Exeni ambe enga jataka

No jaiapanhentasïreenga na engaksï xukuparheenga máteruecha

No jaiapanhentasïreenga na engaksï xukuparheenga máteruecha

No jaiapanhentasïreenga na engaksï xukuparheenga máteruecha

INI UANDANTASPTI EILEEN BRUMBAUGH

RELIJIONIRHU ma kʼuiripespka enga sáno májkueniika eska amisïcheri ka menonitecheri: Ióntki anapu Erachi Bautistecheeri engaksï Alemania anapuepka [enga ístu mítekateepka komu dunkers]. I relijioni ueenakuarhispti jini Alemania 1708 jimbo, jiáni enga kʼuiripu sánderu uékani japka míteni Tata Diosïiri ambe enga ísï mítekuarhipka komu pietismo, ísï eska na uandajka The Encyclopedia of Religion, imani jurhiatikuechani jimbo “kʼuiripuechaksï exespti eskaksï jatsispka para jarhuataani máteru kʼuiripuechani kurhanguni Tata Jesukristueri ambe”. Ísï jimbosï uaapti indeni relijioni uánikua kampaniechani uánikua paisiicharhu ka kʼuiripuecha kurhajchasïreendi.

Uéxurhini 1719 jimbo, grupu ma enga orhejtsïkuenga Alexander Mack, niáraspti enga iásï mítekateekia komu Pensilvania, Estados Unidos. Jiáni uératini uánikua iglesiecha ueenaspti arhukurhini, mándani imeechaksï seguni eskaksï na kurhangueni imani ambe enga Mack jorhentpienga. Nani engani ji nireenga nóchi uániispka, soluchi sinkuentajkuespka, kánikuachi jukaparharasïreenga Biblieri arhintskuani ka jatsispkachi para kurhajchani ambe engajtsïni arhipiringa iglesiarhu anapu orhejtsïkutiicha.

Juchiiti familia sési inchaparhakuspti ini relijionirhu ka eskaksï na irekeenga ka jamberi juchiiti tatitechani ueenaparini. Ka ji engani 13 uéxurhini jatiripka itsï atakuarhispka. Jorhenguarhispka eska no sési jarhaspka karruechani úraani, traktorichani, telefonuechani, radiuechani ka ambe uéjkiinini enga elektrisidadi jimbo úrhutaenga. Jima anapu nanakechachi arisku sáni xukuparhasïreenga, nóchi kuinakuarhisïreenga ka méntkisïchi ójtsïteeni jámani ka tatakeechaksï jurajkuasïreenga tisïnharhikuani. Eratsesïreengachi eska para no parhakpini anapuecha jingoni úkuarhini nóchi jatsispka para jukani iásï anapu xukuparhakua, atanharhintani ni uekajchakua ambe o tirhindikua ambe, úrani indeni ambe xarhatapiringachi kʼéramakuarhikua.

Ístuchi jorhenguarhispka janhanharhini Bibliani, jimboka para jucha Tata Diosïiri Uandakuespka. Mándani xarhentku ante dechi tʼireni, májku kʼérichi jarhasïreenga parachi kurhaani arhintskuani enga juchaari taati arhinteenga mándani kapitulueri ka engajtsïni aianguenga ambe enga arhikuekeenga. Tátsekuachi tinguixurhisïreenga enga ima kómarhini jarheenga. Ka tátsekua juchiiti naandi uandatsekuarhisïreenga padrenuestruni. Ji méntkisï kánikua tsípikua jingoni erokuarhisïreenga indeni ambe, jimboka juchiiti familia májku kʼéri jarhasïreenga para Tata Diosïiri ambe eratseni.

Ranchurhuchi ma irekaxapka jini Delphi (Indiana), fruta ka berdura ambechi ikarasïreenga, tátsekuachi karretarhu ma jatsirasïreenga enga kabaiu ma antsiteenga parachi iretarhu páni atarantani ka ístu xanharuecha jimbo ka kʼumanchikuecharhu. Ístuchi jakajkusïreenga eska para ánchikuarhini jindeespka máru ambe para Tata Diosïni marhuakuni, ísï jimbo kánikuachi ánchikuarhisïreenga, joperu no dominguechani, inde jurhiatikuachi no ma jásï “ánchikuarhita úsïreenga úni”. Joperu jimboka ranchurhu kánikua ánchikuarhita jarhasïreenga ménichanchi úkua jukanchasïreenga indeni ambe úni.

