Exeni ambe enga jataka

Jorhenguarhiska eska nóteru jauakia no sési kámberakua ambe

Jorhenguarhiska eska nóteru jauakia no sési kámberakua ambe

Jorhenguarhiska eska nóteru jauakia no sési kámberakua ambe

Ini unadantasti Ursula Menne

Desde engani sapichuepka, kánikuani uékasïreenga eskaksï iámindu kʼuiripuecha jurhimbikua jingoni kánhaaka. Xáni uékasïreenga ini ambe úni engajtsïni jamberi niárapka ónhani Alemania orientaliri réjimeni komunista. Ka kárselirhusïni jorhenguarhika na enga nóteru jauakia no sési kámberakua ambe. Jurajkuksïni aianguni.

ANDAJPENUSKA uéxurhini 1922 jimbo, ireta ma jini Alemania enga Halle arhinhajka, enga 200 kilometru (120 millas) ísï jaka, jini suroeste de Berlín. Halle jukari mili dosientu uéxurhini jarhasti ka jindeesti ireta ma enga ueenapka protestanti úkuarhini. Juchiiti ermana, Käthe, andajpenusti uéxurhini 1923 jimbo; juchiiti taati ejersiturhu jarhaspti ka juchiiti naandi teatrurhu piresïreendi.

Juchiiti taati kánikua uékasïreendi eska nóteru japiringa no sési kámberakua ambe ka jimbosïni jíjtuni niárapka tsitini. Enga ima uéntapka ejersiturhu uératini piáspti tienda ma, jimbokaksï sáno iámindu imeeri piáricha pobrispka, pʼamojkuasïreendi ka kuenta íntsaani. Joperu enga xáni ísï íntsaapka ima niáraspti iámuerani tiendani. Ambe enga ima úkuarhinchapka jatsipirindi parareni jorhendaani eska uékani eska kʼamajkunhaaka no sési kámberakua ambe, niárasïnga kánikua úkua jukani. Joperu para tumbiicha úkua jukasïndi ísï eratseni eska námindu jindeeka ambe ma.

Juchiiti naandi úspti eska ji ka Käthe tsitipiringachi kústani, pireni ka uarhani. Ji kánikua tsípikua jingoni jámasïreenga ka juchiiti ermanani ka ji kánikuajtsïni sési nichexapti asta uéxurhini 1939 jimbo.

Uénasïnga no sési jásï ambe nitamakuarhinchani

Engani na uéntapkia eskuelarhu uératini, máteru eskuelarhu niraspka enga balleti jorhentpienga ka jima jorhenguarhispka dansa ekspresionista (enga alemani jimbo arhinhajka ausdruckstanz), májkueni eska Mary Wigman, enga jindeepka uarhiiti ma enga ueenaka ini járhati uarhakua jorhentpini. Enga jindeeka ísï manakuarhini seguni eska ma na pʼikuarherani jarhajka. Ka ístu ueenaspka kuadruechani atantani. Eskajtsï na exeni jaka, engani sapiipka kánikuani tsípikua jingoni irekaspka ka uánikua ambe jorhenaska úni. Peru niáraspti uéxurhini 1939, ka ístu segundu guerra mundiali. Tsimani uéxurhini sánderu tátsekua 1941, máteru no sési jásï ambe úkuarhinchaska: juchiiti taati uarhispti pʼamenchakua ma jimbo enga arhinheenga tuberkulosisi.

Guerra kánikua no sési jásï ambeesti. Nájkirukani apenasi 17 uéxurhini jatiripka enga ueenakuarhipka guerra, ísï eratsesïreenga enajkiksï kʼuiripuecha jukari ménderueni jámani japi. Exespka na engaksï nasicha ueenga eskaksï kʼuiripuecha engaksï antesi pínandikua jingoni irekeenga, ueenapiringia kánikua no sési jámani. Sóntku ueenaspti nóteru uánikua ambe jarhani, uarhinhani ka kʼamajkunhani ambe ma. Juchaari kʼumanchikua sáno kʼamajkunhaspti bombechani jimbo ka guerra jimbo uánikua juchaari parientichaksï uarhispti.

