Eaha to roto?

Tapura tumu parau

Te hoê vahine here-roa-hia

Te hoê vahine here-roa-hia

Pene 5

Te hoê vahine here-roa-hia

1-4. Eaha ta te mau vahine e parau ra i te tahi taime no nia i te here o ta ratou mau tane ia ratou?

 TEIE ta te tahi vahine i parau atu i te hoê hoa e na ô ra e: “Ua ite au e mea here roa na ta ˈu tane ia ˈu, tera râ eita pai o ˈna e parau mai. E parau mai iho â ïa o ˈna i te tahi taime, e tia râ hoi ia ˈu ia faahepo atu ia ˈna. Auê hoi ïa i te faahiahia e ia parau mai oia ma te ore au e ani atu e.”

2 “E hoi, ta te tahi ïa vahine i pahono mai. Mai tera iho â te tane. I te hoê mahana a ani atu ai au i ta ˈu tane mea here anei na ˈna ia ˈu, ua pahono maira oia e: ‘Aita anei au i faaipoipo ia oe? Te horoa nei hoi au na oe i te mau mea ta oe e hinaaro e te ora nei au i pihai iho ia oe. E na reira anei au mai te peu e aita vau i here ia oe?’”

3 Maa taime iti i muri iho, ua na ô faahou atura oia e: “Teie râ, i te tahi aˈenei po, ua tupu te hoê ohipa tei haaputapû roa ia ˈu. I te ao, ua tamâ vau i ta ˈna piha ohipa, e i roto i ta ˈna iri papairaa, ua ite aˈera vau i te hoê hohoˈa. Na mua ˈtu tei roto i te hoê vairaa hohoˈa tahito i te vairaa. O vau e to ˈu maa piriaro iti hopuraa miti, e e hitu matahiti to ˈu i reira. Ua tatara oia i te reira mai roto atu i te vairaa hohoˈa no te tuu i roto i ta ˈna iri papairaa.”

4 Ua hoatahia o ˈna i taua ohipa nei. E, ma te hiˈo atu i to ˈna hoa, ua na ô faahou aˈera oia e: “Ua faaite atu vau ia ˈna i te mea ta ˈu i ite i taua iho po ra, ia ˈna i hoˈi mai mai te ohipa mai. Ua rave aˈera oia i te hohoˈa, ua ata e ua na ô maira e: ‘Mea here roa na ˈu taua tamahine iti ra.’ E ua rave maira oia ia ˈu i roto ia ˈna e ua na ô faahou maira e: ‘Mea here roa atoa na ˈu ia ˈna i teie nei.’ E ua apa rii marû maira oia ia ˈu. Ua taihia vau.”

5. Eaha te haerea o te hoê vahine ia herehia mai oia e ta ˈna tane?

5 Ia ite te hoê vahine e mea here-roa-hia o ˈna e ta ˈna tane, e oaoa roa o ˈna e o te hau hoi ta ˈna e ite. Mai te reira te huru, ia au i te Parau a te Atua, te mau tane ia here i ta ratou mau vahine. “E aroha atoa te mau tane i ta ratou iho mau vahine e tia ˈi mai ta ratou i aroha i to ratou iho tino ra. O tei aroha i tana iho vahine ua aroha ïa ia ˈna iho. Aore roa hoi e taata i riri i to ˈna iho tino, area e faaamu, e te faaherehere maite (...), e e riro raua ei hoê.” (Ephesia 5:28, 29, 31). Mai ta tatou i tuatapapa na mua ˈtu, e tia i te vahine ia auraro maite i ta ˈna tane, ei haerea atoa râ hoi to te tane e nehenehe ai oia e faaturahia. Oia atoa e te mau vahine, mai te peu e te faaitoito maira te Bibilia i ta outou tane ia here mai ia outou, ia poihere mai ia outou, ia haa atoa ïa outou ia nehenehe oia ia here mai ia outou ma to ˈna mafatu atoa.

TE TURU ATU RA ANEI OUTOU IA ˈNA?

6, 7. a) Ia au i te Genese 2:18, no tei hea tiaraa Iehova i poiete ai i te vahine? b) Eaha te tia i te hoê vahine ia rave ia riro mau â oia ei tauturu no ta ˈna tane?

6 Ia here-roa-hia o ˈna, eiaha noa ïa te vahine e auraro noa i te mana o ta ˈna tane. Oia mau, e nehenehe hoi ta ˈna e faarata i te hoê puaahorofenua aore ra i te hoê urî e auraro maite mai ia ˈna. I roto i te ô i Edene ra, ua haaatihia o Adamu i te mau animala e auraro na ia ˈna, o ˈna anaˈe râ hoi i to ˈna huru. Ua hinaaro oia i te tahi vahine maramarama, o te riro mai ei tauturu au no ˈna i roto i ta ˈna ohipa. Ua parau atura te Atua ra o Iehova e: “E ere ïa i te mea maitai ia parahi noa Adamu oia anaˈe ra; e hamani au i te tahi tauturu au na ˈna ra.” — Genese 2:18.