Uambuchaska ka sapiichani kánguarhiasïnga

Uéxurhini 1963 jimbo, engani 17 uéxurhini jatiripka, uambuchaspka James jingoni, enga jima mismu relijionirhu anapuepka, enga juchiiti familia anapuepka ka engaksï iámu imeeri familiechajtu nireenga desde enga imeeri tata kʼéri uérapka. Tsimarhanchi uékasïreenga Tata Diosïni marhuakuni ka jakajkusïreengachi eskachi jarhaspka iglesia jurhimbitirhu.

Uéxurhini 1975 jimbo, seisi sapiichanchi kaasïrengia ka uéxurhini 1983 jimbo andajpenuspti máteru ka inde ultimuespti. Májkusïni nanakani kánguarhika enga Rebecca arhinhajka ka enga chúxapajka imani enga orheteeka. Kánikuachi ánchikuarhisïreenga ka nóchi xáni atarani, ariskuchi sáni irekaspka. Jánguarhintaspkachi ísï tʼarhexerani juchaari sapiichani eska Biblia na uandajka ka eskajtsïni na jorhendapka juchaari taatiicha ka máteru iglesiarhu anapuecha.

Juchaari relijioni kánikua jukaparharasïreendi eskachi na xarhareenga. Jakajkusïreengachi jimbokachi no úsïreenga exeni ambe enga jarhajka kʼuiripuecheri mintsitarhu, imeeri xukuparhakua xarhatasïndi ambe enga jarhajka imeeri inchanhikurhini. Jauiriri ma úpirindi exeni sini nema kʼéramakuarhini jarhasïreeni, ístuchi no úsïreenga jukani takusï ma enga kʼérati dibuju ma jukanharhipiringa. Ménichanchi asta Biblieri Karakateecha kumanharhisïreenga ini ambe jimbo

Kárselirhu anapu eksperiensia ma

Enga na kʼamarani japkia uéxurhini sesenta ísï, juchiiti kuniadu Jesse, enga ístu tʼarhexepka juchaari relijionirhu, ónhanhaspti jimboka no uékaspka Ejersiturhu nirani. Jini niáraspti míteani máru Jeobaeri testiguechani, engaksï ístu jakajkuenga eska guerrarhu nirani no jindeespka ambe ma enga Biblia jorhentpijka (Isaías 2:4; Mateu 26:52). Uánikua Biblieri uandontskuarhitecha jatsiaspti imeecha jingoni ka ísï úspti exeani imeecheri ambarhati kualidadichani. Ka enga na sési jorhenguarhiapkia Biblieri, itsï atakuarhispti komu Jeobaeri testigu ma, inde ambejtsïni kánikua no sési pʼikuastaspti.

Jesse uandontskuarhespti juchiiti acheeti jingoni ambe enga jorhenguarhipka ka úspti eska méntkisï intsïnhaani japiringa rebistechani La Atalaya ka ¡Despertad! Enga sánderu arhinteenga úspti eska James uékapiringa sánderu míteni Biblieri ambe. Ambe enga sánderu tsitienga jindeespti ima ambe enga jarhuateenga para Tata Diosïni andarhierani, nájkiruka méntkisï uékapka imani marhuakuni ísï pʼikuarherasïreendi eska jarharitini japka.

Iglesiarhu anapu orhejtsïkutiichajtsïni arhispti eskachi úpiringa rebistechani arhiantani engaksï petaapka Ióntki anapu Relijionicha komu amish o menonitecha, nájkirukachi inde relijionichani ísï exeauenga komu parhakpini anapuecha. Juchiiti taati kánikua no sési exeasïreendi Jeobaeri testiguechani ka arhisptijtsïni eskachi no méni jámapiringa arhintani La Atalaya o ¡Despertad! Ísï jimbo engani Jamesini exeenga imeecha jingoni kánikuani no sési pʼikuarherasïreenga, jimbokani eratsesïreenga eska niárapiringa jakajkuni chkuanderakua ambe.

Joperu James ióni páxapkia kurhamarhikuarhini máru jorhentperakuecheri engaksï xarhareenga eskaksï no Bibliarhu jarhaspka, ka sánderu eska pekaduespka úni náki uéjki ánchikuarhita ma domingu jimbo. Pori ejemplu, Ióntki anapu jásï Relijioni jorhentpisïreendi eska sési jarhaspka domingu jimbo animaliichani itsïmataani, joperu eska no sési jarhaspka uitsakua murutani, joperu iglesiarhu anapu orhejtsïkutiichaksï no úsïreendi exerpini nanisï uandasïreendi Biblia. Jíjtuni sánhani arhispka kurhamarhikuarhini indeni jorhentperakuecheri ambe.

