémba. Ka jorhenguarhiskajtsï eska ima tʼireraaspka imeechani engaksï no jatsipka tʼirekua, eska uinhaperantaaspka imeechani engaksï no sési pʼikuarherani japka ka eska ambakerantaaspka imeechani engaksï pʼamenchani japka (Mat. 14:14-21). Ka chájtsï exexaka eska ini jurhiatikuecha jimbo, ima orhejtsïkuxaka kúnguarhikua kristianani (Mat. 23:10). Ka ístujtsï míteska eska sánderu orhepatini ambakiti ambe uaaka juchantsïni jimbo jimboka ima jindeeska Rei Tata Diosïiri Reinueri. Peru ¿nénajtsï uaa xarhatani eskajtsï xénchasïnga Jesúsini? Engajtsï májkueni úska eska ima (Juanu 14:21). Ísï jimbo, ma ambe engajtsï jatsika para úni, jindeesti aiakukuarheni Tata Diosï Jeobani ka itsï atakuarhini.

JIMBOKAJTSÏ XÉNCHASÏNGA TATA DIOSÏ JEOBANI

11. ¿Náki jindeeski sánderu jukaparhakua ambe engajtsï jimbo jatsika para itsï atakuarhini, ka andi?

11 ¿Náki jindeeski sánderu jukaparhakua ambe engajtsï jimbo jatsika para itsï atakuarhini? Enga Jesúsi uandapka náki enga jindeeka sánderu kʼéri juramukua Tata Diosïiri, ístu mókuntaspti indeni kurhamarhikuani. Ima uandaspti: “Uékaakari chiiti Tata Diosïni méntku iámindu mintsita jingoni, ka iámindu chiiti eratsekua jingoni, ka iámindu chiiti alma jingoni, ka iámindu chiiti uinhapikua jingoni” (Mar. 12:30). ¿Chá ísï xénchasïni Tata Diosï Jeobani?

Iámindu ambakiti ambe engajtsï jatsika ka ambe engajtsï sánderu orhepatini jatsiaka, Tata Diosï Jeobaeri intsïmperakua máesti. (Exea je párrafuechani 12 ka 13).

12. ¿Chá andisï xénchajki Tata Diosï Jeobani? (Ístu exea je imajeniichani).

12 Jarhasti uánikua ambe engachi jimbo jatsika para xénchani Tata Diosï Jeobani. Pori ejemplu, chájtsï jorhenguarhiskia eska imasï újka eska ʻtsípikua jauakaʼ ka eskajtsïni íntskusïnga “iámindu ambakiti intsïmperakua, ka ístu iámindu ambakiti ambe enga sésiika” (Sal. 36:9; Sant. 1:17). Iámindu ambe enga chá jatsika, Tata Diosï Jeobani jimboesti ka ima kánikua intsïmpitiisti ka kánikuajtsïni xénchasïndi.

13. ¿Andisï euajpintskua jindee ambakiti regalu ma?

13 Euajpintskua kʼéri regalu máesti Tata Diosï Jeobaeri. ¿Andichisï ísï uandajki? Ju je eratsentani na engaksï xáni xénchperajka Tata Diosï Jeoba ka imeeri Uájpa. Jesúsi uandaspti eska imeeri Taati uékasïnga ka eska imajtu uékasïnga Taati jémbani (Juanu 10:17; 14:31). Ka imeechaksï niárasti sánderu xénchperani jimbokaksï ióni májku kʼéri jarhaska (Prov. 8:22, 23, 30). Iásï eratsenta je na enga xáni no sési pʼikuarherapka Tata Diosï Jeoba enga jurajkupka eska imeeri Uájpa kómu nitamakuarhipiringa ka uarhini. Peru jimboka Tata Diosï Jeoba xáni xénchaasïnga iámindu kʼuiripuechani íntspisti imeeri Uájpani para uarhini chánksïni jimbo ka ístu máteru kʼuiripuechani jimbo paraksï úni irekani para méntkisï (Juanu 3:16; Gal. 2:20). Ka inde jindeesti sánderu kʼéri ambe engachi jimbo xénchajka Tata Diosïni.

14. ¿Náki jindeeski sánderu ambakiti ambe engajtsï uaaka úni chaari tsípikuarhu?

