Exeni ambe enga jataka

¿Andisï jatsi para uarhiiti janhanharhini na enga Tata Diosï uaxastaka juramukuani?

¿Andisï jatsi para uarhiiti janhanharhini na enga Tata Diosï uaxastaka juramukuani?

¿Andisï jatsi para uarhiiti janhanharhini na enga Tata Diosï uaxastaka juramukuani?

“Tataka orhejtsïkusïn[di] nanakani.” (1 KOR. 11:3)

1, 2. a) ¿Náki uandakuecha jingoni uandaspti apostoli Pablu na enga uaxastapka Tata Diosï Jeoba juramukuani? b) ¿Náki kurhamarhikuechanchi mókuantani jaua ini jorhenguarhikua jimbo?

 APOSTOLI Pablu uandaspti na enga uaxastapka Tata Diosï juramukuani ini uandakuecha jingoni: ‘Kristu orhejtsïkuasïndi iámindu tatakeechani [...] ka Tata Diosï orhejtsïkusïndi Kristuni’ (1 Kor. 11:3). Máteru jorhenguarhikua jimbo exeskachia eska Jesúsi exesïnga eska k’éri kóntperata máeska ka eska tsitisïnga kurhajchani Tata Diosï Jeobani, enga imeeri Orhejtsïkutiika. Ístuchi exeska eska tataka jatsiska para kurhajchani Jesúsini. Ka ístuchi jorhenguarhiska eska ísï eska Jesúsi na sési kaasïreenga kʼuiripuechani uékperakua jingoni ka pʼamojperakua jingoni, ísï jatsisti para kristianu kaani máteruechani, ka ístu imeeri uarhiitini.

2 Joperu, ¿uarhiiti jatsiski para kurhajchani nemani? Jo, jimboka apostoli Pablu ístu uandaspka: “Tataka orhejtsïkusïn[di] nanakani”. ¿Néna jatsiski para nanaka exeni ini uandakuechani enga Bibliarhu jaka? ¿Jatsiski para kurhajchani nájkiruka imeeri uámba no marhuakuaka Jeobani? ¿Xarhatasïni i ambe eska uarhiiti no ma ambe ma uaaka uandani imeeri temungurhiriikuarhu? ¿Ka ambe jatsiski para úni uarhiiti paraka xarhataaka eska kurhajchaxaka ini ambe?

“Jarhuajpiri ma úkuaka”

3, 4. ¿Andiksïsï sési irekajki temungurhiriicha engaksï kurhajchajka na enga uaxastakata jaka juramukua?

3 Jo ísïisti, na enga uaxastakata jaka juramukua Tata Diosïsï ísï uaxastati. Ísï tátsekua enga Tata Diosï Jeoba na kueraapkia Adánini, uandaspti: “No sési jarhasti eska tataka jandiajku jauaka. Jarhuajpirini ma úkuaka paraka jarhuataaka”. Jimajkani kueraaspti Ebani. Adáni kánikua tsípixapti ini ambe jimbo enga Tata Diosï úpka ka jimbosï uandapti: “I kʼóru úkata jarhasti juchiiti únichani jingoni ka juchiiti kʼuiripeta jingoni” (Gén. 2:​18-24). Tsimarhanksï úpirindi ambakiti ambe úni, úpirindiksï jindeeni orheta taatiicha kʼuiripuecheri ka úpirindiksï sési jándikua jimbo irekani para méntkisï.

4 Joperu nóksï kurhajchaspti Tata Diosïni ka ini ambe jimbo nóteruksï úsptia sési irekani paraisurhu (arhinta je Roma 5:12). Joperu na enga uaxastapka Tata Diosï juramukuani, útasï ísï uaxastakata jarhasti asta iásï jamberi, ka temungurhiriichaksï jatsisti para ísï úni engaksï uékaaka sési ka tsípikua jingoni irekani. Pori ísï arhini, temungurhiriichaksï ísï irekasïndi eska Jesúsi na japka Tata Diosï Jeoba jingoni jini auandarhu enga uandapka, “kánikua tsípikua jingoni jarhasïreenga imeeri orhepatini pauani pauani” (Pro. 8:30). Ísïisti, Adániiri pekadu jimbo, acheeti no úsïndi meru sési orhejtsïkukuni imeeri uarhiitini ka níjtu uarhiiti újki meru sési kurhajchani imeeri uámbani. Joperu engaksï tsimarhani úska ambe engaksï tokarijka uaatiksï sési irekuarhini asta iásï ini jurhiatikuechani jimbo.