7 Eita noa te hoê tane e hinaaro i te hoê vahine o te here ia ˈna e o te faatura mai ia ˈna, e hinaaro atoa râ oia e ia riro mai taua vahine ra ei tauturu mau no ˈna e ia turu mai ia ˈna ia rave oia i te hoê opuaraa. E ere i te mea fifi, ia hoê â to raua manaˈo no nia i te opuaraa e rave i muri aˈe i to raua aparau-amui-raa. I te tahi aˈe pae, e riro te hoê vahine i te fifi roa i te turu i ta ˈna tane mai te peu e aita ta ˈna tane i ani mai i to ˈna manaˈo aore ra mai te peu e aita oia e farii ra i ta ˈna opuaraa. Mai te peu e mai te reira te huru, e turu maite atu anei outou i ta outou tane i te faaitoitoraa e ia riro mau â ta ˈna opuaraa ei opuaraa maitai, mai te peu iho â râ e e ere te ohipa ta ˈna e rave i te hoê ohipa tei ore i tia i te ture aore ra i te mau faaueraa tumu bibilia? Aore ra, e riro anei outou i te patoi etaeta ˈtu i te turu ia ˈna ma te tiaturi e eita o ˈna e manuïa, ia nehenehe outou ia parau atu ia ˈna e: “Ua parau atu hoi au ia oe!” Aita anei outou e manaˈo ra e ia ite mai oia e, noa ˈtu to outou mau manaˈo feaa, te faaitoito ra outou i te turu ia ˈna ia manuïa mau â ta ˈna opuaraa, e riro ïa to outou turu-maite-raa ˈtu ia ˈna i te turai ia ˈna ia here rahi mai â ia outou?

8. Nafea te hoê vahine e nehenehe ai e faaitoito i ta ˈna tane ia faatupu maitai i to ˈna mana?

8 Eiaha roa ˈtu e tamata i te haru i to ˈna tiaraa upoo, no te mea e nehenehe outou e ore e au-faahou-hia mai e ta outou tane. E riro atoa hoi o ˈna i te ore e au faahou mai ia outou, e eita atoa oia e au faahou ia ˈna iho. Aita paha o ˈna e rave ra i to ˈna tiaraa upoo mai te tia mau ia ˈna ia rave. Mai te peu e mai te reira te huru, eita anei ta outou e nehenehe e faaitoito ia ˈna i roto i taua tuhaa ra? Te faaite atura anei outou ia ˈna i to outou manaˈo mauruuru ia rave oia i te mau tutavaraa no te aratai i te utuafare? Te tahoê atura anei outou ia ˈna e te faaitoito atura anei outou ia ˈna ia rave oia i te tahi ohipa, aore ra e parau atu anei outou ia ˈna e ua hape o ˈna e eita ta ˈna opuaraa e manuïa? Ia ore te hoê tane e faatupu i to ˈna tiaraa upoo, i te tahi taime, o ta ˈna ïa vahine te tumu mai te peu e, ei hiˈoraa, e faaino atu oia i to ˈna mau manaˈo, e haafifi atu i ta ˈna mau tutavaraa aore ra e na ô noa ˈtu e: “Ua parau atu hoi vau ia oe eita e manuïa” i te mau taime atoa te hoê o te mau ohipa o ta ˈna i rave e ore ai e manuïa maitai. I roto i te roaraa o te tau, ia na reira outou, e riro ïa te manaˈo o ta outou tane i te ore e papu maitai e eita atoa o ˈna e tiaturi maitai ia ˈna iho. Ia turu maite râ outou ia ˈna e ia tiaturi atu outou ia ˈna, e riro ïa oia i te itoito mai, e e riro atoa te reira i te tauturu ia ˈna ia manuïa i roto i te mau ohipa atoa ta ˈna e rave.

“TE HOÊ VAHINE MAITAI”

9. Eaha ta te Maseli 31:10 e parau ra no nia i te vahine maitai?

9 Ia poiherehia te hoê vahine, e tia atoa ia ˈna ia faatupu maitai i ta ˈna mau hopoia i roto i te utuafare. Teie ta te Bibilia e parau ra no nia i teie huru vahine: “E ore te mau poe nei e au ia ˈna.” (Maseli 31:10). E vahine maitai anei outou? Te hinaaro ra anei outou e riro mai ei vahine maitai roa?

10, 11. Nafea te hoê vahine e nehenehe ai e faaite e te tano maitai ra oia i te faataaraa e horoahia i roto i te Maseli 31:15?

10 Ma te faataa mai i te huru o “te vahine maitai”, te na ô ra te buka a te mau Maseli e: “Aore â i ao maitai, i tia ˈi oia i nia, e ua hopoi i te maa na to te utuafare.” (Maseli 31:15). E rave rahi mau vahine apî e haamata nei i to ratou oraraa vahine faaipoipo ma te fifi no te mea aita to ratou mau metua vahine i haapii mai ia ratou nafea râ ia tunu i te maa. Mai te peu râ e mea maramarama ratou, e nehenehe ta ratou e arai i taua fifi ra na roto i te haapiiraa nafea râ ia utuutu maitai i te maa, o te riro hoi ei ohipa faufaa mau. Eita noa te hoê maa faaineine-maitai-hia e faaoaoa i te vairaa maa; e haaputapû atoa râ i te mafatu.

