Exeni ambe enga jataka

Índisi jimbo nirani

SEMANA 47

Eska no ma ambe uaaka eskachi nóteru marhuakuakia Tata Diosï Jeobani

Eska no ma ambe uaaka eskachi nóteru marhuakuakia Tata Diosï Jeobani

“Ji, oh, Tata Diosï Jeoba, tʼungini mintsikasïnga” (SAL. 31:14).

PIREKUA 122 ¡Ju je uinhapiti jarhani!

AMBE ENGACHI EXEAKA a

1. ¿Andichisï míte eska Tata Diosï Jeoba uékasïnga juchantsïni jingoni jarhani?

 TATA Diosï Jeobajtsïni pʼímarhisïndi parachi andarhierani imani (Sant. 4:8). Uékasïndi jindeeni juchaari Tata Diosï, juchaari Taati ka juchaari amigu. Mókuchiantasïndijtsïni juchaari kómarhikuechani ka jarhuatasïndijtsïni engachi uandanhiateechani jatsiajka. Ístu, úrasïndi imeeri kúnguarhikuani parajtsïni jorhendani ka kuidarini. Joperu, ¿ambechi jatsiski para úni parachi imani andarhierani?

2. ¿Nénachi uaa andarhierani Tata Diosï Jeobani?

2 Uaakachi andarhierani Tata Diosï Jeobani engachi kómarhiska, engachi arhintaska Bibliani ka engachi eratsentaska indeeri ambe. Inde ambe uaati eskachi xénchaaka ka agradesidu jarhani imani jingoni. Niáraakachi uékani kurhajchani ka kʼéri ambe arhini, jimboka ima jukanchaska (Jaŋ. 4:11). Engachi sánderu míteaka imani, sánderuchi mintsikaaka imani ka imeeri kúnguarhikuani enga ima jatsika parajtsïni kuidarini.

3. a) ¿Néna jámasïni Noambakiti parajtsïni jarharitani Tata Diosï Jeobaeri? b) ¿Ambechi uétarhinchasïni parachi no méni jurajkuni juchaari Tata Diosïni ka imeeri kúnguarhikuani? (Salmo 31:13, 14).

3 Joperu Noambakiti jánguarhintasïndi parachi jurajkuni Tata Diosï Jeobani, ka sánderia engachi uandanhiateechani jatsiajka. ¿Néna úsïni indeni ambe? Jánguarhintasïndi eskachi sánhani arhiaka nóteru xáni mintsikania Tata Diosï Jeobani ka imeeri kúnguarhikuani. Joperuchi uaaka anhaxurhikuni. Engachi kánikua mintsikaska Tata Diosï Jeobani, nóchi jurajkuaka ni imani ni imeeri kúnguarhikuani (arhinta je Salmo 31:13, 14).

4. ¿Ambeerichi jorhenguarhini jaua ini jorhenguarhikua jimbo?

4 Ini jorhenguarhikua jimbo, tanimu ambechi exeni jauaka enga no kúnguarhikuarhu úkuarhijka ka enga úpiringa eskachi nóteru mintsikapiringia Tata Diosï Jeobani ka imeeri kúnguarhikuani. ¿Néna úpirini inde ambe úni eskachi jurajkuaka Tata Diosïni? Ka ¿nénachi uaa andani Noambakitini?

ENGACHI UANDANHIATEECHANI JATSIAUAKA

5. ¿Nénaksï úpirini uandanhiateecha úni eskachi nóteru mintsikapiringia Tata Diosï Jeobani ka imeeri kúnguarhikuani?