Jimbokachi uánikua uéxurhini jakajkuspka eska Tata Diosïiri iglesia jimbo jarhaspka ka mítespkachi ambe enga úkuarhipiringa engachi niárapiringa jurajkuni, ísï jimbosï kánikua úkua jukapti para jucha niárani ísï úni. Nájkiruka inde ambe úkuarhipiringa, juchaari konsiensiajtsïni nóteru jurajkusïreendia seguiriini imani relijioni jimbo engachi exeenga enga no ueenga iámu ambe enga Biblia uandajka, ka uéxurhini 1983 jimbo karaspkachi karta ma engachi uandeenga andichisï nirani japi ka kurhakuaspkachi eskaksï arhintapiringa kúnguarhikuarhu. Ka indeni ambe jimbo petaparatanhantaspkachi.

Jirinhantaspkachi relijioni jurhimbitini

Jiáni uératini jirinhantaspkachi relijioni jurhimbitini. Jatsistiksï parakaksï relijionirhu anapuecha úni japiringa imani ambe engaksï aianhpienga. Orheta, nóchi de akuerdu jarhaspka relijionicha jingoni engaksï guerrarhu nireenga. Tsitiasïreengachi relijionichani engaksï arisku sáni jámeenga, jimbokachi jakajkusïreenga eska arisku sáni irekani ka xukuparhani, xarhatasïreendi eskaksï no parhakpini anapueska. Ísï jimbo, 1983 jimbo ka 1985 jimbo úraspkachi juchaari tiempuni parachi méntku iámu paisirhu ísï nirani relijionichani: menonitechani, kuakeruechani ka máteru relijionicha engaksï “arisku sáni irekapka”.

Imani uéxurhiniicha jimbo, Jeobaeri testiguechajtsïni uánikua xanhari pʼorhembispti juchaari ranchurhu enga no iauani jaka de Camden (Indiana). Nájkirukachi kurhajchauenga, kurhakuasïreengachi eskajtsïni arhichintapiringa Biblieri tekstuechani King ­James Version jimbo (Versión del Rey Jacobo). Ji janhanharhiasïreenga jimbokaksï no inchaparhakusïreenga uarhiperakuecharhu, joperuni úkua jukanchasïreenga kurhajchani jimbokani exesïreenga eska uétarhisïreenga sáni arisku xukuparhani para ménderuenini parhakpini anapuecha jingoni, ísï jimbo ji exesïreenga eskaksï no úpiringa jindeeni relijioni jurhimbitini. Ji exesïreenga eska kʼéramakuarhikua ambeespka enga páenga kʼuiripuni ménderueni xukuparhani eska jucha, ka eska jatsikuarhekua ambe jimbosï nema kʼéramakuarhijka.

Ísï jimbo kánikuani no sési pʼikuarheraspka enga James ueenapka nirani Reinueri Kʼumanchikuarhu juchaari sapiicha ma jingoni. Imarini pʼímarhisïreendi eskani pámbepiringa, joperuni ji no uékasïreenga. Ma jurhiani arhisptirini: “Nájkirukari no iámu ambe jakajkujka engaksï ima uandajka, ju parakari exeaka na engaksï kámberajka”, jimbokarini inde ambe ísku pakatasïreenga imeecheri.

Tátsekua uékaspka nirani, peruni kánikua jingontku jarhaspka. Inchaspka kʼumanchikuarhu juchiiti arisku jásï xukuparhakua jingoni ka juchiiti ójtsïtarhakua jingoni, ka juchiiti máru sapiichaksï xándurhaspti inchaspti ka arisku xukuparhatini. Útasï ísï, Jeobaeri testiguechajtsïni sési erokaspti ka sésijtsïni kámaspti. “Ménderueniskachi, eratsespka, ka iámindu i ambe jingoni, jiókuarhistijtsïni.”

