Exeni ambe enga jataka

¿Jatsiskijtsï para maiampiani impuestuechani?

¿Jatsiskijtsï para maiampiani impuestuechani?

¿Jatsiskijtsï para maiampiani impuestuechani?

KASI no nema tsitisïndi maiampiani impuestuechani. Uánikuechaksï ísï eratsesïndi eska sentabu no sési úrakuarhesïnga jimbokaksï sïpasïnga. Máteruechaksï no uékasïndi maiampini jimbokaksï eratsesïnga eska no sési jarhaska. Ísïksï uandasïndi máru kʼuiripuecha engaksï Oriente Medio anapueka, imeechaksï uandasïndi: “Nóchi maiampiaka balechani engaksï juchaari uájpeechani uándikuajka”.

Ísï eratseni no jimbanhi ambeesti. Mohandas Gandhi enga indúeka ka orhejtsïkutini ka enga uarhikia ima uandaspti andisï imeeri konsiensia no jurajkueni para maiampini impuestuechani ini uandakuecha jingoni: “Iámindu kʼuiripuecha engaksï apoiarini jarhajka estaduni ma enga ejersituni ma jatsijka míteparini o no míteparini, pekadu úni jarhasïndi. Iámindu achamasïcha —sapirhaticha o jatiricha⁠— pekaduksï úni jarhasïndi engaksï maiampijka estaduri impuestuechani”.

Májkueni ambe uandaspti Henry David Thoreau filósofu ma enga siglu XIX anapuepka, ima uandaspti eska no maiampipirini impuestuechani jimboka sentabu úrakuarhesïnga para guerrecha. Kurhanguarhispti: “¿Jatsipirini para kʼuiripu ma jurajkuni eska juramutini ma erakuaka ambe enga uáka imeeri konsiensia jingoni? Jiájkani, ¿andisï mándani kʼuiripu jatsi imeeri konsiensiani?”.

Kristianuechaksï uékasïnga míteni i temeri ambe, jimboka Biblia jorhentpisïnga eskachi jatsiska para ambakiti konsiensia ma jatsini iámindu ambe jimbo (2 Timoteu 1:⁠3). Joperu, ístu Biblia uandasïndi eskaksï juramuticha jatsiska para euajpini impuestuechani: “Iáminduechachi jatsiska para kurhajchaani juramutichani, jimbokaksï juramuticha Tata Diosïni jimbosï jaka; nani uéjkiksï jarhani juramuticha, Tata Diosïsï jima peeraati. Ísï jimbo, jatsiskajtsï para kurhajchaani, joperu no jimbokaksïni kastigariuaka, sánderu sési, jimbokajtsï míteska eska sési jarhaska ísï úni. Jimbojtsïsï chá maiampijka impuestu, jimbokaksï imeecha engaksï juramuni jaka, Tata Diosïnksï jántspikuxati paraksï kʼuiripuechani jarhuataani ka méntkuksï ánchikuarhini jarhasïndi paraksï ísï úni. Íntsaa je iáminduechani ambe engajtsï jatsika para íntsaani: imani engaksïni impuestu kurhacheni jaka, mámaru jásï impuestu íntsku je” (Roma 13:​1, 5-7).

Íni ambe jimbo, primeru siglurhu anapu kristianuechaksï mítekatespti eskaksï maiampiasïreenga impuestuechani nájkiruka sentabu úrakuarhienga para ejersituni apoiarini. Ini jurhiatikuecha jimbo, májkuenksï úsïndi Jeobaeri testiguecha. * ¿Andiksïsï maiampijka impuestuechani enga úrakuarhejka para ima ambe engaksï imeecha no apoiarijka? ¿Jatsipirini para kristianu ma no kuenta úni imeeri konsiensiani jiáni enga jatsiaka para maiampiani impuestuechani?

Impuestuecha ka konsiensia

Sáno iámindu kristianuecha engaksï maiampienga impuestuechani úrakuarhesïreendi para ejersiturhu. Inde ambe jimboksïsï Gandhi ka Thoreau no uékeendi maiampini impuestuechani.

Kristianuechaksï kurhajchaspti ini juramukuani enga Roma kapitulu 13 jimbo jaka no solu parakaksï no kastigarinhani sino “jimbokajtsï míteska eska sési jarhaska ísï úni” (Roma 13:⁠5). Ísï jimbo, kristianuecheri konsiensia arhiasïndi eskaksï maiampiaka impuestuechani, nájkiruka úrakuarheaka para ima ambe engaksï imeecha no jiókuarhijka. Parachi sési kurhanguni iiri ambe, jatsiskachi para sési míteni konsiensieri ambe, engajtsïni incharhini ísï arhijka ambe enga sési jaka ka ambe enga no sési.