5 Ménichanchi jatsiaka para tekaantani engajtsïni juchaari familiarhu no sési kámaaka o engachi tsïtaaka ánchikuarhitani. ¿Néna úpirini inde uandanhiateecha úni eskachi nóteru mintsikapiringia Tata Diosï Jeobani ni imeeri kúnguarhikuani ka jurajkunchi? Enga uandanhiata ma ióni jamberi jarhajka, jamberichi úpiringa eratseni eskachi nóteru uaaka orhepani uérakunia ka niáranchi chkétakuarhini. Satanási indeni ambesï úrajti parakachi jucha nóteru seguru jauakia eskajtsïni Tata Diosï Jeoba xénchasïnga. Ima uékasïndi eskachi ueenaaka kurhamarhikuarhini sini Tata Diosï Jeoba ka imeeri kúnguarhikua kulpa jatsiski indeni ambe jimbo engachi nitamakuarhini jaka. Sáno indeeni jásï ambe úkuarhinchasptiksï máru israeliteecha engaksï Ejiptu japka. Ueenakuarhu jakajkusïreendiksï eska Tata Diosï Jeoba erakuspka Moisésini ka Aarónini parakaksï petaantaapiringa jini uératini engaksï esklabuepka (Éx. 4:29-31). Joperu enga faraoni sánderu no sési kaapka, ueenasptiksï uandani eska Moisési ka Aaróniiri kulpa jimboespka, arhiasptiksï: “Chájtsï úska eska faraoni ka imeeri marhuariichajtsïni kurhunhiaka ka espadajtsï ma jatsijkuaska parajtsïni uándikuni” (Éx. 5:19-21). ¡Xáni no sési engaksï uandani japka eskaksï ima Tata Diosïiri marhuariicha kulpa jatsispka! Engajtsï chá ióni jamberi tekaantakia uandanhiata ma, ¿ambejtsï uaa úni parajtsï seguiriini mintsita jingoni mintsikani Tata Diosï Jeobani ka imeeri kúnguarhikuani?

6. ¿Ambechi jorhenguarhisïni Abakukiri ejemplu jingoni? (Habacuc 3:17-19).

6 Jeobani jingoni uénhekuarhi je iámu ambe ka kurhaku je eskaksïni jarhuataaka. Profeta Abakuki uánikua uandanhiateechani jatsiaspti. Ka jamberi ísï pʼikuarhereendi enajki Tata Diosï Jeoba nóteru uandanhiauengia imani jimbo. Jimbosï aiangukuarhipti na enga pʼikuarhereenga. Uandaspti: “Oh, Tata Diosï Jeoba, ¿asta na jatini jamberi uinhachaa jarhuajperata kurhajkuarhini parari t’u kurhaani? […] ¿Andiresï jurajkuni jaki eska no sési kámberakua ambe jauaka?” (Hab. 1:2, 3). Tata Diosï Jeoba mókukuspti kómarhikuani enga i ambakiti acheeti úkupka (Hab. 2:2, 3). Enga na eratsentapkia na enga Tata Diosï jarhuatapka imeeri iretani, Abakuki ménderu tsípintaspti. Iásï sánderu seguru jarhasptia eska Tata Diosï Jeoba uandanhiasïreenga imani jimbo ka eska jarhuatapiringa tekaantani náki uéjki tsʼéjkukuani (arhinta je Habacuc 3:17-19). ¿Ambechi uaa jorhenguarhini? Eska engachi uandanhiateechani jatsiauaka, uaakachi kómarhini Tata Diosï Jeobani, aiangukuarhini na engachi pʼikuarherajka ka jarhuajperata kurhakuni. Uaakachi seguru jarhani eskajtsïni Tata Diosï íntskuaka uinhapikua parachi úni tekaantani. Ka engachi exeaka na engajtsïni jarhuatani jaka, sánderuchi mintsikaaka imani.

7. ¿Ambe arhispi familiari ma Shirleyni, ka ambe jarhuataspi paraka ima seguiripiringa mintsikani Tata Diosï Jeobani?