11 Mea rahi roa te mau mea e tia ia haapii no nia i te faaineineraa i te maa. E nehenehe te tahi ite no nia i te huru o tera aore ra o tera maa e riro ei mea faufaa roa no outou no te paruru i te maitairaa o to outou utuafare, ia haamanaˈo râ outou e eita e navai noa i te tuuraa ˈtu i te hoê maa maitai no te tino i mua i ta outou tane, ia haapopou mai oia ia outou. Te parau ra te Bibilia e ua ite o Rebeka, te vahine a Isaaka, i te faaineine i te mau maa “noˈanoˈa [au maitai]” e faaoaoa na i ta ˈna tane (Genese 27:14). E rave rahi te vahine e faufaahia ia pee ratou i to ˈna hiˈoraa.

12. Eaha ta te hoê vahine e nehenehe e rave ia au maite i te Maseli 31:15?

12 I roto i te tahi mau tuhaa fenua, e haere na te mau vahine i te makete i te mau mahana atoa. I te tahi atu mau vahi, e haere na ratou e hoohoo haere hoê taime i te hebedoma e e faaherehere na i te mau maa e nehenehe e ino, i roto i ta ratou faatoetoeraa maa. Noa ˈtu eaha te huru tupuraa, e haapopou mau â te mau tane i te vahine e ore e haamauˈa noa i te moni e te faufaa i haapaohia na te utuafare. Ia ite oia eaha te maa e te ahu maitai e ia ite oia i te faufaaraa, eita ïa o ˈna e hoo noa i te ohipa matamua e topa mai i mua ia ˈna, mai ta te Maseli 31:14 râ e parau ra, “e au oia i te pahi a te feia hoo ra; no te fenua roa mai ta ˈna maa ia hopoi mai”.

13. Ia au i te Maseli 31:27, no nia i te atuaturaa i to ˈna fare, eaha ïa te tiaihia ra i te hoê vahine maitai?

13 E tia atoa taua tapitapiraa ra e faatupu maite i ta ˈna ohipa, ia itehia i roto i ta ˈna huru atuaturaa i to ˈna fare. Te faahiti ra te Maseli 31:27 i te tahi â huru o te vahine maitai. Teie hoi ta ˈna e parau ra: “E hiˈo oia i te haapaoraa o to ˈna ra utuafare, e aore i amu i te maa i noaa i te faatau ra.” E ere o ˈna mai te mau vahine i matau i te tia maoro i te poipoi aore ra i te horoa rahi i to ˈna taime no te haere e aparau e te mau vahine tapiri noa mai i to ˈna fare. Noa ˈtu â ïa e e nehenehe te maˈi aore ra te tahi mau huru tupuraa manaˈo-ore-hia e faataere ia ˈna i roto i ta ˈna mau ohipa i te pae no te utuafare, e vai mâ noa iho â to ˈna fare e te nahonaho maitai. E nehenehe ta ˈna tane e tiaturi e mai te peu e e haere noa mai te mau hoa i te fare ma te ore e faaara mai, eita ïa o ˈna e haama no te huru o to ˈna fare.

14, 15. Eaha te mau aˈoraa no nia i te huru faanehenehe e te faaunauna ta te Bibilia e horoa ra i te mau vahine?

14 Aita e faufaa ia parau atu i te rahiraa o te mau vahine e e mea faufaa mau â ia atuatu maitai ratou ia ratou iho, e tia râ hoi ia faahaamanaˈo atu te reira i te tahi atu mau vahine. Eita tatou e au ia tapiri atu i pihai iho i te hoê vahine te faaite maira hoi te huru e aita o ˈna e faatura ra ia ˈna iho. Te faaue maira te Bibilia e “e te mau vahine ra hoi, ia faanehenehe ia ratou iho i te ahu e au ra, ma te faaieie ore, e te haapao maitai”. Te aˈo atoa maira râ e ia ore ratou ia haafaufaa rahi i te mau huru faanehenehe rouru taa ê mau, i te mau piru e te mau ahu moni rarahi e huti rahi i te manaˈo i nia i te mau vahine e ahu ra aore ra e tuu ra i te reira i nia ia ratou. — Timoteo 1, 2:9.

15 No te hoê vahine, mea faufaa rahi aˈe to ˈna huru i te mau faaunauna atoa. No reira te aposetolo Petero e parau ai i te mau vahine kerisetiano e “o te aau mǎrû e te mamahu, o te mea taoˈa rahi i mua i te aro o te Atua”. (Petero 1, 3:3, 4.) I roto i ta ˈna faataaraa parau no nia i te vahine maitai, te parau faahou ra te buka a te mau Maseli e “ua hohora oia i o ˈna pue rima i te taata rii” e “te ture ra i te hamani maitai tei tana arero”. Ma te ore roa ˈtu e haapao noa ia ˈna iho e ma te ore hoi e riro ei vahine ino, e vahine horoa maitai oia e te maitai (Maseli 31:20, 26). Teie â ta te taata papai bibilia e parau ra: “E mure â te nehenehe, e te purotu e mou ïa, o te vahine râ e mǎtaˈu ia Iehova ra, e haamaitai-rahi-hia ïa.” — Maseli 31:30.