Uéxurhini 1945 jimbo, enga na kʼamakurhipkia guerra, juchiiti naandi, Käthe ka ji, útasïchi Halle jarhaspka. Jiánisï uambuchaspkia ka sapini ma kánguarhispka. Peru ueenaspkachi no sési kámberani temungurhiri, ka juchiiti acheeti ka ji jurajperaspkachi. Iásï jatsispka parani jandiajku kʼuiriperani juchiiti sapini, ísï jimbo ueenaspka ánchikuarhini eska bailarina ma ka ístu kuadruechani atantani.

Enga na kʼamakurhipkia guerra, Alemania kuatru parti jimbo arhukunhaspti. Juchaari ireta jimini pakaraspti enga juramuenga Unión Soviética, jimbochisï jatsipka para jorhenguarhini ísï irekani eska na uandeenga komunismu. Uéxurhini 1949, juchaari paisi enga antesi mítekateepka komueska Alemania orientali, niáraspti jindeeni República Democrática Alemana.

Ísï irekani eska komunismu na uandeenga

Jiáni uéxurhiniicha jimbo juchiiti naandi pʼamenchaspti ka jatsispka parani kuidarini. Ueenaspka ánchikuarhini gobiernueri ofisinarhu ma, sánderu tátsekua ueenaspka jámani grupu estudianticheri ma jingoni engaksï uékeenga uandantani ambe enga no sési niátani japka gobiernu. Pori ejemplu, tumbinksï ma no jiárhitaspti inchani unibersidadirhu jimboka imeeri taati nasicha jingoni jámaspka. Ji sési mítespka, jimbokachi májku kʼéri piresïreenga ka kústani, ísï jimbosïni kurhamarhikuarhienga: “¿Andisï ima jatsi ima para maiampini ambe enga taati jémba úka?”. Ueenaspka sánderu ka sánderu imani grupu jingoni jámani ka asta marchechani uaani; asta niáraspka sïrandechani manharhitani eskalerarhu ma enga jima anapu tribunalirhu japka.

Ka sánderu no sési, engani jindeepka sekretaria del Comité Regional de Paz, jatsispka para máru kartechani karaani engaksï no ísïipka eskani ji na eratseenga eska jindeespka jurhimbikua jingoni kámpini. Ma jurhiatikua, politikeri ambe jimbo, Komité eratsespti axakuni acheetini ma enga jatiripka ka enga máteru Alemania jimbo irekapka máru sïrandechani engaksï komunistecha uaauenga paraka ísï xarharapiringa eska ima imeecha jingoni jámasïreenga. Inde ambe úni kánikuarini no sési pʼikuastaspti, jimbosïni jískapka sïrandecha juchiiti ofisinarhu ka nóksï méni axakuarhispti.

“Uarhiiti sánderu no sési úri” úspti eskani erokuarhikua ma jatsipiringa

Juniuni uéxurhini 1951 jimbo, tsimani acheetiichaksï inchaakuspti juchiiti ofisina ka arhisptijtsïni: “Paakaksïni ónhani”. Ónhasptijtsïni kárselirhu ma enga ísï mítekateepka komu Roter Ochse (Buey Rojo), ka ma uéxurhini tátsekua arhisptijtsïni eskani úxapka eskaksï kʼuiripuecha no úpiringa ambe enga gobiernu uandeenga. Estudianti ma aianguspti polisiani engaksï Stasi arhinheenga, imeeri ambe engani sïrandechani manharhitapka. Juisiu no sési úkuarhispti jimboka no nema kasu úspka ambe engani uandapka parani kuájpikuarhini; ka ónhasptijtsïni seisi uéxurhini. Engani ónhakuarhetini japka pʼamenchaspka ka jimajtsïni peeraspti engaksï máteru pʼamenchaticha japka, kuarenta ísï uarhiitiichaksï jarhaspti. Engani exepka na engaksï xáni kómu nínharhini japka kánikuani no sési pʼikuarheraspka. Uiriispka puertarhu ka úndaspka uinhamu uámutani.