7 Seguirii je úni imani ambe engaksïni jarhuataaka andarhierani Tata Diosïni. I ambesï jarhuatapti pirenchini ma enga Papúa Nueva Guinea anapueka, enga Shirley arhinhajka jiáni enga ima uandanhiateechani jatsiapka. b Imeeri familia pobriispti, ka ménichani úkua jukanchasïreendi t’irekua jatsini. Imeeri familiari ma uékasïreendi eska ima nóteru mintsikapiringia Tata Diosï Jeobani ka arhispti: “T’uri uandasïnga eskakeni Tata Diosïiri espiritu santu jarhuataxaka. Peru ¿nénakini jarhuataxaki? Chájtsï seguirixaka pobriini. Ískuri tiempu tsïtaxamka aianhpikuarhu”. Shirley uandantasïndi eska niáraspka kurhamarhikuarhini sini Tata Diosï Jeoba meru uandanhiasïreeni imani ka imeeri familiani jimbo. Uandasïndi: “Jirejiresï kómarhispka Jeobani ka imani jingoni uénhekuarhispka. Seguirispka arhintani Bibliani ka juchaari publikasionichani, no jurajkuspka aianhpini ka nirani tánguarhikuecharhu”. Shirley sóntku kuenta íntskukuarhespti eska Tata Diosï Jeoba kuidarixapka imeeri familiani, jimbokaksï méntkisï jatsisïreenga ambe ma para tʼireni ka tsípikua jingonksï irekasïreendi. Uandasïndi: “Exespka na engareni Jeoba mókuchiantapka juchiiti kómarhikuechani” (1 Tim. 6:6-8). Engajtsï chá úni jauaka iámindu ambe engaksïni jarhuataaka andarhierani Tata Diosïni, ni uandanhiateecha ni ima ambe engaksïni máteruecha arhiaka uaati úni eskajtsï jurajkuaka Tata Diosï Jeobani.

ENGAKSÏ NO SÉSI KÁNHAJKA ERACHIICHA ENGAKSÏ RESPONSABILIDADICHANI JATSIAJKA KÚNGUARHIKUARHU

8. ¿Ambeksï úpirini úkuarhinchani erachiicha engaksï responsabilidadichani jatsiaka Tata Diosïiri kúnguarhikuarhu?

8 Notisiechani jimbo ka redesi sosialiichani jimbo, imeecha engajtsïni no xénchajka chkuanderakuechani etsakuasïndi erachiicheeri engaksï responsabilidadichani jatsiaka Tata Diosïiri kúnguarhikuarhu (Sal. 31:13). Máru erachiichaksï ónhanhaxati jimbokaksï arhiasïnga eskaksï no sési úxaka. Primeru siglurhu májkueni ambe úkuarhispti. Apostoli Pablu arhinhaspti eska no sési úxapka ka ónhasptiksï nájkiruka no no sési ambe ueenga. ¿Ambeksï úspi jiánisï anapu kristianuecha?

9. ¿Ambeksï úspi máru kristianuecha enga apostoli Pablu ónhakata japka?

9 Enga apostoli Pablu ónhakata japka Roma, máru kristianuechaksï jurajkuspti (2 Tim. 1:8, 15). ¿Jurajkupiksï jimboka uandanhasïreenga eska Pablu no sési úri máespka? (2 Tim. 2:8, 9). ¿Oksï cheeni eskaksï imeechajtu no sési kánhapiringa? Ambe uéjki jimboeni, Pablu kánikua no sési pʼikuarherapti ini ambe jimbo. Ima kánikua tekaantaspti ka sáno uarhisïreendia imeechani jimbo (Uku. 20:18-21; 2 Kor. 1:8). Ju je no méni ísïini eska ima kristianuecha engaksï Pabluni jurajkupka jiáni enga ima jarhuajperata uétarhinchani japka. ¿Ambechi jatsipirini para miántani enga ima erachiicha engaksï responsabilidadi ambe jatsika no sési kánhani jauaka?

10. ¿Ambechi jatsipirini para miántani enga ima erachiicha engaksï responsabilidadi ambe jatsika no sési kánhani jauaka, ka andi?

10 Miá je andichisï no sési kánhajki ka nésï ísï uéjki. 2 Timoteo 3:12 arhisïndi: “Iáminduecha engaksï uékajka irekani eska Diosï na jaiapanhintajka, Kristu Jesúsini jimbo, no sési kánhaatiksï”. Ísï jimbo nójtsïni ísku pakatasïndi enga Satanási uéjka no sési kaani imani erachiichani engaksï responsabilidadi ambe jatsika. Satanási uékasïndi eskaksï imeecha jurajkuaka Tata Diosï Jeobani ka uékasïndijtsïni chérani (1 Ped. 5:8).

Nájkiruka Pablu ónhakata japka, Onesíforu balori xarhataspti ka úspti jarhuatani Pabluni. Ini jurhiatikuechani jimbo, juchaari erachiichaksï jarhuataasïndi máteru erachiichani engaksï ónhakata jaka, eska na xarharajka imajenirhu. (Exea je párrafuechani 11 ka 12).