14 Jimbokajtsï chá sánderu jorhenguarhiskia Tata Diosï Jeobaeri ambe sánderujtsï xénchasïnga. Seguru eskajtsï meru uékasïnga sánderu sési pájperani imani jingoni iásï ka para méntkisï, ka uaakajtsï ísï úni. Chájtsï uaaka tsíperani Tata Diosï Jeobaeri mintsitani imani ambe jingoni engajtsï uandaaka ka úni. Ka imaksïni xénchperakua jingoni arhisïndi eskajtsï ísï uaaka (Prov. 23:15, 16). Ambe engajtsï erakuaka úni chaari tsípikua jingoni, xarhataati sintsï sési jimbo xénchasïni Tata Diosï Jeobani (1 Juanu 5:3). Ísï irekani eska Tata Diosï Jeoba na jaiapanhentajka, sánderu ambakiti ambeesti engajtsï uaaka úni.

15. ¿Ambejtsï uaa úni parajtsï xarhatani eskajtsï xénchasïnga Tata Diosï Jeobani?

15 ¿Nénajtsï uaa xarhatani eskajtsï xénchasïnga Tata Diosï Jeobani? Orheta, jatsiskajtsï para mintsita jingoni kómarhini parajtsï aiakukuarheni Tata Diosïni enga jurhimbitiika (Sal. 40:8). Tátsekuajtsï, jatsiska para itsï atakuarhini máteruechani japarini parajtsï xarhatani eskajtsï aiakukuarheskia Tata Diosïni. Ísï eskachi na uandakia ini jorhenguarhikua jimbo, engajtsï itsï atakuarhiakia kánikuajtsï sési pʼikuarheraaka, ueenakajtsï jimbanhi irekua ma. Ka jiáni uératini nóterujtsï irekakia para chá sino para Tata Diosï Jeoba (Rom. 14:8; 1 Ped. 4:1, 2). Jamberi inde ambe ísï xarharaati enajki kʼéri responsabilidadi máe ka ísïisti, peruksïni sésikua íntskusïndi parajtsï ambakiti irekua ma jatsini. Ju je exeni, andi.

16. Ísï eska na arhijka Salmo 41:12, ¿ambe íntsaua Tata Diosï Jeoba imeechani engaksï úrajka imeecheri tsípikuani paraksï marhuakuni?

16 Tata Diosï Jeoba jindeesti ima enga sánderu intsïmpitiika. No arhiparini ambe engajtsï chá íntskuaka, imaksïni sánderu ambe íntskuntaati (Mar. 10:29, 30). Ka iásï ini parhakpini jimbo enga nóteru ióni jimbo kʼamajkunhaaka, imaksïni ambakiti irekua ma íntskuati engajtsï jimbo kánikua sési pʼikuarheraaka ka tsípikua jingoni. Ka no inde ambejkueuati. Engajtsï itsï atakuarhiakia, ueenani jauakajtsï marhuakuni chaari Taatini engajtsï xáni xénchajka ka uaakajtsï seguiriini ísï úni para méntkisï. Chá ka Tata Diosï Jeoba, seguiriintsï jauaka sánderu xénchperani ka uaakajtsï irekani para méntkisï ísï eska Tata Diosï Jeoba (arhinta je Salmo 41:12).

17. ¿Ambe no jatsiski Tata Diosï Jeoba ka enga chá uaaka íntskuni?

17 Engajtsï aiakukuarheska Tata Diosïni ka itsï atakuarhini, uaakajtsï íntskuni chaari Taatini ambe ma enga kánikua jukaparhakueka. Iámindu ambakiti ambe engajtsï jatsika ka iámindu sési jásï ambe engajtsï nitamakuarhika, Tata Diosï Jeobaksïni íntskusti. Ka chájtsï uaaka íntskuni imani enga kueraaka auandani ka Echerini ambe ma enga ima no jatsika: uaakajtsï no méni jurajkuni ka méntkisï marhuakuni (Job 1:8; 41:11; Prov. 27:11). No jarhasti sánderu ambakiti ambe engajtsï uaaka úni chaari tsípikua jingoni. Na engajtsï xáni xénchajka Tata Diosï Jeobani, sánderu jukaparhakua ambeesti engajtsï jimbo jatsika para itsï atakuarhini.

¿LISTUJTSÏ JARHASKIA PARAJTSÏ ITSÏ ATAKUARHINI?

18. ¿Náki kurhamarhikuechantsï uaa úkuarhiani?