Kuáririni kurhamarhispti: “¿Amberi uékasïni?”.

Uinhachaparini arhispka: “¡Uékasïnga ixú uéntani! ¡Jandiajkujtsïni ónha je, joperu petatantsïni ixú uératini!”. Kuáririni no kasu úchispti. Nóteru ióndani exespka eska uarhiti ma jarhaspka enga no májkueni jásïipka eska máteruecha. Ima ísï xarharasïreendi eska pínandikua jingoni jámasïreenga, jimbosïni eratsepka imani jingoni uaxakani.

Joperuni ísku pakaraspka engareni arhipka: “Engari jíndeni jingoni uaxakaaka, xéparini jáma. Jimbokaksï máteruecha uandasïnga eskani ji uarhiiti sánderu no sési úriska ixú, jimbokani Jeobaeri testigu máeska”.

Ji no mítespka eskaksï Jeobaeri testiguechanksï ísï exeasïreenga komueska gobiernueri ikiatspitiicha. Ambe engani kʼóru mítepka jindeespti eskaksï tsimani Biblieri Jorhenguarhiticha (na engaksï mítekuarhipka ióntki) pʼorhembisïreendiksï juchiiti taatini jiáni engani ji sapiipka. Astani miásïnga eska ima uandasïreenga: “Biblieri Jorhenguarhitichaksï jurhimbitku uandasïndi”.

Ueraspka jimbokani xáni sési pʼikuarheraspka engani mítepka ini ambakiti uarhiitini enga arhinheenga Berta Brüggemeier. Kurhakuspka: “¡Jimboetakua, aiangurini Tata Diosï Jeobaeri ambe!”. Ueenaspkachi kánikua májku kʼéri jarhani ka somenchi uandontskuarhesïreenga Biblieri ambe. Uánikua ambe jorhenguarhiska, jorhenguarhiska eska Jeoba jindeeska Tata Diosï jurhimbiti, eska xénchpetiska, eska jurhimbikua jingoni kámpisïnga ka eska pínandikua íntspisïnga. Ístu jorhenguarhiska eska ima uékasïnga sési peentani ambe enga xáni no sési úka kʼuiripu enga no ambarhaka ka enga no sési kámpijka. Ísï eska na arhijka Bibliarhu jimini Salmo 37:​10, 11: “Ka nóteru ióni jimbo, no sési úrichaksï nóteru jauatia [...]. Peru echeri kaxumbiticheriuati, ka sésiksï pʼikuarheraati jimboka kánikua pínandikua jauaka”.

Uéntasïnga kárselirhu uératini ka nirasïnga Occidentirhu sïpakuarhini

Engani na sinko uéxurhini páni japkia ónhakuarhetini, uéxurhini 1956 jimbo petanhantaska. Sinko jurhiatikua tátsekua niraska Alemania occidental ísï sïpakuarhini. Jiánisï kámasïreengia tsimani sapiichani, engaksï Hannelore ka Sabine arhinheenga, ka engaksï jíndeni jingoni nirani japka. Diborsiarikuarhispka juchiiti acheeti jingoni ka ménderu ueenaspka Jeobaeri testiguecha jingoni uandontskuarheni. Biblieri jorhenguarhikua úspti eskani kurhangupiringa eska parani úni kurhajchani Jeobaeri juramukuechani jatsipiringa para mójtakuni máru ambe juchiiti irekuarhu. Jánguarhintaspka ísï úni ka itsï atakuarhispka uéxurhini 1958 jimbo.