5. ¿Andiksïsï jatsi para temungurhiriicha ísï úni eska na uandajka Roma 12:10?

5 Parakaksï temungurhiriicha tsípikua jingoni irekaka, jatsistiksï para ísï úni eska na uandajka i tekstu enga úkata jaka para iámindu kristianuecha: “Ísï xénchpera je enajkijtsï májku familiarhu anapue. Ka chá ueena je janhanharhiani máteruechani” (Rom. 12:10). Ístu kánikua jukaparhakuesti eskaksï jánguarhintaaka ísï úni eska na uandajka i tekstu: “Sési kámbera je, xénchpera je ka pʼamojpera je, ka mintsita jingoni puátsperanta je” (Efe. 4:32).

Enga acheeti no marhuakujka Jeobani

6, 7. ¿Ambe úpirini úkuarhini enga pirenchi ma janhanharhiska imeeri acheetiiri juramukuani nájkiruka ima no marhuakujka Tata Diosïni?

6 Jarhastiksï temungurhiriicha enga ma no marhuakujka Jeobani; sáno méntkisï jindeesïndi acheeti. ¿Ambe jatsiski para úni pirenchi? Biblia uandasïndi: “Uarhiitiicha, méntkisï kurhajchaa je chaari acheetiichani, parakaksï imeecha engaksï no újka ambe enga Tata Diosïiri uandakua arhijka, niáraaka jakajkuni nájkirukajtsï chá no ma ambe arhiauaka, jimbokajtsï sési jámasïnga, jimbokaksï imeecha exeaka na engajtsï sési jámajka ka eskajtsï kánikua janhanharpisïnga” (1 Ped. 3:​1, 2).

7 Eskachi na exejka, Tata Diosïiri Karakata arhiasïndi kristianaechani imeechani enga imeeri uámba no marhuakujka Jeobani, eskaksï janhanharhiaka uámbeeri juramukua. ¿Ambe úpirini úkuarhini engaksï ísï úska? Jamberi acheeti exeati na enga sési jámajka pirenchi ka uékani míteni ambesï jorhenguarhini jaki ka últimu asta niárani marhuakuni Tata Diosïni.

8, 9. ¿Ambe jatsiski para úni kristiana ma enga imeeri uámba no sési kámaaka nájkiruka pirenchi sési kámaaka uámbani?

8 Joperu, ¿ambe jatsiski para úni kristiana ma enga imeeri uámba no sési kámaaka nájkiruka pirenchi sési kámaaka uámbani? Tata Diosïiri Karaka arhiasïndi uarhiitiichani eska nájkiruka úkua jukakuauaka, eskaksï seguiriuaka ísï jámani eskaksï kristianaecha na jatsika para jámani, uékperakua jingoni. 1 Korintu 13:4 jimbo arhintasïngachi, “ima enga uékpijka kánikua tekaantasïndi”, jo, tekaantasïndi ima no sési ambe enga máteru újka. Ísï jimbo, paraka uarhiiti uaaka xénchperakua jingoni úni ambe ma ka tekaantskua jingoni, ístu jatsisti para mintsita jingoni kaxumbitiini ka iatsitakuarhu jámani (Efe. 4:2). Tata Diosïiri espiritu santu uaati jarhuatani paraka ísï jámaaka eska Tata Diosï na jaiapanhentajka, nájkiruka uámba no iámindu ambe sési uaaka.

9 Pablu uandaspti: “Ji iámindu ambe úsïnga úni jimbokarini Tata Diosïsï uinhaperantajka, imarini íntskusïndi indeni uinhapikuani engani uétarhinchani jarhajka” (Fili. 4:13). Májkueni, Tata Diosïiri espiritu santu jingoni, pirenchi kristiana uaati úni imani ambe enga no úpiringa jandiajku úni. Pori ejemplu, enga imeeri uámba no sési kámaaka jamberi úkua jukakuati tekaantani para no imajtu úkuntani ambe ma. Joperu Bibliajtsïni arhisïndi iáminduechani: “Engaksïni kʼuiripuecha no sési ambe úchiaka, chá asï jáma je májkueni kaani. [...] ‘Jíndentsïni jurajkuchi je; ji íntsauaka ambe engaksï jirinhakuarhika’, ísï uandasïndi Tata Diosï Jeoba’” (Rom. 12:​17-19). Ístujtsïni arhisïndi: “Enga kʼuiripu ma no sési ambe úkuaka máteru kʼuiripuni, chá xéparini jáma je paraka inde no májkueni kámaaka. Sánderu sési, jánguarhinta je parajtsï chá méntkisï sési kámberani ka ístu sési kaani máteruechani” (1 Tes. 5:15). Ísïisti, espiritu santu úsïndi eskachi jucha uaaka imani ambe engachi jucha jandiajku no úpiringa úni. Jimbosï kánikua jukaparhakueti eskachi kurhakuaka Tata Diosïni.