Nájkirukani ísku pakataspka imeecheri xénchperakua, uékaspka solu exeani, asta jamberi no anhaxurhini jiáni engaksï ueenga ka no pireni engaksï pireenga. Engaksï na kʼamakurhiengia tánguarhikuecha, uánikua kurhamarhikuechani úkuasïreenga imeeri ambe engani ji jánhaskeenga eskaksï no sési úxapka ka ambe enga arhikuekeenga máru ambe Bibliarhu. Nájkirukani máru ambe no eratseparini uandapka, iámindu imeechani engani kurhamarhikuechani úkuapka xarhatachestijtsïni xénchperakua. Ístureni ísku pakataspti exeni, nájkiruka uánikuechani imani mismu kurhamarhikua úkuauenga méntkisïjtsïni májkueni járhati mókuntskuechani íntskuasïreendi. Ménichantsïni karakuasïreenga mókuntskuani, inde amberini jarhuatasïreendi parani sánderu tátsekua ménderuni exeani.

Beranuni, uéxurhini 1985 jimbo niraspkachi Jeobaeri testiguecheri kʼéri tánguarhikua ma solu para exeani jini Memphis (Tennessee). ­James útasï tisïnharhispti, ka iáminduchi arisku sáni xukuparhatini niraspka. Ante de ueenani ka enga kʼamareenga programa, jurhasïreendiksï paraksï juchantsïni jingoni uandontskuarheni. Kánikuachi sési pʼikuarheraspka jimbokajtsïni sési erokaspka, xénchperakua xarhatachespti ka jiókuarhintsïni. Ístujtsïni ísku pakataspti exeni na engaksï májkueni eratseenga, imeecheri jorhentperakuechaksï méntkisï májkueni járhaspti nani uéjki engaksï úkuarhipiringa tánguarhikuecha.

Imani xénchperakua jimbo engajtsïni xarhatachepka Jeobaeri testiguecha, ­James jiókuarhispti Bibliani jorhenguarhini imeecha jingoni, ka jingontku jorhenguarhisïreendi para exeni aberi sienga sési japka (Úkuecha 17:11; 1 Tesalonika 5:​21). Tiempu jingoni, kuenta íntskukuarhespti eska exentaspkia jurhimbikuani. Joperuni ji, no mítespka ambe úni, uékasïreenga úni imani ambe enga sési japka, joperuni no uékasïreenga ísï irekani eska iásï na irekani jaka kʼuiripu ni ísï xarharani eska parhakpini anapuecha. Tátsekua, jiókuarhispka uaxakani imeecha jingoni para jorhenguarhini Biblieri ambe, joperu King James Version jingoni ma jurhintskuarhu ka Traducción del Nuevo Mundo (iásï anapu karantskata jimbo) máterurhu, parakani úpiringa terukutantani tekstuechani tsimani bibliecha jingoni ka ísï seguru jarhani eskajtsïni no enganiarixapka.

Néna ji niáraspi jakajkuni

Jeobaeri testiguecha jingoni jorhenguarhini, míteska eska juchaari Taati auandarhu anapu májku Tata Diosïiska ka no trinidadi ma, ka eskachi jucha no jataska alma ma enga no uarhijka sino almeskachi (Génesis 2:7; Deuteronomio 6:4; Ezequiel 18:4; 1 Korintu 8:​5, 6). Ístuchi exeska eska infiernu no lugari máeska engaksï kʼuiripuechani kastigariuajka, sino nani engaksï inchaskuantajka (Job 14:13; Salmo 16:10; Eclesiastés 9:​5, 10; Úkuecha 2:​31). Míteni jurhimbikuani infiernueri ambe kʼéri ambeespti, jimboka ima relijionirhu engani nireenga mámaru ambeksï jakajkusïreendi ambe enga arhikuekeenga.

Joperuni seguirisïreenga kurhamarhikuarhini sinksï Jeobaeri testiguecha jindeepi jurhimbiti relijionini, jimbokaksï no “ariskueni sáni” irekaspka, ambe ma engani ji exeenga eska kánikua jukaparhakuespka, ísï jimbo ísï exeasïreenga komueska parhakpinirhu anapuecha. Joperu ístuni no úsïreenga uandani eskaksï no úxapka imani ambe enga Jesúsi jorhentpipka, aianhpini ambakiti aianhperakuani Reinueri iámindu kʼuiripuechani, ísï jimbo no mítespka ambe jakajkuni (Mateu 24:14; 28:​19, 20).