Ménderu uambuchaspka, iásï Jeobaeri testigu ma jingoni enga Klaus Menne arhinheenga. Kánikuachi tsípikua jingoni irekaspka temungurhirikuarhu ka kaaspkachi tsimani sapiicha engaksï Benjamin ka Tabia arhinhajka. Beinte uéxurhini ísïistia enga Klaus aksidenti ma jimbo uarhika ka asta iásï jamberi nóteruni uambuchantaskia. Joperureni kánikua sési pʼikuastantasïndi tsíntskueri erokuarhikua, míteni eskaksï uarhiriicha ménderu irekaaka paraisurhu ma ixú Echerirhu (Lukasï 23:43; Úkuecha 24:15). Máteru ambe engareni sési pʼikuastantajka jindeesti eskaksï juchiiti tʼámu sapiicha Jeobanksï marhuakuxaka.

Juchiiti Biblieri jorhenguarhikua jimbo, iásï míteska eska solu Jeobajkusï uaaka úni eska jurhimbikua jingoni kámberanhaaka. Ima sési mítesïndi ambe engachi xáni úkuarhinchajka ka iámindu ambe engachi úkuarhinchapka, ambe ma enga no fásiliika para máteru kʼuiripuecha míteni. Ini xáni sési jásï ambe míteni, jarhuatasïndirini parani pínandikua jingoni irekani iásï ka sánderia engani exeaka eska nema no sési kánhani jaka o asta jamberi ji. Eclesiastés 5:8 uandasïndi: “Engari exeska eska chiiti ireta jimbo no jurhimbikua jingoni kánhaska ima enga pobrika ka no janhanharhinhani, eskakeni inde ambe no ísku pakataaka. Jimboka indeni kʼuiripuni enga juramukua jatsika exexati nema enga sánderu juramukua jatsika eska ima, joperu jarhastiksï máteruecha engaksï iauani sánderu kʼéri ambeeka eska ícha”. Ka míteskachi eska sánderu kʼéri juramukua jindeeska juchaari Kueraajpiriiri, enga Biblia ísï uandaska imeeri ambe: “Ambe enga xáni kueraakata jaka no jískakata jarhasti para ima, sánderu sési méntku iámindu ambe pʼenojchakurakata jarhasti ka imani engachi jatsika para kuenta íntskuntani méntku iámindu ambe exesïndi” (Ebreu 4:13).

Miántasïnga ambe engani xáni úkuarhinchapka nobenta uéxurhini tátseparini

Somenijtsïni kurhamarhisïndi néneespi irekani gobiernu nasi ka komunista jingoni. Ji mókuntasïnga: “Kánikua úkua jukasïreendi”. Íksï tsimani gobiernuecha, májkueni eska máteru gobiernuecha engaksï kʼuiripuecha uaaka, soluksï xarhatasïndi eska ísïiska: eska kʼuiripu no úsïnga jandiajku juramukuarhini. Biblia jurhimbitku uandasïndi: “Kʼuiripu juramukusïndi máteru kʼuiripuni solu para no sési ambe úkuni” (Eclesiastés 8:⁠9). ¡Meruksï ísïisti i uandakuecha!

Engani uátsïipka ka no kánikua ambe míteni, erokuarhisïreenga eskaksï kʼuiripuecha úpiringa eskaksï iáminduecha jurhimbikua jingoni kánhapiringa, iásï míteskia eska solu juchaari Kueraajpiri uaaka úni eska iámu Parhakpinirhu jurhimbikua jingoni irekanhaaka, ka eska ísï uaaka enga na kénditauakia no sési úrichani ka juramukua íntskuni imeeri Uájpa Jesukristuni, enga méntkisï orheta uandanhiauenga kʼuiripuechani ka eska imani mismu. Biblia ini ambe uandasïndi Tata Diosïiri Uájpeeri ambe: “Tʼuri kánikua tsitiska sési ambe úni, ka ikichaskari no sési ambe niátani” (Ebreu 1:⁠9). Kánikua agradesidu jarhaska Tata Diosïni jingoni engareni jiárhitaka míteni imeeri ambakiti ka jurhimbiti Rei ka erokuarhisïnga imeeri gobiernuni irekani para méntkisï.

[Imajeni]

Juchiiti uátsïicha jingoni Hannelore ka Sabine engachi niárapka Alemania occidental

[Imajeni]

Iásï juchiiti uájpa Benjamini jingoni ka imeeri témba Sandra