11. ¿Ambechi jorhenguarhisïni Onesíforueri ejemplu jingoni? (2 Timoteo 1:16-18).

11 Seguirii je jarhuataani ka no méni jurajkuani erachiichani engaksï responsabilidadichani jatsiaka (arhinta je 2 Timoteo 1:16-18). Primeru siglurhu, jarhaspti kristianu ma enga no méni jurajkupka Pabluni enga ima ónhakata japka. Ima arhinhasïreendi Onesíforu. Pablu ísï uandaspti imeeri ambe: ‘No sáni kʼuratsespti jíndeni jimbo engani ónhakata japka’. Sánderu sési, Onesíforu jánguarhintaspti para Pabluni exentani, ka enga exentapkia úspti ambe enga xáni uétarhienga para jarhuatani. ¡Ima no chésïreendi uarhini Pabluni jimbo! ¿Ambechi jorhenguarhisïni? Eskachi jatsiska para jarhuataani erachiichani engaksï no sési kánhani jaka ka no chéni ambe engajtsïni máteruecha arhiaka. Ju je jánguarhintani parachi kuájpiantani ka jarhuataani (Prov. 17:17). Imeechaksï uétarhinchasïndi eskachi xénchauaka ka eskachi no méni jurajkuauaka.

12. ¿Ambechi jorhenguarhisïni Rusia anapu erachiicheeri ka pirenchiicheri?

12 Eratsi je ambe engaksï juchaari erachiicha ka pirenchiicha úni jaka jini Rusia engaksï máteru erachiicha ónhanhajka. Engaksï máru erachiicha jusgarinhani jarhajka, uánikua erachiichaksï nirasïndi tribunalirhu paraksï xarhatakuani eskaksï imeecha jingoni jarhaska. ¿Ambechi uaa jorhenguarhini? Eskachi no jatsiska para chéni engaksï chkuanderakua ambe uandaaka, no sésiksï kaani jauaka o astaksï ónhanhani erachiicha engaksï responsabilidadi ambe jatsika. Ju je kómarhijpikuani, kuidariuani imeeri familiechani ka exeni nénachi uaa jarhuataani (Uku. 12:5; 2 Kor. 1:10, 11).

ENGAJTSÏNI MÁTERUECHA TERESMARHUAKA

13. Engajtsïni máteruecha teresmarhujka, ¿néna úpirini úni eskachi nóteru mintsikapiringia Tata Diosï Jeobani ni imeeri kúnguarhikuani?

13 Jamberijtsïni teresmarhuajti juchaari familiariicha engaksï no marhuakujka Jeobani ka ánchikuarhitarhu o eskuelarhu anapu kompanieruecha, jimbokachi aianhpisïnga o jimbokachi Jeobaeri juramukuechani kurhajchaasïnga (1 Ped. 4:4). Jamberijtsïni ini ambe arhijti: “Tsitisïnga tʼungini jingoni jarhani, peru chiiti relijioni jukari ambe kurhajkuarhisïndi ka nóterujtsïni marhuachesïndia iásï ambe engaksï jima jorhentpijka”. Jamberi máruksï no sési exejti na engachi kaajka imeechani engaksï petanhantajka kúnguarhikuarhu ka arhintsïni: “¿Nénari úsïni uandani eskari xénchaasïnga kʼuiripuechani?”. Engajtsïni i jásï ambe arhipiringa, úpiringachi úndani mámaru ambe eratseni ka úpiringachi ini ambe kurhamarhikuarhini: “¿Tata Diosï Jeoba jukari amberini kurhacheni jaki jíndeni? Ka imeeri kúnguarhikuarhu, ¿jukari ambe kurhajkuarhinhasïni?”. Enga chá i ambe nitamanchani jaka, ¿ambejtsï uaa úni parajtsï no jurajkuni Tata Diosïni ni imeeri kúnguarhikuani?

Jobu no jakajkuaspti chkuanderakuechani engaksï arhiapka imeeri amigu arhikateecha engaksï teresmarhuenga. Ima eratsetixapti no méni jurajkuni Tata Diosï Jeobani. (Exe je párrafu 14).

14. ¿Ambechi jatsipirini para úni engajtsïni máteruecha teresmarhujka jimbokachi kurhajchaasïnga Tata Diosï Jeobaeri juramukuechani? (Salmo 119:50-52).