10. ¿Ambe úspi Jesúsi engaksï no sési kámapka máteruecha ka no sési ambeksï arhini?

10 Jesúsijtsïni ambakiti ejemplu ma íntskusti. Ju je exeni na enga jámapka ima engaksï máteruecha no sési kámapka ka engaksï no sési ambe arhipka. 1 Pedru 2:23 uandasïndi: “Engaksï no sési arhini japka, ima no pʼiáraspti no sési arhiani. Enga kómu nitamakuarhini japka, no chéraaspti arhiaparini eska imajtu no sési ambe úkuapiringa. Sánderu sési, iámindu ambe imani jurajkukuspti enga sési jusgarpijka”. Bibliajtsïni arhisïndi iámindu kristianuechani eskachi jánguarhintaaka májkueni jámani eska ima ka eskachi no jámaaka no sési pʼikuarherani engajtsïni no sési arhiaka. Pʼímarhisïndijtsïni parakachi pʼamojperakua ka kaxumbikua jingoni jámani, ka ístujtsïni arhisïndi “engaksïni no sési ambe arhiaka chájtu asï jáma je no sési arhiani” (1 Ped. 3:​8, 9).

¿No ma ambe ma úsïni uandani uarhiiti?

11. ¿Náki kʼéri kóntperataksï intsïnhaski uánikua pirenchicha?

11 Enga uarhiiti kurhajchajka na enga uaxastakata jaka juramukua, ¿arhikuekasïni eska ima no ma ambe ma úsïnga uandani familiarhu o máteru ambe? Nómbe, no inde ambe arhikuekasïndi. Jeoba kʼérati pribilejiuechani íntskuaspti xáni uarhiitiichani ka ístu acheetiichani. Ju je eratsentani imani kʼéri kóntperata engaksï intsïnhaaka uánikua pirenchicha, eskaksï ístu uaaka jindeeni ima grupu jingoni engaksï jindeeka 144,000 engaksï juramutiuaka ka saserdoti ka engaksï juramuaka auandarhu uératini tata Jesukristu jingoni ixú Echerirhu (Gal. 3:​26-29). Sési xarharasïndi jiájkani eska Tata Diosï Jeoba kʼérati kóntperatechani íntskuasïndi uarhiitiichani imeeri kúnguarhikuarhu.

12, 13. Uanda je ejemplu ma enga xarhatajka eska Biblieri jurhiatikuecha jimbo jarhaspkaksï máru uarhiitiicha engaksï profetepka.

12 Ju je miántani eska Biblieri jurhiatikuecha jimbo jarhaspkaksï uarhiitiicha engaksï profetepka. Joel 2:​28, 29 uandasïndi eska Jeoba i ambe uandaspka: “Tátsekua, íntskuaka juchiiti espiritu iámindu jásï kʼuiripuni. Chaari uátsïtiicha tatakeecha ka nanakechaksï profesiechani uandauati. [...] Asta juchiiti jántspiriichani tatakeechani ka nanakechani íntsauaka juchiiti espiritu, imani jurhiatikuechani jimbo”.

13 Uéxurhini 33 jimbo Pentekostesiiri, ma sientu beinte Jesúsiiri chúxapatiichaksï tánguarhispti kʼumanchikua ma jimbo Jerusaléni. Ka jimaksï jarhaspti máru tatakeecha ka nanakeecha ka Jeoba íntskuaspti espiritu santu iámindu imeechani. Ísï jimbo, Pedru íri ambe uandaspti enga profeta Joeli uandapka ka uandaspti eskaksï ixú kuenta úkuarhisïreenga i grupu engaksï tatakeecha ka nanakeecha japka, uandaspti: “Ísï úkuarhixatiia eska na uandapka Joeli, Tata Diosïiri uandakua pári: ‘Ka últimu jurhiatikuechani jimbo, ísï uandasïndi Tata Diosï, íntsauaka juchiiti espiritu santuni iámindu jásï kʼuiripuni. Chaari tatakeechaksï ka nanakeechaksï Tata Diosïiri uandakua páriuati, [...] ka imani jurhiatikuechani jimbo, juchiiti jántspiriichani jamberi íntsauaka juchiiti espiritu santu, tatakeechani ka nanakeechani, imeechaksï juchiiti uandakua páriuati’” (Uku. 2:​16-18).

