Eaha to roto?

Tapura tumu parau

Ta te mau peropheta atoa i poro na

Ta te mau peropheta atoa i poro na

Pene 4

Ta te mau peropheta atoa i poro na

1. Eaha ta te mau ohipa no nia i te oraraa o Iesu na mua ˈˈe oia e riro mai ai ei taata, e faaite maira no nia i to ˈna mau taairaa e o Iehova?

 NO NIA i te mau taairaa fatata roa ta ˈna e atuatu ra e o Iehova, teie ta Iesu i parau: “E here â hoi te Metua i te Tamaiti, e faaite â hoi ia ˈna i te mau mea atoa ta ˈna iho e rave ra.” (Ioane 5:19, 20). Ua haamata taua mau taairaa fatata roa ra i muri aˈe i te poieteraahia o Iesu, tau tausani matahiti hou aˈe oia e fanauhia mai ai ei taata. E Tamaiti otahi oia na te Atua, oia anaˈe hoi ta Iehova iho i poiete. I muri aˈe hoi te tahi atu mau mea atoa, i nia i te raˈi e i nia i te fenua nei, i te poieteraahia na roto i te arai o taua Tamaiti otahi here-mau-hia ra. Ua riro atoa oia ei Parau aore ra ei afai Parau na te Atua, e na roto ia ˈna oia e faaite atu ai i to ˈna hinaaro i te tahi atu mau mea i poietehia. Ua riro maira taua Tamaiti ra, ta te Atua i here taa ê, ei taata ra o Iesu Mesia. — Kol. 1:15, 16; Ioane 1:14; 12:49, 50.

2. E tano te mau parau tohu o te Bibilia i nia ia Iesu, i roto i tei hea tuhaa?

2 Hou aˈe te fanau-semeio-raahia mai o Iesu ei taata, e rave rahi mau parau tohu faauruahia e te Atua tei papai-ê-na-hia no nia ia ˈna. Mai ta te aposetolo Petero i parau atu ia Korenelio, “oia hoi ta te mau peropheta atoa i parau maira”. (Ohi. 10:43.) No te rahi hoi te parau a te Bibilia no nia i te tiaraa o Iesu ia au i te haamoriraa viivii ore, i parau atu ai te hoê melahi i te aposetolo ra o Ioane e: “O te Atua te haamori: o te parau hoi ia Iesu ra, o te varua ïa o te tohu.” (Apo. 19:10). Ua faaite papu mai taua mau parau tohu ra e no ˈna iho taua mau parau ra e te huti ra i to tatou manaˈo i nia e rave rahi mau tuhaa o te opuaraa a te Atua no nia ia ˈna e e riro atoa hoi ei mea faufaa roa no tatou i teie nei mahana.

Ta te mau parau tohu i faaite na

3. a) I roto i te parau tohu a te Genese 3:14, 15, o vai tei faahohoˈahia i te “ophi”, i te “vahine” e i te ‘huaai a te ophi’? b) No te aha ‘te haaparuparuraahia te afii o te ophi’ e riro ai ei mea faufaa roa no te mau tavini a Iehova?

3 Tei roto te parau tohu matamua o taua mau parau tohu ra i te haavaraa a Iehova i te ophi tei faahitihia i muri aˈe i te orureraa i tupu i Edene ra. Teie ta Iehova i parau: “E tuu hoi au i te au ore e riri ai ra ia orua o te vahine, e to huaai, e to ˈna ra huaai; na ˈna e haaparuparu i to afii, e na oe e haaparuparu i to ˈna poro avae.” (Gen. 3:14, 15). Eaha te auraa o taua mau parau nei? Ua horoa maira te Atua i te tau mau ra i te tahi atu mau parau tohu o tei haamaramarama mai i te reira. Ua ite atura ïa tatou e no te Diabolo o Satani tei faahohoˈahia i te ophi, teie mau parau. Area “te vahine” ra, o te faanahonahoraa haapao maitai ïa i nia i te raˈi a Iehova tei riro hoi ei vahine auraro maitai na ˈna. Te ‘huaai a te ophi’ o te mau melahi ïa e te feia atoa hoê â feruriraa e to te Diabolo e o te patoi ra ia Iehova e ta ˈna mau tavini. Ia hiˈohia i te huru faaohiparaa a te Diabolo i te ophi i Edene ra, e taa ïa ia tatou e ia parauhia e ‘e haaparuparuhia te afii o te ophi’, te faaite ra ïa te parau tohu i te haamou-roa-raahia taua tamaiti patoi ra i te Atua, tei faaino ia Iehova e tei tuu mai e rave rahi mau ati i roto i te taata nei. Area te “huaai” ra o te haaparuparu i te ophi, ua vai maoro mai ïa oia ei parau moe. — Roma 16:25, 26.