14 Seguirii je imani ambe úni enga Tata Diosï Jeoba uandajka eska sési jarhaska. Jobu achamasï máespti enga Tata Diosï Jeobaeri juramukuechani kurhajchauenga nájkirukaksï máteruecha teresmarhuenga. Ma imeeri amigu arhikata uékasïreendi eska Jobu eratsepiringa eska Tata Diosï no jukaparharaxapka, nájkiruka ima jánguarhinteenga kurhajchani Tata Diosïiri juramukuechani (Job 4:17, 18; 22:3). Peru Jobu no jakajkuspti indeni chkuanderakuechani. Ima mítespti eskaksï Tata Diosï Jeobaeri juramukuecha engaksï uandajka ambe enga sési jaka ka ambe enga no sési jaka, méntkisïksï sési jarhasïnga ka ísï úspti na engaksï uandeenga Tata Diosïiri juramukuecha. No jurajkuspti eskaksï máteruecha úpiringa eska ima jurajkupiringa Tata Diosïni (Job 27:5, 6). ¿Ambejtsïni jorhendasïni i ambe? Eskachi no jurajkuaka eska imeecha engajtsïni teresmarhujka eratsetaraakajtsïni eskaksï Tata Diosï Jeobaeri juramukuecha no sési jarhaska. Ju je eratsentani na engajtsïni marhuacheakia engachi kurhajchajka Tata Diosïiri juramukuechani. Jamberichi exekia na engajtsïni sési nichejka engachi újka ambe engajtsïni Tata Diosï Jeoba arhijka. Ísï jimbo, ju je no jurajkuni Tata Diosïiri kúnguarhikuani enga kuájchakuajka imeeri juramukuechani. Jimajkani na uéjkijtsïni xáni teresmarhuni kʼuiripuecha, nóksï uaati úni eskachi jurajkuaka Tata Diosï Jeobani (arhinta je Salmo 119:50-52).

15. ¿Andisï jatsipi para Brizit tekaantani enga imeeri familia teresmarhuenga?

15 Ju je exeni ambe enga nitamanchapka Brizit, India anapu pirenchi ma. Imeeri familiarichaksï teresmarhusïreendi jimboka Jeobaeri testiguespka. Ima, 1997 jimbo itsï atakuarhispti ka ísï tátsekua, imeeri uámba enga no Jeobaeri testiguepka tsïtaspti imeeri ánchikuarhitani. Ka uandaspti eskaksï mótsipiringa máteru siudadi jimbo paraksï jima irekani imeeri taatiichani jingoni. Peru Brizit seguirispti uandanhiateechani jatsiani, jimboka imeeri uámba nótki exentaxapka ánchikuarhita ma, Brizit jatsispti para ánchikuarhini interu semana para kéndani imeeri familiani. Ka ístu, ima kúnguarhikua enga sánderu no iauani pakarakuenga ma 350 kilometrisï iauani jarhaspti (220 millas). Ka ístu imeeri uámbeeri familiariichaksï ueenaspti no sési kámani Brizitini jimboka Jeobaeri testiguespka. Xáni no sési ambe nitamakuarhixapti Brizit ka imeeri familia jimboksïsï jatsipti para ménderu mótsini máteru naniisï. Jiájkani úkuarhispti ambe ma engaksï imeecha no erokuarhienga: imeeri uámba uarhispti. Tátsekua imeeri nanaka ma enga apenasi 12 uéxurhini jatiriipka, kánseri pʼiraspti ka uarhispti. Ka no inde ambejkusï úkuarhipti, imeeri familia arhispti eska imasï kulpa jatsipka iámindu indeni ambe jimbo enga úkuarhini japka. Arhisptiksï eska enga ima no Jeobaeri testigu úkuarhipiringa, no ma ambe ísï úkuarhini japiringa. Peru ima seguirispti Jeobani mintsikani ka no jurajkuspti Jeobaeri kúnguarhikuani.

16. ¿Brizit náki kóntperatechani intsïnhaski jimboka no méni jurajkuska Tata Diosï Jeobani ni imeeri kúnguarhikuani?