16. Eaha ïa te manaˈo o te tane i te hoê vahine maitai?

16 Ma te papu maitai, e riro te hoê vahine mai teie te huru i te here-rahi-hia e ta ˈna tane hoê â hoi to ˈna manaˈo e to te Poiete no nia i taua tumu parau nei. Hoê â atoa to ˈna manaˈo no ta ˈna vahine e tei faaitehia mai e te taata i papai i te mau Maseli, e na ô ra e: “E rave rahi te vahine hamani maitai, o oe râ tei hau ia ratou atoa ra.” (Maseli 31:28, 29). E ma te ore hoi e titau atu ia ˈna, na ˈna iho e faaite mai i ta ˈna vahine i to ˈna here ia ˈna.

MEA FAUFAA MAU Â TO OUTOU HURU I NIA I TE TAATIRAA I TE PAE TINO

17, 18. Nafea te haerea o te vahine no nia i te taatiraa i te pae tino e nehenehe e ohipa ˈtu i nia i te mau manaˈo hohonu o ta ˈna tane ia ˈna?

17 Te oreraa e oaoa roa i te pae no te taatiraa i te pae tino, o te tumu ïa o te rahiraa o te mau fifi e itehia nei e te feia faaipoipo. Te tahi taime, te oreraa te tane e tâuˈa aore ra te ite-ore-raa oia eaha te mau hinaaro i te pae tino e i te pae no te here o ta ˈna vahine, te tumu. E nehenehe atoa te mau fifi e na roto mai i te vahine mai te peu e eita oia e apiti mai i te pae tino e tae noa ˈtu hoi i te pae no te here ia taoto oia i ta ˈna tane. Ia taati maite te tane e te vahine ma te ore e pipiri te tahi e te tahi, e riro ïa te taatiraa i te pae tino ei faaiteraa hohonu no to raua here.

18 Mai te peu e eita te vahine e ite i te oaoaraa ia taati atu oia i ta ˈna tane no te mea hoi e eita ta ˈna tane e tâuˈa rahi roa ia ˈna, e riro atoa te tane i te inoino mai te peu e eita ta ˈna vahine e tâuˈa atoa ˈtu ia ˈna. Area te vahine e haafaufau rii i te taatiraa i te pae tino, e nehenehe oia e faariro i to ˈna hoa ei hoa paruparu i te pae taatiraa e e turai atoa hoi ia ˈna ia hinaaro i te tahi atu vahine. E mai te peu e e huru auraro to te vahine a faaite noa ˈtu ai e aita roa ˈtu oia e au ra, e nehenehe ïa ta ˈna tane e manaˈo e e tapao te reira e aita roa ˈtu oia e here maira ia ˈna. Na te mau manaˈo e horuhoru ai ra e faatere mai i te mau huru i te pae no te taatiraa, e te vahine e ore e pahono atu, e tia mau â ia ˈna ia hiˈopoa faahou i to ˈna huru i nia i taua tumu parau nei.

19. a) Mea nafea to te Bibilia faaiteraa mai e mea ino mau â ia patoi atu te hoê vahine i te taoto atu i ta ˈna tane e hia maororaa? b) No te aha e ere i te mea faufaa ia ani atu i te tahi atu taata e na ˈna e opua no na taata faaipoipo e tera te haerea au aore ra te haerea au ore i roto i te tuhaa no te taatiraa i te pae tino?

19 No nia i te mau taatiraa i te pae tino, te aˈo maira te Bibilia i te tane e te vahine ‘ia ore raua e faaere te tahi e te tahi’. Te opani roa maira te Parau a te Atua i te tane aore ra te vahine e faaohipa i te mau taatiraa i te pae tino no te faautua i to ˈna hoa aore ra no te faaite atu ia ˈna i to ˈna inoino, mai ta te hoê vahine e nehenehe e na reira ma te ore hoi e horoa ˈtu ia ˈna na ta ˈna tane e hia rahiraa hebedoma, aore ra e hia rahiraa avae. “E horoa te tane i te mea tia i te vahine”, te na ô atoa ra râ oia e, “e na reira atoa te vahine i te tane”. (Korinetia 1, 7:3-5.) E ere te auraa e e tia i te vahine ia rave i te tahi mau ohipa te ore roa ˈtu e tia i te natura e o te faaino hoi i to ˈna haava manaˈo. Te hoê tane e here e e faatura i ta ˈna vahine, eita roa ˈtu ïa oia e faahepo atu i te reira i ta ˈna vahine. “E ore te aroha (...) e rave i te mea au ore.” (Korinetia 1, 13:4, 5). Aita atoa e faufaa e na te tahi atu taata e opua eaha te mea au e te mea au ore no na taata faaipoipo. I roto i te Korinetia 1, 6:9-11, te faaite maramarama maira te Bibilia eaha te mau ohipa te tia i te feia e haamori i te Atua ra o Iehova, ia faarue roa: te poreneia, te faaturi e te ohipa mahu (faaau i te Levitiko 18:1-23). I roto i te feia e paruru ra i te tiamâraa o te mau peu aore ra te “morare apî” (i te parau mau râ, aita roa ˈtu hoi e morare to roto), te vai ra ïa te haa nei ia fariihia vetahi o taua mau peu i te pae no te taatiraa ra i opanihia, area vetahi pae ra, e faaroa roa ˈtu ïa ratou i te tabula o taua mau mea i opanihia ra. Area te Bibilia ra, te horoa maira ïa i te hoê manaˈo au maitai. I te paeau rahi, mai te peu e e mau auraa maitai, te here e te faatura to ˈna hoa faaipoipo i roto i te tahi atu mau tuhaa o te oraraa nei, ia aparau raua te tahi e te tahi e ia ite raua eaha to te tahi e to te tahi hinaaro, eita roa ˈtu ïa to raua taatiraa i te pae tino e fifi noa ˈˈe.