14. ¿Náki ánchikuarhiteechanksï uáski máru uarhiitiicha para úni etsakuarhini primeru siglurhu Jesúsiiri jorhenguarhikua?

14 Primeru siglu jimbo uarhiitiichaksï kánikua jarhuajpespti paraka úpiringa etsakuarhini Jesúsiiri jorhenguarhikua. Aianhpesptiksï Tata Diosïiri Reinueri ambe ka ístuksï máteru ánchikuarhiteechani uáspti paraka úkuarhipiringa etsakuarhini i ánchikuarhita (Luk. 8:​1-3). Pori ejemplu, imani karta jimbo enga apostoli Pablu romanuechani karakuapka uandasïndi Feberi ka arhisïndi: “Inde pirenchi imani kúnguarhikuarhu marhuaxati enga Senkreasi jaka”. Ístu enga uandakua axakuapka imeechani engaksï jarhuatauenga Pabluni, uandaspti máru kristianaecheri ka jima uandaspti Trifena ka Trifosaeri, uandasïreendi: “Íksï uarhiitiicha uinhamu ánchikuarhixati paraksï Tateeri ánchikuarhitani úni”. Ka tátsekua ístu uandaspti: “Aiangu je Pérsidani, imani engani ji xáni xénchajka, eskani uandajperata ma axakuxaka, jimboka indejtu uinhamu ánchikuarhiska para Tateeri ánchikuarhitani úni” (Rom. 16:​1, 12).

15. ¿Nénaksï jarhuajpexaki nanakecha paraka seguiriuaka aianhpini Tata Diosïiri ambe ini jurhiatikuecha jimbo?

15 Uánikua pirenchichaksï jarhasti engaksï aianhpini jaka iásï Tata Diosïiri ambe engaksï mámaru jatiriika (Mat. 24:14). Uánikuaksï marhuaxati tiempu kompletueri komu misionerecha ka betelitecha. Meru ísï úkuarhixati eska na uandapka rei Dabidi: “Jeoba juramusïndi; nanakecha engaksï aianhpijka ambakiti ambe, uánikuestiksï” (Sal. 68:11). Eskachi na exekia, Tata Diosï kánikua jukaparharasïndi ánchikuarhita engaksï újka pirenchicha aianhpikuarhu ka paraka úkuarhiaka ambe enga ima eratseni jaka úni. Sési xarharasïndi jiájkani eska enga Tata Diosï arhiajka eskaksï kurhajchaaka na enga uaxastakata jaka juramukua, no arhikuekasïnga eskaksï pirenchicha no uaaka ambe ma uandani.

Tsimani uarhiitiicha engaksï uandapka ambe engaksï eratseenga

16, 17. ¿Néna xarhatasïni Saraeri ejemplu eskaksï uarhiitiicha úsïnga uandani ambe engaksï eratsejka temungurhiriikuarhu?

16 Enga Jeoba xáni uánikua kóntperatechani íntsaajka uarhiitiichani, ¿no sési japirini jiájkani eska acheetijtu kurhamarhipiringa ambe ma témbani ante de erakuni úni jukaparhakua ambe? Jo, jatsipirindi para ísï úni. Tata Diosïiri Karakata uandasïndi uánikua uarhiitiicheeri engaksï uandapka ambe engaksï eratseenga o engaksï úpka ambe ma, nájkiruka imeecheri acheeti no kurhakupka eska ísï úpiringa. Ju je exeni tsimani ejempluecha.