16 Jimboka Brizit iauanisï irekaspka jima uératini enga kúnguarhikua japka, sirkuitueri orhejtsïkuti ma pʼímarhispti paraka aianhpepiringa jimeesïsï enga ima irekapka ka tánguarhikuechani uaani imeeri kʼumanchikuarhu. Ueenakuarhu ima eratsespti eska kánikua úkua jukaspka ísï úni. Peru ísï úspti eska sirkuitueri orhejtsïkuti na arhipka, ka ueenaspti aianhpini, tánguarhikuechani uaani imeeri kʼumanchikuarhu ka familieri jorhenguarhikuani jatsini imeeri nanakecha jingoni. ¿Ambe úkuarhispi tátsekua? Brizit ueenaspti uánikua kʼuiripuechani jorhendaani Biblieri ambe ka uánikua imeeri jorhenguarhirichaksï niáraspti itsï atakuarhini. Ka uéxurhini 2005 jimbo prekursora regulari úkuarhispti. Jimboka mintsikaspka Tata Diosï Jeobani ka no jurajkuni imeeri kúnguarhikuani, uánikua kóntperatechani jatsiaspti. Imeeri nanakechaksï sési marhuakuxati Tata Diosï Jeobani ka iásï tsimani kúnguarhikuechaksï jarhastia nani enga ima irekani jaka. Brizit seguru jarhasti eska Tata Diosï Jeobasï uinhapikua íntskuka para úni tekaantani tsʼéjkukuechani ka imani ambe enga imeeri familia arhienga.

JU JE NO MÉNI JURAJKUNI TATA DIOSÏ JEOBANI NI IMEERI KÚNGUARHIKUANI

17. ¿Ambechi eratsetixaki úni?

17 Satanási uékasïndi eskachi eratseaka eskajtsïni Tata Diosï Jeoba jurajkusïnga jiáni engachi no sési nitamakuarhini jarhajka ka eska engachi seguiriska imeeri kúnguarhikuarhu, sánderuchi uandanhiateechani jatsiauaka. Ístu uékasïndi eskachi chéaka engaksï ima erachiicha engaksï responsabilidadiichani jatsiaka no sési kánhaaka, chkuanderakua ambeksï uandani imeecheeri ambe oksï ónhanhani. Ístu, kʼuiripuechani úraasïndi parajtsïni teresmarhuni ka ísïchi nóteru mintsikaani Tata Diosï Jeobaeri juramukuechani ni imeeri kúnguarhikuani. Peruchi míteska ambe enga ima úrajka parajtsïni no sési úchini, jimbochisï no jurajkujka eskajtsïni támisï jánhastaaka (2 Kor. 2:11). Ju je no jakajkuani imeeri chkuanderakuechani nijtu jurajkuni Tata Diosïni ka imeeri kúnguarhikuani. Ístu, Ju je miáni eskajtsïni Tata Diosï no méni jurajkuaka (Sal. 28:7). Ísï jimbo, ¡ju je no jurajkutakuarheni eska ambe ma uaaka eskachi jarhariaka Tata Diosï Jeobani! (Rom. 8:35-39).

18. ¿Ambechi exeni jaua máteru jorhenguarhikua jimbo?

18 Ini jorhenguarhikua jimbo exeaskachi máru uandanhiateechani engachi jatsiajka kúnguarhikuarhu uérakua ka enga úpiringa úni eskachi nóteru mintsikapiringia Tata Diosï Jeobani ni imeeri kúnguarhikuani. Joperu kúnguarhikuarhu, ístuchi úpiringa máru tsʼéjkukuechani jatsiani. ¿Nénachi uaa orhepani uérakuani? Inde ambechi exeni jauaka máteru jorhenguarhikua jimbo.

PIREKUA 118 Ú eskaksïni sánderu mintsikaaka

a Engachi uéjka tekaantani ka no méni jurajkuni Tata Diosï Jeobani ini últimu jurhiatikuechani jimbo, jatsiskachi para seguiriini mintsikani imani ka imeeri kúnguarhikuani. Noambakiti uékasïndi eskachi nóteru mintsikaakia Tata Diosïni. Ini jorhenguarhikua jimbo, exeni jauakachi tanimu ambe enga ima úrajka parakachi jurajkuaka Tata Diosïni ka ambe engachi jucha uaaka úni paraka ima no uaaka ísï úni.

b Mójtakukuarhistiksï máru nombriicha.