20. Ia faariro te hoê vahine i te melo taatiraa ei taoˈa hoo, eaha ïa te faahopearaa?

20 Eita atoa te hoê vahine here-roa-hia e faariro i te melo taatiraa ei taoˈa hoo. Mai te peu e aita te taatoaraa o te mau vahine e na reira nei, te vai ra râ teie e na reira nei. Ma te haavarevare, e faaohipa ratou i te mau taatiraa i te pae tino ia nehenehe vetahi mau mea ta ratou e hinaaro ra i ta ratou mau tane, ia noaa mai. Eaha ˈtura ïa te faahopearaa? Inaha hoi, ma te papu maitai, mai ta outou e ore e here i te taata e hoo mai ia outou i te hoê ahu, eita atoa te tane e nehenehe e here mai i ta ˈna vahine mai te peu e e taati atu ta ˈna vahine ia ˈna ia noaa mai ia ˈna i te tahi mau taoˈa. Te vahine e na reira, e riro paha ïa e e noaa ia ˈna te taoˈa materia, e riro râ oia i te pau i te pae no te here e i te pae varua.

TE MAU VAHINE E OTO NOA E TE MAU VAHINE E MANIANIA NOA

21-23. Mai tei itehia e Samasona, nafea te mau roimata e te mau tatamaˈiraa a te hoê vahine e nehenehe ai e faaino roa i te oaoaraa o na taata faaipoipo?

21 E taata puai o Samasona, aita râ oia i mau i mua e piti na vahine tei oto noa (taˈi haere noa) e tei faahepo noa mai ia ˈna e noaa mai ia raua i te ohipa ta raua i hinaaro. I te taime matamua, ua oto rahi mau te vahine e tia hoi ia riro mai ei vahine faaipoipo na ˈna, ia nehenehe te mea ta ˈna e hinaaro mai ia noaa mai ia ˈna. Ia au i Te mau tavana 14:16, 17, “ua oto ihora [oia] i mua ia ˈna, e ua na ô atura, Te faufau ra oe ia ˈu, aore oe i aroha mai ia ˈu: ua tuu hoi oe i te piri i te mau taata o to ˈu ra nunaa, e aore oe i faaite mai ia ˈu. Ua parau maira oia ia ˈna, Inaha hoi tau metua tane e tau metua vahine, aita vau i faaite ia raua, e e faaite hoi au ia oe?” Ua faufaa ore râ te mau tutavaraa a Samasona no te haaferuri ia ˈna, mai te ite-pinepine-hia ia taˈi noa te hoê taata. “E ua oto â oia i mua ia ˈna o taua na mahana e hitu i te oroaraa ra: e tae aˈera i te hitu o te mahana, ua faaite maira oia ia ˈna, no te mea e rahi â onoono to ˈna ia ˈna; e ua faaite aˈera oia i te mau taata o to ˈna ra nunaa i taua piri ra.”

22 Eiaha ïa outou e manaˈo e aita ta outou tane e here ra ia outou no te mea noa ïa e aita o ˈna e farii maira i to outou mau hinaaro atoa. Ua pari mai te vahine ta Samasona e faaipoipo atu ia ˈna e aita roa o ˈna e here maira ia ˈna inaha hoi, taua vahine ra hoi te ore e here atura ia ˈna. Ua onoono noa oia e tae roa ˈtu i te taime o Samasona i tuu ai i to ˈna manaˈo . A faaite atu ai oia ia ˈna i te piri, ua taviri aˈera oia ia ˈna e ua horo aˈera oia e faaite i taua piri ra i to ˈna mau enemi. Inaha hoi, ua faaipoipo atura oia i te tahi atu taata.