17 Sara mémindu kurhakuspti imeeri acheetini Abraánini, eska petantapiringa kampamenturhu uératini imeeri máteru uarhiitini ka imeeri sapini, jimbokaksï no sési arhixapka Sarani. Ima ambe “Abraáni [...] kánikua no sési exespti imani ambe”, peru Tata Diosï ménderueni exesïreendi i ambe; jimbosï arhipti Abraánini: “Asï no sési exe imani ambe engakeni Sara arhini jaka tatakeeri ambe ka chiiti jántspiriri ambe. Kurhajcha chiiti uarhiitini” (Gén. 21:​8-12). Abraáni kurhajchaspti Tata Diosï Jeobani ka úspti ambe enga Sara kurhakupka.

18. ¿Káni úspi ambe ma Abigaili ka imeeri acheeti no míteni?

18 Iásïchi exeaka Abigailiri ejemplu, Abigaili jindeespti Nabaliri témba enga jindeepka jatsikuarheri ma ka enga uánikua animaliichani jatsiapka. Enga Dabidi ka imeeri sondaduecha sïpakuarhikuni japka rei Saúlini, niárasptiksï jimeesïsï enga Nabali kaani japka imeeri karichichani astaksï niáraspti kuájchakuani imeeri karichichani ka nóksï ma animalini kurhakuspti. Peru Nabali “no sési kámpisïreendi ka no sési jásï ambe úsïreendi”, ísï jimbo enga Dabidi axaapka imeeri sondaduechani paraksï tʼirekua ambe kurhakuni, ima no uékaspti íntskuani ka “no sési arhiaspti”. Jo, achamasï máespti enga no ma ambe jimbo [marhuauenga]” ka “enga no sáni eratsekua jukapka”. ¿Ambe úspi Abigaili enga mítepka ambe enga úkuarhipka? No ma ambe ma arhispti imeeri uámbani, peru “sóntku niraspti ka jupikaspti dosientu kurhindechani ka tsimani porhechichani engaksï binu jateenga ka sinko karichiichani ka sési ásperantaspti ka sinko medidechani granueri ka ístu sieni tortechani engaksï paseripka ka dosientu tortechani engaksï igueripka”, ka íntskuaspti Dabidini ka imeeri sondaduechani. ¿Sési jarhaspi ambe enga Abigail úpka? Ambe enga tátsekua úkuarhipka xarhatasïndi eska jo. Biblia uandasïndi eska “Jeoba no sési úkuspka Nabalini, ka eska i uarhispka”, ka eska tátsekua Abigaili, Dabidi jingoni uambuchaspka (1 Sam. 25:​3, 14-19, 23-25, 38-42).

Nanaka enga kʼéri ambe arhinhaaka

19, 20. ¿Ambesï újki eska uarhiiti ma kʼéri ambe arhinhaaka?

19 Biblia sési arhisïndi imani uarhiitini enga újka ambe enga Tata Diosï Jeoba erokuarhijka. Libru de Proverbios sési arhisïndi uarhiitini enga “ambakiti témba” máejka, arhisïndi: “Sánderu jukaparhasti ka eskaksï koralicha. Acheeti jémba iámu mintsita jingoni mintsikasïndi imeeri uarhiitini; acheeti no ma ambe kueratanchasïndi enga xáni jukaparhakueka. Uarhiiti méntkisï ambakiti ambe íntskuntasïndi ka no no sési jásï ambe. [...] Jánhaskakua jingoni uandasïndi; méntkisï uékperakua jingoni uandasïndi. Exesïndi ambe enga úkuarhijka imeeri kʼumanchikuarhu, imeeri sapiichaksï jauarasïndi ka sésiksï arhisïndi; imeeri acheeti jauarasïndi ka sési arhini” (Pro. 31:​10-12, 26-28).

20 ¿Ambe úsïni eska uarhiiti ma kʼéri ambe arhinhaaka? Proverbios 31:30 mókuntasïndi: “Nema uaati sési xarharani, peru inde ambe úpirindi chkuanderakua máeni ka nema uaati sési jáxeni, peru inde ambe úpirindi sóntku kʼamakurhini. Peru nanaka enga chénharhijka Jeobani kʼéri ambe arhinhaati”. Ima nanaka enga chénharhijka Tata Diosïni sóntku jiókuarhisïndi na enga uaxastaka Tata Diosï juramukuani nani enga uandajka “eska Kristu orhejtsïkuasïnga iámindu tatakeechani ka eska tataka orhejtsïkusïnga nanakani ka eska Tata Diosï orhejtsïkusïnga Kristuni” (1 Kor. 11:3).