Indeni tiempuni enga xáni jukaparhakuepka para ji, Jeobaeri testiguecheri xénchperakuarinisï jarhuatapti parani seguiriini jorhenguarhini. Iámu kúnguarhikua tiempu arhutaspti para juchiiti familia. Uánikua kúnguarhikuarhu anapu erachiichajtsïni pʼorhembispti, ménichani uandaparini eskaksï niraspka para lechi piáni o blankiiu, ísïchi úspka exeani eskaksï iáminduecha ambakiti kʼuiripuespka. No solu imajkujtsïnisï pʼorhembiendi enga juchantsïni jingoni estudiariuenga, né uéjkini kúnguarhikua anapu enga jimesï nitamani jarheenga nirasïreendijtsïni exeni. Kánikuachi uétarhinchasïreenga eskajtsïni pʼorhembepiringa, indeni ambe jingonchi úspka sánderu sési míteani ka exenchi eskajtsïni sési jimbo jukaparharasïreenga ka xénchantsïni.

No solujtsïni kúnguarhikuarhu anapuechajkusï ísï kámaendi. Engani no seguru japka nénachi jatsispka para xukuparhani, jurhasptireni pʼorhembini Kay Briggs, Jeobaeri testigu ma enga jima no iauani anapu kúnguarhikuarhu nireenga, ima tsitisïreendi ariskueni sáni xukuparhani ka no atanharhintani. Kánikua sési pʼikuarheraspka imani jingoni jarhani, ka inde ambe úspti eskani kánikua sési uandontskuarhepiringa imani jingoni. Tátsekua jurhasptireni pʼorhembini erachi Lewis Flora, enga ístu relijionirhu ma tʼarhexepka enga jorhentpienga “ariskueni sáni” irekani”. Imarini eratespti ka exespti eskarini inde ambe kánikua uandanhiatasïreenga, ka kartarini ma axachespti diesi pájineri parakarini sési pʼikuastantapiringa. Ueraspka imeeri ambakiti uandakuecha jimbo. Ka arhintaska kartani uánikua uelta.

Sirkuitueri orhejtsïkuti ma, erachi O’Dell, kurhakuspka eskarini kueracheantapiringa Isaías 3:​18-​23 ka 1 Pedru 3:​3, 4. Arhispka: “¿Nóksï xarhatasïni i karakateecha eska para Tata Diosïni jaiapanherantani jatsisti para ma ariskueni sáni xukuparhani?”. Ka imarini arhispti: “¿No sési jarhaski ójtsïtarhakua úrani? ¿O pekadueski tepejtsïni?”. Juchaari relijionirhuchi Antigua Orden úsïreenga nanaka sapiichani tepejtsïkuani ka kʼératiicha ójtsïtarhakuachi pásïreenga, inde ambe jimbo exespka eska no terukuntasïreenga. Kánikuarini ísku pakataspti sirkuitueri orhejtsïkuti tekaantskua ka uékperakua.

Sánhani arhispka jakajkupani, nájkiruka japka ambe ma engareni uandanhiateenga: eskaksï nanakecha kuinakuarhipiringa. Orhejtsïkutiichajtsïni uandontskuarhechispka, arhisptijtsïni eskaksï máru nanakecha sánderu iórhati jauiri jukasïnga. ¿Indeni ambe jimboksï sánderu ambakitiiski eska máteruecha? Ístujtsïni jarhuataspti kurhanguni na engachi uaaka úrani juchaari konsiensiani xukuparhakua ambe jingoni ka ístujtsïni íntskuspti informasioni parakani arhintapiringa juchiiti kʼumanchikuarhu.

Úspkachi ambe engachi jorhenguarhipka

Jirinhantaspkachi ambakiti ambe, ka exentaspkachi. Jesúsi uandaspti: “Ini jimboksï míteati iámindu kʼuiripuecha eskajtsï jindeeska juchiiti jorhenguarhiticha engajtsï uékperaaka máteru ka máteruni jingoni” (Juanu 13:35). Exespkachia eskaksï Jeobaeri testiguecha xarhatasïnga ambakiti xénchperakua. Nájkiruka ísïipka, no ma jánhastaspti juchaari tsimani tatakeechani, Nathan ka Rebecca, jimbokaksï ima jiókuarhispkia relijionini Antigua Orden ka itsï atakuarhisptiksïa jima. Tátsekua mintsitarhu niárakuaspti Biblieri jurhimbikueri ambe engachi jánhastapka ka eskaksï na exepka na engaksï xénchpereenga Jeobaeri testiguecha.