23 I muri aˈe, ua faahinaaro faahou o Samasona i te tahi atu vahine, o Delila te iˈoa. E vahine nehenehe paha oia, tera râ, ua faaite anei oia e e tia mau â oia ia here-roa-hia? No te faaamuamu atu ia Samasona ia noaa mai ia ˈna i te tahi mau haamaramaramaraa ta ˈna e hinaaro ra no te faatupu i to ˈna mau hinaaro miimii, ua parau onoono e ua maniania noa ˈtura o Delila ia ˈna. Teie ta te faatiaraa e parau nei: “E no te mea ua onoono maite atura taua vahine ra ia ˈna, aita e mahana tuua, i te mârôraa ˈtu ia ˈna, pohe roa aˈera tana aau i te peapea.” E mau faahopearaa iino mau tei itea mai. — Te mau tavana 16:16.

24-27. a) Eaha ta te buka o te mau Maseli e parau ra no nia i te mau vahine e maniania noa? b) No te aha hoi oia i horoa taa ê mai ai i teie aˈoraa na te mau vahine? c) Eaha te mea e faaitoito i te hoê tane e au mai ai ta ˈna vahine ia ˈna?

24 Te hoê vahine e maniania aore ra te oto tamau noa, e ere ïa i te vahine paari. E faaino o ˈna i to ˈna faaipoiporaa e e faaatea ê hoi oia i ta ˈna tane. Te faaara maira te Bibilia ia tatou ia haapao maitai i taua huru haerea nei. Teie te nehenehe e taiohia: “O tei faahiti râ i te parau ra, e taa te taua here ia ˈna.” “E te parau a te vahine avau [maniania] ra, e topatapata tuutuu ore ïa.” “E mea maitai ia parahi noa i te medebara, i te parahi i ǒ te vahine avau [maniania] e te iria.” “E fare tuutuu ore i te mǎmǎ i te mahana vero ra, e te vahine avau [maniania] ra, hoê â ïa: o tei manaˈo e, e huna ia ˈna ua huna i te mataˈi; e te monoˈi o tana rima atau, o tei faaite ia ˈna iho.” — Maseli 17:9; 19:13; 21:19; 27:15, 16.

25 No te aha hoi te mau Papairaa Moˈa e horoa taa ê mai ai i teie aˈoraa i te mau vahine? Eita e ore e mea ohie aˈe ratou i te faaite i to ratou mau manaˈo hohonu mai te peu iho â râ e te vai ra te tahi mau mea e haapeapea ra ia ratou. Peneiaˈe atoa ratou i te manaˈo e tera anaˈe ta ratou ravea. I te mea hoi e o ˈna te upoo o te utuafare, e nehenehe atura ïa te tane e rave mai ta ˈna e hinaaro. E manaˈo atura ta ˈna vahine e e tia ia ˈna ia rave i teie huru ia noaa mai i te mea ta ˈna e hinaaro ra. E te mau vahine, eiaha na e faaohipa i teie huru ravea, e o outou te mau tane, eiaha na e faaite atu i ta outou vahine e e tia mau â ia ratou ia na reira.

26 Parau mau, te itehia ra i te tahi taime e, mai te peu e aita o ˈna e maitai ra, eita ta te hoê vahine e nehenehe e tapea ia ˈna i te taˈi. E ere râ ïa hoê â huru ia haavarevare atu outou i ta outou tane ma te taˈi rahi, ia nehenehe te mea ta outou e hinaaro ra e noaa mai ia outou.

27 E faaitoito te rahiraa o te mau tane mea here mau na ratou i ta ratou vahine, ia au mai ta ratou vahine ia ratou maoti hoi i te faaitoito e ia haapao noa iho â ratou ia ratou iho, no nia iho â râ i te tahi mau mea e auhia e te taata tataitahi. Mai te peu e e faaitoito outou i te faaoaoa ˈtu i ta outou tane, e riro atoa ïa oia iho i te faaitoito ia au atu outou ia ˈna.

“E TAIME TO TE MAMÛ NOA, E TAIME TO TE PARAU”

28-35. a) Eaha, i te pae no te tauaparauraa, vetahi mau peu o te nehenehe e haaparuparu i te hoê tane ia paraparau mai ta ˈna vahine? b) Eaha ta te hoê vahine e nehenehe e rave no te faaohie i te mau aparauraa e ta ˈna tane?

28 E pinepine i te faaroohia te hoê vahine i te parau e aita roa ˈtu ta ˈna tane e paraparau mai ia ˈna. Peneiaˈe paha na ˈna te hape. Teie râ, e pinepine i te itehia e e hinaaro te hoê tane e paraparau i ta ˈna vahine, eita râ hoi ta ˈna vahine e faaohie atu i te reira. Nafea ïa? Parau mau, e ere hoê â huru to te mau vahine atoa. Teie râ, a aniani na outou ia outou e e ere anei outou mai te hoê o te mau vahine e faataahia ˈtu i raro nei:

29 Te vai ra te vahine aita roa ˈtu to ˈna fifi no te aparau atu i te mau vahine e tapiri mai i to ˈna fare. Mai te aha râ hoi te huru o te aparauraa? Ia faaea te vahine o ta ˈna e paraparau atura i te parau, na ˈna ïa e paraparau. E riro paha oia i te ui atu i te tahi mau uiraa, aore ra e taui roa o ˈna i te tumu parau. I muri iho, te vahine i tâpûhia ˈtu te parau, e paraparau faahou mai o ˈna. Mai te huru ra ïa e aita roa ˈtu te tahi e te tahi e huru ê ra i teie huru tauaparauraa.