Ju je jiókuarhini kóntperatani engajtsïni Tata Diosï íntskuka

21, 22. a) ¿Ambeksï jimbo jatsiski para diosmaiamukua arhini Tata Diosïni temungurhiriicha? b) ¿Andichisï jatsi para méntkisï kurhajchani na enga Tata Diosï uaxastatini jatsika juramukuani? (Exe je rekuadruni enga pájina 17 jimbo jaka.)

21 Temungurhiriicha engaksï márku marhuakuni jaka Tata Diosïni uánikua ambe jimboksï jatsisti para diosmaiamukua arhini Tata Diosï Jeobani temungurhiriikuani jimbo. Ma jindeesti eskaksï úsïnga tsimarhani pambitperani. Peru sánderu jukaparhakua ambe jindeesti eskaksï úsïnga márku marhuakuni Tata Diosï Jeobani (Rut 1:9; Miq. 6:8). Tata Diosï Jeoba enga uaxastaka temungurhiriikuani mítesti ambe engaksï temungurhiriicha uétarhinchajka paraksï úni sési irekani, ísï jimbo ambe engaksï temungurhiriicha jatsika para úni jindeesti ísï úni ambe ma eska ima na uandajka. Engaksï ísï uaaka, ‘tsípikuarhita enga Jeobani jimbo jurhajka jindeuati imeecheri uinhapikua’, asta ini parhakpini jimbo enga xáni no sési jánhaskuarhini jaka (Neh. 8:10).

22 Ima acheeti enga ambakiti uámba máejka xénchasïndi témbani májkueni eska ima na xénchakuarhijka ka kánikua uékperakua jingoni juramukusïndi. Uarhiiti enga marhuakuni jaka Tata Diosïni, kánikua janhanharhisïndi uámbani ka apoiarisïndi, ka i ambesï újti eska uámba xénchaaka. Peru sánderu jukaparhakua ambe jindeesti, eska engaksï tsimarhani sési irekajka, kʼéri ambeksï arhini jarhasïndi juchaari kʼéri Tata Diosï Jeobani.

¿Miásïntsï?

• ¿Néna uaxastakata jarhaski juramukua enga Tata Diosï Jeoba uaxastaka?

• ¿Andiksïsï jatsi para temungurhiriicha janhanharperani?

• ¿Néna jatsiski para pirenchi kámani uámbani enga no marhuakujka Tata Diosïni?

• ¿Andisï jatsi para acheeti kurhamarhini témbani enga uékaaka úni ambe ma?

[Kurhamarhikuecha estudiueri]

[Rekuadruecha]

¿Andisï xáni jukaparhakue kurhajchani na enga uaxastakata jaka juramukua?

Jeoba uaxastatixatiia na enga jaka juramukua para iáminduechani sési nikuani, xáni ánjeliichani ka ístu kʼuiripuechani. I ambe úsïndi eskachi iámindu uaaka erakukuarhini ambe úni, peru ístu eskachi uaaka sési marhuakuni Tata Diosïni ísï eska ima na tsitijka (Sal. 133:1).

Erachiicha engaksï erakukateeka jiókuarhisïndiksï eska imeecheri Orhejtsïkuti jindeeska Jesukristu (Efe. 1:​22, 23). Ka xáni janhanharhisïndi Jesúsi imeeri Taatiiri juramukuani enga sánderu orhepatini “uájpajtu Tata Diosïiri juramukua jimbo niáraati paraka Tata Diosï juramukuaka, ima enga iámindu ambe jurajkukupka. Ísï jimbo, Tata Diosïterkusï juramuatia ka imeeri juramukua jimbo jauati iámindu ambe” (1 Kor. 15:​27, 28). Ísï jimbo, uétarhisïndi jiájkani eskaksï iámindu engaksï marhuakuni jaka Tata Diosïni, jánguarhintaakaksï paraksï jiókuarhini na enga uaxastakata jaka juramukua kúnguarhikuarhu ka familiarhu (1 Kor. 11:3; Eb. 13:17). Engaksï ísï uaaka uánikua kóntperatechanksï jatsiauati: Tata Diosï Jeoba újchakurauati ka jaiapanhentauati (Isa. 48:17).

[Imajeni]

Kómarhikua jarhuatasïndi uarhiitini paraka sési kámaaka uámbani

[Imajeni]

Jeoba kánikua jukaparharasïndi na engaksï xáni ánchikuarhijka uarhiitiicha paraksï aianhpini Tata Diosïiri Reinueri ambe