Iáminduechachi ísï úkata jarhaska eska na uandapka Thoreau. Joperu inde ambe no arhikuekasïnga eskajtsïni méntkisï marhuacheaka. Parakachi uáka jaiapanheraantani Tata Diosï, juchaari konsiensia jatsisti para jorhendaka jarhani Jeobaeri juramukuecha jimbo. Sáno méntkisï, jatsisïngachi parachi sési péntani na engachi eratsejka paraka terukuntaaka Tata Diosïri jingoni, jimbokaksï imeeri eratsekuecha sánderu ambakisti eska juchaari (Salmo 19:⁠7). Ísï jimbo, jatsiskachi parachi ísï exeani juramutichani eska ima na exeajka. ¿Ka néna exeasïni Tata Diosï?

Exesïngachi eska apostoli Pablu ísï arhiaspka juramutichani eska “Tata Diosïnksï jántspikuxati” (Roma 13:⁠6). ¿Ambe arhikuekasïni? Eskaksï juramuticha úsïnga eska no no sési jánhaskuarhiaka ka íntsaasïndiksï kʼuiripuechani jarhuajperata. Asta imeecha engaksï no jurhimbitku újka ambe, úsïndiksï eska jauaka ambe komu korreu, bomberuecha, eskuelecha ka polesiecha. Ka nájkiruka Tata Diosï míteka eskaksï juramuticha no úsïnga iámindu ambe sési úni jurajkuaxati eskaksï jauaka ma tiempu. Ístujtsïni juramuchisïndi eskachi maiampiaka impuestuechani para janhanharhini jarhani ambe enga ima uaxastaka, enga arhikuekajka eska imasï jurajkuani jaka paraksï juramukuani kʼuiripuechani.

Joperu Tata Diosï, ma tiempujkusï jurajkuani jati eskaksï jauaka. Ambe enga uéjka ima, jindeesti eska imeeri juramukua auandarhu anapu juramuaka para méntkisï ka iámindu ambe sési péntani engaksï juramutichani xáni ióni no sési ambe úkia (Daniel 2:44; Mateu 6:10). Joperu mientrasi enga niáraka ima jurhiatikua, Tata Diosï no juramukuasti kristianuechani parakaksï no maiampiaka impuestuechani o máteru ambe.

¿Ambejtsï uaa úni chá engajtsï májkueni eska Gandhi, ísï pʼikuarherajka eska pekadu máeska maiampiani impuestuechani engaksï apoiariuajka guerrechani? Buenu, engachi kararajka nani, sánderuchi sési exesïnga ambe ma ¿no ísïiski? Uákachi mójtakuani juchaari eratsekuechani paraka terukuntaaka Tata Diosïri eratsekuecha jingoni jimboka imeeri eratsekuecha sánderu ambakitiska eska juchaari. Profeta Isaíasini úraparini Tata Diosï uandaspti: “Jimboka, ísï eska auanda na sánderu iótakuarhu jaka eska echeri, ísïksï juchiiti xanharuecha sánderu ambakitisti eskaksï chaari xanharuecha, ka juchiiti eratsekuecha chaari eratsekuecha jingoni” (Isaías 55:​8, 9).

¿Jatsiskiksï sésikua paraksï iámindu ambeeri juramuni?

Enga Bibliarhu arhijka eskaksï jatsiska para ma maiampini impuestuechani no arhikuekasïndi eskaksï juramuticha jatsiska sésikua paraksï iámindu ambe juramukuani kʼuiripuechani. Jesúsi jorhentpisti eska Tata Diosï no sésikua íntsaaska juramutichani paraksï iámindu ambe uaa úni. Jiáni engaksï máru Judiuecha kurhamarhipka Jesúsini, sini imeeri Taati jémba jaiapanhentasïreeni eskaksï maiampipiringa impuestuechani Roma —ima enga juramukuaenga⁠— ima ísï arhiaspti: “Jiájkani, íntsku je Roma anapu juramutini ambe enga imeerika, joperu Tata Diosïni ambe enga Tata Diosïrika” (Markusʌ 12:​13-17).

Juramutichaksï úsïndi sentabuni o imprimirini ka imeechaksï uandasïndi na enga xáni jukaparhaka. Ísï jimbo eska Tata Diosï na exejka ambe, imeechaksï jatsisti sésikua paraksï intsïnhantani sentabu impuestuecha jimbo. Joperu Jesúsi uandaspti eska no ma juramuti, uaakajtsï kurachini ambe “enga Tata Diosïrika” enga jindeeka juchaari tsípikua ka kómarhikua. Jiájkani, leicha engaksï kʼuiripuecha uaajka ka engaksï no terukuntajka Tata Diosïri leicha jingoni, kristianuechaksï “Tata Diosïnisï jatsi[ti] para kurhajchani ka no kʼuiripuechani” (Ukuecha 5:29).