18 Ini ambe jingoni engachi jorhenguarhikia, ¿uékaxakijtsïa itsï atakuarhini? Chájkujtsïsï míteka. Joperu ambe ma engaksïni jarhuataaka ini ambe míteni, jindeesti ini ambe kurhamarhikuarhini: “¿Listu jarhaskia parani itsï atakuarhini?” (Uku. 8:36). Miá je tanimu ambe engachi exeka ka engajtsï jimbo jatsika para itsï atakuarhini. Primeru, jimbokajtsï tsitisïnga imani ambe enga ísïika ka jurhimbitku jámani. Kurhamarhikuarhi je: “¿Uékasïni exeni imani jurhiatikuani engaksï iámindu kʼuiripuecha uandaaka imani ambe enga ísïika ka jurhimbitku jámani?”. Segundu, jimbokajtsï xénchasïnga tata Jesukristuni. Kurhamarhikuarhi je: “¿Uékasïni eska Tata Diosïiri Uájpa jindeuaka juchiiti juramuti ka uékasïni májkueni jámani eska ima?”. Terseru, jimbokajtsï xénchasïnga Tata Diosï Jeobani ka i jindeesti enga sánderu jukaparhakua ambeeka. Kurhamarhikuarhi je: “¿Tsitisïni marhuakuni Tata Diosï Jeobani parani sési pʼikuastani?”. Engajtsï uandaska eska jo, ¿andijtsïsï no itsï atakuarhijki? ¿Ambeksïni pʼíngusïni? (Uku. 16:33).

19. ¿Andisïjtsï no jatsipirini para ióni eratsentani pakarani sintsï itsï atakuarhia o nómbe? Uanda je ejemplu ma (Juanu 4:34).

19 Engajtsï útasï no míteka sintsï itsï atakuarhia, eratsenta je ejempluni ma enga Jesúsi uandapka (arhinta je Juanu 4:34). Jesúsi uandaspti eska úni ambe enga imeeri Taati uéjka, ísïispka komueska tʼireni. ¿Andi? Jimbokajtsïni tʼirekua sési úchisïnga. Jesúsi mítespti eska iámindu ambe engajtsïni Tata Diosï Jeoba kurhachejka marhuachesïnga. Ka imajtsïni no kurhachesïndi ambe ma engajtsïni uaaka no sési úchini. Ísï jimbo, ambe enga Tata Diosï Jeoba uéjka, jindeesti eskajtsï itsï atakuarhiaka (Uku. 2:38). Uaakajtsï seguru jarhani eska kurhajchani juramukuani enga uandajka eskajtsï jatsiska para itsï atakuarhini kánikuaksïni marhuacheaka. Engaksïni íntskupiringa tʼirekua ma enga kánikua áspika, ¿a no eskajtsï no ióni eratsentani pakarapiringa sintsï aua o nómbe? Sáno májkueni, asï ióni eratsentani pakara je sintsï itsï atakuarhia o nómbe.

20. ¿Ambechi exeni jaua máteru jorhenguarhikua jimbo?

20 Máru kʼuiripuechani, ¿ambe pʼínguasïni paraksï niárani itsï atakuarhini? Jamberiksï ísï pʼikuarherajti enajkiksï útasï nótki listu jaki. Aiakukuarheni Tata Diosïni ka itsï atakuarhini, jindeesti sánderu jukaparhakua ambe engajtsï uaaka úni. Ísï jimbo, arhuta je tiempu parajtsï sési eratsentani ka kánikua jánguarhinta je parajtsï itsï atakuarhini. Ka engajtsï uéjkia ísï úni, ¿ambeksïni jarhuataa listu jarhania parajtsï itsï atakuarhini? Máteru jorhenguarhikua jimbochi exeaka ini ambe.

PIREKUA 28 ¿Nénachi uá Jeobaeri amigueni?

a Kánikua jukaparhakuesti eska imeecha engaksï Biblieri ambe jorhenguarhini jaka, niáraka itsï atakuarhini. ¿Ambe jimboksï jatsiski para itsï atakuarhini? Uékperakua jimbo. Ini jorhenguarhikua jimbo, exeakachi ambe uaa jarhuataani paraksï imeecha uékani itsï atakuarhini. Ístuchi exeni jauaka na engaksï irekajkia imeecha engaksï itsï atakuarhijkia.