30 Ua tae teie nei i te taime te tane e hoˈi mai ai i te fare. E e parau apî ta ˈna e hinaaro ra e faaite mai i ta ˈna vahine. Ia tomo mai oia i roto i te fare, e na ô atu oia e: “Ua ite oe e eaha te ohipa i tupu i te piha ohipa...” Aita ta ˈna e nehenehe e faaroa ˈtu â i te parau no te mea e tâpû oioi mai ta ˈna vahine i ta ˈna parau: “Nafea hoi to oe ahu i te tafetafetaraa? A haapao maitai i te vahi ta oe e haere ra, no tamâ noa ˈtura vau i te tahua.” I muri aˈe i te reira, eita roa ˈtu ïa oia e tamau â i te faaite atu i te parau ta ˈna e hinaaro ra e parau.

31 Aore ra, i roto i te hoê aparauraa e te mau hoa, e haamata o ˈna e faatia i te hoê aamu. I te mea hoi e e moehia ia ˈna te tahi mau vahi rii aore ra eita o ˈna e faatia maitai ra mai te tia ia faatiahia, e tâpû atu ta ˈna vahine i ta ˈna mau parau, na mua ˈˈe no te faatitaifaro i ta ˈna mau hape, e i muri iho no te horoa faahou mai i te mau mea ta ˈna i ore i faatia. Aita iho â o ˈna e maoro i te parau atu e: “No te aha hoi oe e ore ai e faatia?”

32 Te vai atoa iho â ra te vahine e hinaaro ra e haaparaparau i ta ˈna tane. Ma te huru hiˈopoa, e ani atu o ˈna ia ˈna e: “I hea hoi oe?” “Ia vai ra oe?” “Eaha te ohipa i tupu?” Te mea ta ˈna e hinaaro ra e ite, e ere te mau ohipa matauhia o te oraraa nei, te tahi râ mau ohipa rii moe te ore e tia ia faaitehia. E haaputu oia i te mau haamaramaramaraa rii ta ˈna i nehenehe e ohi mai e e oti, e faaoti roa ˈtu ai i te reira ma te feruri noa. Peneiaˈe paha eita roa ˈtu e tia i ta ˈna tane ia faaite i te tahi mau vahi rii. Te tahi mau parau e nehenehe hoi e faaitehia ˈtu ia ˈna, ia vai moe noa ïa te reira e ia ore hoi ia faaitehia ˈtu. Ia faaite atu o ˈna i te reira ra, e riro ïa ta ˈna tane i te ore e tiaturi faahou mai ia ˈna. Te horoa maira te Maseli 25:9 i teie nei aˈoraa: “Eiaha râ e faˈihia e oe ta ˈna ra parau moe.” Ia ore oia e pee i te reira, e nehenehe te hoê vahine e faatupu i te tahi mau fifi. Hau atu â, e hinaaro anei ïa ta ˈna tane e paraparau tahaa mai ia ˈna i roto i te mau tau i mua ˈtu?

33 Oia hoi, te vai ra te vahine aita e paraparau rahi. E faaoti maitai o ˈna i ta ˈna ohipa i te pae no te utuafare, mea varavara roa râ o ˈna i te paraparau. Te taata e hinaaro e paraparau atu ia ˈna o ˈna anaˈe iho â ïa te paraparau. Peneiaˈe paha mea mamahu roa o ˈna, aore ra aita o ˈna i nehenehe e haapii rahi i to ˈna vai-tamarii-rii-raa ra. Noa ˈtu e eaha râ, ia tamata noa ˈtu outou i te aparau ia ˈna, mea faufaa ore ïa.

34 E nehenehe te hoê vahine mai teie huru e taui e e haapii nafea râ ia tauaparau. Mai te peu e, i muri aˈe i to ˈna raveraa i ta ˈna mau ohipa i te pae no te utuafare, e taio o ˈna i te mau buka maitai e e hamani maitai o ˈna i te taata, mea rahi ïa te mau ohipa faahiahia ta ˈna e nehenehe e faaite atu i ta ˈna tane. E titau te hoê tauaparauraa maitai e ia faaite te tahi e te tahi i to ˈna manaˈo e tae noa ˈtu hoi te tura, oia mau, i te faatura ia nehenehe te taata ta tatou e aparau atura ia faaoti roa i te mea ta ˈna e parau ra, ia nehenehe oia ia faaite mai i to ˈna manaˈo e ia ite e tia ia ˈna ia tapea na ˈna iho i te hoê parau. Mai ta te Koheleta 3:7 e parau ra, “e taime to te mamû noa, e taime to te parau”.