Nájkiruka ísïika eskaksï iásï anapu kristianuecha úpiringaksï no sési pʼikuarherani na enga úrakuarhejka sentabu. Joperuksï, maiampisïndi impuestuechani ka kurhajchasïndiksï ambe engaksï erakujka úni. Engaksï no ísï úpiringa nóksï mintsikani japirindi Tata Diosïni eska imajkusï uaaka sési péntani iámindu no sési jásï ambe. Sánderu sési, tekaantskua jingonksï erokuarhixati eska niáraka ima jurhiatikua paraka Tata Diosï sési péntaka iámindu kʼuiripuecheri uandanhiatechani imeeri uájpa Jesúsiri Reinuni jimbo, enga uandapka: “Juchiiti Juramukua no ini parhakpini anapuesti” (Juanu 18:36).

Marhuasïndi kurhajchaani Tata Diosï juramukuechani

Chájtsï uánikua kóntperatechani jatsiauaka engajtsï kurhajchaska Bibliarhu anapu juramukuechani enga jindeeka maiampiani impuestuechani. Para uénani, nóksï kastigarhinhaka jimbokajtsï kurhajchani jarhasïnga leichani, nijtujtsï chétku irekaa eskaksïni jupikaka (Roma 13:​3-5). Joperu, sánderu jukaparhakua ambe jindeesti eskajtsï ambakiti konsiensia ma jatsiaka Tata Diosïni jingoni ka kʼéri ambejtsï arhini jauaka engajtsï janhanharhiani jauaka leichani. Ka nájkirukajtsï no xáni sentabu jatsiaka eska imeechani engaksï no maiampijka impuestuechani o asta imeecha engaksï sïpakuajka juramutichani, uaakajtsï mintsikani Tata Diosïni eska ima kuidariuasïnga imeechani engaksï no méni jurajkujka, Dabidi ísï karaspti: “Tumbi máespka ka iásï jatiriskia, peru no méni exeska eska kaxumbiti ma jurajkunhaaka, nijtu uájpeechani kómuksï jámani jarhani tʼirekua jirinhani” (Salmo 37:25).

Ka últimu, kurhanguani ka kurhajchani Biblia anapu juramukuechani para maiampini impuestuechani, kánikuajtsï sési pʼikuarheraka. ¿Andi? Jimbokajtsï chá míteska eskaksïni Tata Diosï no kulpariuaka na enga úrakuarhejka ima sentabu enga chá maiampijka impuestuechani, májkueni eska lei na no kastigarhijka dueniuni ma enga kuánetani jarhajka kʼuiripuni kʼumanchikua ma ka ima maiamuni jarhani ka nena uéjki dueniuni úrani imani sentabuni enga kobrarini jarhajka. Antede jorhenguarhini Biblieri ambe, acheeti ma enga arhinhajka Stelvio uánikua uéxurhinichani jámaspti mójtakuni politikeri ambe jini sur de Europa. Ima uandantasïndi andisï jurajkupi: “Jatsispka parani jiókuarhini eskaksï kʼuiripuecha nóksï uaaka úni eska parhakpinirhu jurhimbitku ka pínandikua jingoni irekanhaaka nani engaksï májku kʼéri jauaka. Solu Tata Diosïri Reinu uáti eskaksï kʼuiripuecha ménderueni ka sési irekaka”.

Engajtsï chá íntskuska “Tata Diosïni ambe enga Tata Diosïrika” uaakajtsï májkueni ambe jatsini. Exeakajtsï imani jurhiatikuani enga Tata Diosï uaxastaka imeeri juramukuani para iápuru parhakpinirhu juramuni ka sési péntani iámindu ambe engaksï juramuticha no sési úka.

[Nota]

^ Exentaakajtsï ambe engaksï xáni úkia Jeobaeri testiguecha engaksï maiampiajka impuestuechani, rebista La Atalaya 1 de noviembri de 2002, pájina 12, párrafu 15, ka 1 de maiu de 1996, pájina 16, párrafu 7.

[Komentariu]

Jatsiskachi para mójtakuni na engachi eratsejka ka terukukuntani Tata Diosï jimbokaksï imeeri eratsekuecha sánderu ambakitiska eska juchaari

[Komentariu]

Engachi kurhajchani jarhajka juramukuani para maiampiani impuestuechani, kristianuechachi ambakiti konsiensia ma jatsisïnga Tata Diosïni japarini ka xarhatanchi jarhasïnga eskachi mintsikasïnga eskajtsïni ima iámindu ambe íntskuaka

[Imajeni]

“Jiájkani, íntsku je Roma anapu juramutini ambe enga imeerika, joperu Tata Diosïni ambe enga Tata Diosïrika”.

[Nani enga uéraka ilustrasioni]

Copyright British Museum