Pori ejemplu, Rebecca méntkisï uékaspti ambakiti pájperakua ma jatsini Tata Diosïni jingoni. Sánderu fásiliispti para ima kómarhini enga na mítepkia eska no tʼuini uandakata jarhasïngia ambe engaksï uaaka kʼuiripuecha sánderu orhepatini. Ístu sánderu andarhieratini pʼikuarherasïreendi Tata Diosïni enga niárapka míteni eska ima no Trinidadini ma jingoni kuenta úkuarhisïreenga, sino nema enga ima úpiringa terukukuntani (Efesu 5:1). Ka ima kánikua tsitispti míteni eska no jatsispka para úraani ióni anapu uandakuechani para Tata Diosïni jingoni uandontskuarheni. Enga jorhenguarhipka na engachi jatsika para kómarhini ka ístu míteparini eskaksï kʼuiripuecha méntkisï uaaka irekani paraisurhu ma ixú echerirhu, sánderu andarhieratini pʼikuarheraspti imeeri Kueraajpirini jingoni (Salmo 37:29; Apokalipsisi 21:​3, 4).

Juchaari kóntperatecha

James ka ji, ka ístu juchaari sinko uájpeecha engaksï sánderu kʼériipka: Nathan, Rebecca, George, Daniel ka John, itsï atakuarhispkachi komu Jeobaeri testiguecha beranuni1987 jimbo. Ísï tátsekua, Harley uéxurhini 1989 jimbo ka Simon uéxurhini 1994 jimbo. Iámu juchaari familia tsípikua jingoni aianhpisïndi imani ambe enga Tata Jesukristu arhiapka imeeri chúxapatiichani eskaksï aianhpepiringa, ambakiti aianhperakuani Tata Diosïiri Reinueri ambe.

Juchaari sánderu kʼérati uájpeecha: Nathan, George, Daniel, John ka Harley, ka ístu juchaari nanaka Rebecca, niárasptiksï Estados Unidos anapu Beteli marhuani ma tiempu jimbo. George útasï jima marhuaxati (katorse uéxurhini páxatiia), ka Simon, enga 2001 jimbo kʼamaraka imeeri eskuelani, imajtu iásï nótki xáni ueenaspti Beteli marhuani. Juchaari tatakeechaksï, máru orhejtsïkutiisti ka orhejtsïkutiiri jarhuajpiriicha, máru Jeobaeri testiguecheri kúnguarhikuecharhu. Juchiiti acheeti orhejtsïkuti máesti Thayer anapu kúnguarhikuarhu (Misuri), ka ji kánikua ánchikuarhixaka aianhpikuarhu.

Tanimu nimakuechanchi kaasïngia: Jessica, Latisha ka Caleb, ka kánikuachi tsípisïnga exeni eskaksï imeeri taatiicha jarhuataaxaka eska Jeobaeri xénchperakua imeecheri mintsitecharhu jauaka. Juchaari familiarhu, kánikuachi sési pʼikuarherasïnga engajtsïni Jeoba andarhiterapiringa imani jingoni ka engajtsïni jarhuatapiringa mítentani imeeri iretani enga imeeri arhinhakuani pájka, jimbokaksï xénchperakua xarhatatsperasïnga.

Kurhangukuasïngachi imeechani engaksï uéjka Tata Diosïni jaiapanherantani, joperu enga imeecheri konsiensia jorhendakata jaka imeecheri pʼindekuecha jimbo ka no Bibliani jimbo. Erokuarhisïngachi eskaksï niáraaka sési pʼikuarherani imani ambe jimbo engachi jucha pʼikuarherajka engachi nirajka kʼumanchikuecharhu, joperu no para atarantani imani ambe engachi ikarajka, sino para Tata Diosïiri Reinueri ambe aianhpini ka iámindu ambakiti ambe enga ima uaaka. Éskuecharhu iámu uekua jatsintantaasïnga miántaparini imani ambe na engajtsïni tékantskua ka xénchperakua xarhatacheka ima ireta enga Jeobaeri nombrini pájka.

[Imajeni]

Engani siete uéxurhini jatiripka, ka tátsekua engani sánderu kʼériipkia

[Imajeni]

James, George, Harley ka Simon arisku sáni xukuparhatini

[Imajeni]

Engani periodikurhu ma uérapka engani merkadurhu páni japka ambe engani atarantapka

[Nani enga uéraka ilustrasioni]

Journal and Courier (Lafayette, Indiana)

[Imajeni]

Na enga jaka iásï juchaari familia