35 No reira, maoti hoi i te amuamu noa no te mea e eita ta outou tane e parau mai ia outou, no te aha e ore e tamata i te rave e ia oaoa o ˈna i te aparau mai ia outou? Ia anaanatae atu na outou i te mau mea ta ˈna e faatia maira. A faaroo maite atu ia ˈna ia parau mai oia. Ia faaite na ta outou pahonoraa i to outou here e to outou faatura hohonu ia ˈna. Ia haapao atoa na outou e ia riro ta outou mau tumu parau tauaparauraa ei mau parau maitai e te faaitoito. Aita orua e maoro i te ite e e oaoa roa orua toopiti atoa ra i te tauaparau.

‘IA NOAA EIAHA ˈTU Â TE PARAU’

36-38. Eaha ta te hoê vahine e nehenehe e rave no te haaputapû i te mafatu o ta ˈna tane e ere hoê â tiaturiraa e to ˈna?

36 I te tahi taime, e maitai aˈe te ohipa i te parau, mai te peu iho â râ e ere hoê â tiaturiraa to te mau tane e ta ratou mau vahine i te Parau a te Atua. Teie ta te aposetolo Petero i parau no ratou: “Ia noaa mai ratou i te haapao maitai o ta ratou mau vahine, eiaha ˈtu â te parau; i te hiˈoraa mai ratou i ta outou haapaoraa viivii ore i apiti-atoa-hia i te mǎtaˈu.” (Petero 1, 3:1, 2). Hau atu i te hoê tane aita to roto i te parau mau, mea riri roa na ˈna i te mea e e tamau noa na ta ˈna vahine i te “poro” i te Bibilia. I te tahi aˈe pae, ua ô mai vetahi i roto i te parau mau ia ratou i ite i te mau tauiraa ta te parau mau o te Parau a te Atua i faatupu i nia i ta ratou mau vahine. E pinepine te taata i te faahiahia roa i te mau faahopearaa oaoa mau ta te hoê aˈoraa e faatupu i te aˈoraa iho.

37 Ia paraparau atu outou i ta outou tane aita to roto i te parau mau, “ei parau mǎrû maitai anaˈe â ta outou”, au maitai aore ra, mai ta te mau Papai e parau ra, “rapaauhia i te miti ra”! E taime to te paraparau. “Mai te lemoni auro i roto i te vairaa ario ra, o te parau ïa ia parauhia i te taime mau ra”, ta te Bibilia ïa e parau ra. Ua haaparuparu mai anei te manaˈo o ta outou tane no tera aore ra no tera tumu? Peneiaˈe ua farerei o ˈna i te tahi fifi i ta ˈna ohipa. E riro mau atura ïa te mau parau hamani maitai ei mau parau faufaa mau na ˈna. “E au te parau maitai i te topata rii meli ra; e momona i te taata nei, e ora hoi to te ivi.” (Kolosa 4:6; Maseli 25:11; 16:24). Aore ra, mai te peu e, i roto i te tahi mau huru tupuraa, e tuu noa ˈtu i to outou rima i roto i to ˈna rima, e taa mai ia ˈna eaha ta outou e hinaaro atura e parau ia ˈna, oia hoi: “Te taa ra ia ˈu; tei pihai iho vau ia oe, e tauturu vau ia oe mai te peu e e nehenehe ta ˈu.”

38 Noa ˈtu â ïa e e ere hoê â tiaturiraa to ˈna e to outou, te faaite maira te Parau a te Atua e e tia mau â ia outou ia auraro noa ia ˈna. I roto i te roaraa o te tau, e riro paha ïa oia i te noaa mai ia outou maoti to outou haerea maitai e e riro atu ai oia i te farii mai i to outou tiaturiraa. Auê ïa mahana oaoa mau i taua mahana ra e! Mai te peu e e tupu noa ˈtu, e ite ïa oia e e rahi atu â te mau tumu e here ai oia ia outou mai ta ˈna i ore aˈenei i manaˈo, no te mea e riro to outou auraro-maite-raa ˈtu ia ˈna e to outou au-maite-raa i te mea ta outou i ite e o te parau mau, i te tauturu ia ˈna ia rave mai i te “ora [mau] ra”. — Korinetia 1, 7:13-16; Timoteo 1, 6:19.

39, 40. Eaha te mau huru i faahitihia i roto i te Tito 2:4, 5 e faariro ra i te hoê vahine ei vahine faufaa mau, eiaha noa na ta ˈna tane, na Iehova atoa râ?

39 Te titau maira te mau Papai i te mau vahine kerisetiano, to roto ta ratou tane i te parau mau aore ra aita, “ia aroha i ta ratou mau tane, ia aroha hoi i ta ratou mau tamarii; ia mamahu noa, ia maitai, ia parahi i te utuafare, ia hamani maitai, ia auraro maite i ta ratou iho mau tane, ia ore ia faainohia te parau a te Atua”. — Tito 2:4, 5.

40 Ia faaitoito mau outou, e riro ïa outou i te here-roa-hia eiaha noa na ta outou tane, na te Atua ra o Iehova atoa râ.

[Uiraa haapiiraa]

[Hohoˈa i te api 57]

“Te vahine maitai ra (...) e ore te mau poe nei e au ia ˈna.” — Maseli 31:10.

[Hohoˈa i te api 64]

Te mau vahine e o Samasona.