Exeni ambe enga jataka

Índisi jimbo nirani

Ahmad Gharabli/AFP via Getty Images

¡MÉNTKISÏ JINGONTKU JA JE!

¿Uaaksï paisiicha májku kʼéri ánchikuarhini paraka no no sési úkuarhiaka klima ambe jimbo? | ¿Ambe uandasïni Biblia?

¿Uaaksï paisiicha májku kʼéri ánchikuarhini paraka no no sési úkuarhiaka klima ambe jimbo? | ¿Ambe uandasïni Biblia?

 Domingu 20 de nobiembri de 2022 jimbo, Naciones Unidas kʼamarasti tánguarhikuani nani engaksï uandontskuarhepka klimeeri ambe (Conferencia de las Naciones Unidas sobre el Cambio Climático, COP27). Imeecha engaksï orhejtsïkupka indeni tánguarhikuani, arhutastiksï sentabu paraksï jarhuataani imani paisiichani engaksï sánderu no sési uéranchajka klima jimbo. Ka nájkiruka no méni úkuarhini japka inde ambe, máruksï uandasïndi eska no marhuauaka paraka klima nóteru mójtakurhiakia.

  •   “Sési pʼikuarherasïnga míteni eska jauaka sentabu para jiáni jarhuajpeni enga no sési ambe úkuarhijka [...]. Joperu jimintkusï xarharajti eska no inde ambejkusï uétarhijka [...]. Juchaari planeta ísï jarhasti komueska kʼuiripu ma enga uarhini jakaia” (António Guterres, secretario general de las Naciones Unidas; 19 de nobiembri de 2022).

  •   “Sánderkusï kueratani jatiia paraka Echerirhu kánikua no sési ambe úkuarhiaka klima jimbo” (Mary Robinson, juramutiispti Irlanda ka ONU erakuspti para Derechos Humanos jingoni ánchikuarhini; 20 de nobiembri de 2022).

 Tumbiichaksï jindeesti engaksï sánderu uandanhiajka Echerini jimbo. ¿Uaaksï májku kʼéri ánchikuarhini paisiicha ka niáranksï ísï úni eskaksï na uandani jaka paraka klima nóteru mójtakurhiakia? ¿Ambe uandasïni Biblia?

¿Uaaksï májku kʼéri ánchikuarhini paisiicha ka ambakiti ambeksï úni?

 Nájkirukaksï jaka kʼuiripuecha engaksï uinhamu ánchikuarhini jaka ka sési jimboksï uékani jarhuajpeni paraka nóteru xáni no sési jánhaskuarhiakia klima jimbo, Biblia uandasïndi eska ambe enga xáni únhani jaka no uaaka sési jimbo marhuani. Ju je exeni andi:

  •   “Ambe ma enga no jurhimbiti jaka no úsïndi jurhimbentani” (Eclesiastés 1:15).

     Ambe enga arhikuekajka: Gobiernuechaksï no úsïndi ísï úni eskaksï na uandajka jimbokaksï kʼuiripuecha no kueraakata jarhaska paraksï jandiajku juramukuarhini (Jeremías 10:23). Na uéjkiksï májku kʼéri ánchikuarhini paisiicha paraksï sési peentani parhakpini anapu ambe, nóksï méni uaati ísï úni.

  •   “Jimbokaksï kʼuiripuecha jandiajkumindu xénchakuarhiaka, jukariksï tsitiati sentabu [...], nóksï nani máru uékaati kurhanguni” (2 Timoteo 3:2, 3, TNM).

     Ambe enga arhikuekajka: Biblia tʼuini uandasptia eskaksï iásï anapu kʼuiripuecha imeechajkumindu pendienti pákuarhipiringa ka eskaksï no uékapiringa májku kʼéri ánchikuarhini paraksï máteruechani jarhuataani. ¿Ka no ísïiski eskachi ini ambesï exeni jaka?

¿Andichisï erokuarhijki eska sési jánhaskuarhintaaka?

 Parhakpini anapu gobiernuechaksï no uaati sési jájkuntani planetani, nájkirukaksï mámaru ambe aiatspejka. Tata Diosï erakustia nemani enga uaaka sési juramuni iámu parhakpinirhu: tata Jesukristuni. Ka Biblia ini ambe uandasïndi imeeri ambe:

  •   “Ima jurajkuminhaati juramukuani. Ísï mítekateuati: Arhistatspiti enga jánhastiika, diosï Uinhapiti, ima enga taatiika para méntkisï, Juramuti Pínandikueri” (Isaías 9:6).

 Jesúsi jindeesti Rei Tata Diosïiri Reinurhu, gobiernu ma enga auandarhu jaka (Mateu 6:10). Ima uinhapitiisti, jánhastiisti, ka uékasïndi sési kuidariini juchaari planetani ka ístu imeechani engaksï jima irekaaka (Salmo 72:12, 16). Enga ima juramuni jauakia auandarhu uératini, kʼamajkuauati “imeechani engaksï ikichakua újka [o no sési úkuni jaka] parhakpinini” ka sési jájkuntaati Echerini (Jaŋaskuecha 11:18; Isaías 35:1, 7).

 Engajtsï uéjka míteni néna nóteru mójtakurhiaia klima enga jimbo xáni no sési úkuarhini jaka Echerirhu, arhinta je artikuluni “¿Qué dice la Biblia sobre el cambio climático y nuestro futuro?”.