Exeni ambe enga jataka

Índisi jimbo nirani

“Xénchperasïndiksï máteru ka máteruni jingoni”

“Xénchperasïndiksï máteru ka máteruni jingoni”

“Xénchperasïndiksï máteru ka máteruni jingoni”

“Ma mandamientu jimbanhi íntskuakaksïni, eskajtsï uékperaaka máteru ka máteruni jingoni. Ka eska jíksïni na uékaka chánksïni, chájtu jatsiska [para] ísï uékperani máteru ka máteruni jingoni. Ka ini jimboksï míteati iámindu kʼuiripuecha eskajtsï jindeeska juchiiti jorhenguarhitiicha engajtsï uékperaaka máteru ka máteruni jingoni” (JUANU 13:34, 35).

¿Ambe arhikuekaxapi Jesúsi? Ima arhiaspti imeeri chúxapatiichani eskaksï jatsispka para xénchperani májkueni eska ima na xénchaapka. Peru Jesúsi, ¿nena xarhatakuaspi eska xénchasïreenga? No méni májkueni eratsespti eska ima kʼuiripuecha engaksï menusi uáuenga nanakechani o máteru paisiri anapuechani (Juanu 4:7-10). Ístu, kánikua tiempu úraspti ka uinhapikua para jarhuataani máteruechani nájkiruka méni no ueenga mintsikuarhini (Markusʌ 6:30-34). Peru sánderu kʼéri ambe enga úpka para xarhatakuani eska xénchasïreenga, jindeespti enga íntspipka imeeri tsípikua imeechani jimbo. Ima uandaspti: “Ji jindeeska [...] ambakiti karichi eranguti, [enga] tsípikua íntspi[jka] karichichani jimbo” (Juanu 10:11).

Primeru kristianuecheri ejemplu. I kristianuechaksï ísï uandajperasïreendi komueska erachicha (Filemoni 1, 2). Kúnguarhikuarhu, sésiksï eroasïreendi náki uéjki kʼuiripuni, no arhiparini nani uéjki ísï anapuepirini. Eratsesïrendiksï eskaksï judiuecha ka grieguecha májkuenksï jukaparhakuespka jimbokaksï tsimarhani májku Tata Diosïnksï kómarhisïreenga (Roma 10:11, 12). Uéxurhini 33 jimbo, enga kʼuínchikua Pentekostesiri kʼamarapka, Jesúsiri chúxapatiicha engaksï Jerusaléni japka “íntspikuarhisïrendiksï imeeri echerichani ka ambe engaksï jatsikuarhienga, ka arhukutsperasïrendiksï eska xáni uétarhincheenga mándani kʼuiripu”. ¿Andiksïsï ísï úpi? Parakaksï imeecha engaksï apenasi itsï atakuarhipka úpiringaksï siudadirhu pakarani ka seguirinksï jorhenguarhini ambe engaksï apostolicha jorhendaapiringa (Ukuecha 2:41-45). Sáno dosientosi uéxurhini tátsekua engaksï na uarhipkia apostolicha, Tertuliano uandaspti ambe engaksï máteru kʼuiripuecha uandeenga kristianuecheri ambe: “Exe [...] na engaksï xáni xénchperajka máteru ka máteruni jingoni [...] ka astaksï uarhipirindi máteruni jimbo”.

¿Neechaksï májkueni úsïni iásï? Libru Historia de la decadencia y ruina del Imperio romano, uandasïndi eskaksï imeecha engaksï uandeenga eskaksï kristianuespka uánikua uéxurhini “kánikuaksï no sési útsperaspka imeecha mismu ka eska imeecha jingoni engaksï no jakajkutipka”. Nótki xáni iónisti enga estudiu ma únhapka Estados Unidos enga xarhatapka eskaksï imeecha engaksï relijionirhu jámajka ka engaksï kristianu arhikuarhijka, nóksï sési exeasïnga máteruechani solu jimbokaksï máteru paisirhu anapueska. Ima kʼuiripuecha engaksï mismu relijionirhu jámajka peru engaksï táchani paisirhu anapueka, nóksï úsïndi sési pájperani. Ísï jimbo, nóksï úsïndi jarhuajperani —oksï meru no uékani ísï úni— enga nema uétarhinchani jarhajka ambe ma.

Uéxurhini 2004 jimbo, jini Florida (EE.UU.) tsimani mesesi jimbojku tʼámu urakanichaksï úkuarhispti. Ísï tátsekua, presidenti enga orhejtsïkujka grupuni ma enga jarhuajpejka enga no sési ambe úkuarhijka, uékaspti míteni na enga úrakuarheni japka ima ambe enga íntspini japka para jarhuajpeni. Enga exepka eska no ma grupu jarhaspka enga xáni sési organisadu japka eskaksï Jeobaeri testiguecha, arhiaspti eska íntsaapiringa ambe engaksï xáni uétarhinchani japiringa. Uéxurhini 1997 jimbo, Jeobaeri testiguecheri grupu ma, niraspti República Democrática del Congo para erachichani ka máteru kʼuiripuechani pákuani medisina ambe, tʼirekua ka xukuparhakua ambe. Máru Testiguecha engaksï Europa anapueka, ma miioni de dolariksï íntspisti paraksï ini ambe piáni.