4. No te aha te opu fetii no reira mai o Iesu e tauturu mai ai ia tatou ia ite e o ˈna mau te Huaai i tǎpǔhia maira?

4 Fatata e 2 000 matahiti i muri aˈe i te haamataraa te aamu taata nei, ua horoa maira Iehova i te tahi atu â mau haamaramaramaraa. Ua faaite na mua mai oia e e na roto mai te Huaai i te opu fetii o Aberahama (Gen. 22:15-18). Teie râ, eita noa taua Huaai ra e na roto noa mai i te opu fetii i te pae tino nei o Aberahama, na te Atua iho râ e maiti ia ˈna. No reira, noa ˈtu te here o Aberahama i ta ˈna tamaiti ia Isemaela, tei fanauhia mai e te tavini vahine ra o Hagara, teie ta Iehova i parau atu ia ˈna e: “E haamau râ vau i ta ˈu nei faufaa ia Isaaka, ta Sara e fanau na oe.” (Gen. 17:18-21; 21:8-12). I muri aˈe, ua haapapuhia maira te parau no taua faufaa ra, eiaha ia Esau, te tamaiti matahiapo a Isaaka, ia Iakoba râ, te tupuna o na opu hoê ahuru e ma piti (Gen. 28:10-14). E i muri aˈe, ua faaite maira Iehova i te tau mau ra e, e na roto mai te Huaai ia Iuda, i te opu fetii o Davida. — Gen. 49:10; Par. 1, 17:3, 4, 11-14.

5. Eaha ˈtu â, i te omua-roa-raa o te taviniraa a Iesu, tei riro ei haapapuraa e o ˈna mau te Mesia?

5 Hau atu i te 700 matahiti na mua ˈˈe, ua faaite maira te Bibilia i te vahi iho te Huaai e fanauhia mai ai: oia hoi i Betelehema, e ua faaite atoa maira oia e i vai noa na taua Huaai ra “mai tahito mai â”, mai te tau mai â oia i poietehia ˈi i roto i te raˈi (Mika 5:2). Na te peropheta ra o Daniela i faaite mai i te taime oia e fa mai ai i nia i te fenua nei ei Mesia aore ra ei Faatavaihia na Iehova (Dan. 9:24-26). A faatavaihia ˈi Iesu i te varua moˈa, ua faaite maira te hoê reo no te raˈi mai e o vai mau na oia (Mat. 3:16, 17). No reira, i muri aˈe i to ˈna riroraa mai ei pǐpǐ na Iesu, ua nehenehe aˈera ïa o Philipa e haapapu mai e: “Ua itea ia matou ta Mose i papai i roto i te ture ra, e ta te mau peropheta ra, o Iesu i Nazareta, e tamaiti [faaamu] na Iosepha.” — Ioane 1:45.

6. a) Ua taa aˈera i te mau pǐpǐ a Iesu i te aha, i muri aˈe i te poheraa o Iesu? b) O vai te melo matamua o ‘te huaai a te vahine’, e eaha te auraa te parau ra e haaparuparuhia te afii o te ophi?

6 I muri iho, ua papu aˈera i te mau pǐpǐ a Iesu e, e rave rahi mau parau tohu no nia i te Mesia to roto i te mau Papai faauruahia e te Atua. I muri aˈe i to ˈna poheraa e to ˈna tia-faahou-raa, “ua faaite maira oia [Iesu iho] ia [ratou] i te auraa i te mau parau no ˈna iho i roto i te mau parau atoa i papaihia ra”. (Luka 24:27.) Ua papu-maitai-hia i teie mahana e o Iesu te melo matamua o te ‘huaai a te vahine’, na ˈna e haaparuparu i te afii o te “ophi” ia rarerare roa o Satani e ia ore roa. E tupu te mau parau tǎpǔ atoa a te Atua no te maitai o te huitaata nei na roto i te arai o Iesu, e o ta tatou hoi e tiai rû nei. — Kor. 2, 1:20.

7. Noa ˈtu â ïa e ua itehia e no vai te parau e faaitehia ra i roto i taua mau parau tohu ra, eaha te tia mau ia tatou ia tuatapapa?

7 I te taime matamua outou i taio ai i te tahi o taua mau parau tohu ra, e riro paha outou iho i te aniani, mai te eunuka etiopia ra e: “E faaite mai na oe, no vai ta te peropheta nei parau?” A pahonohia mai ai oia, aita oia i faaea noa i reira. I muri aˈe i to ˈna faaroo-maite-raa ˈtu i te faataaraa a Philipa, ua taa aˈera ia ˈna e e tia ia ˈna ia rave â i te tahi mea ei faaiteraa ˈtu i to ˈna aau mehara no te ohipa ta Iesu i faatupu, oia hoi e tia oia ia bapetizohia (Ohi. 8:32-38; Isa. 53:3-9). Mai te reira atoa anei tatou? I te tahi taime, na te huru faataaraahia mai te hoê parau tohu e faaitoito mai ia tatou aore ra e putapû roa to tatou mafatu no te tahi mau haamaramaramaraa a te Bibilia iho ia haapapu maitai mai oia i te tupuraa o te parau tohu.

8. E maha hohoˈa no nia i te mau ohipa e tupu a muri aˈe i nia ia Iesu Mesia tei tuatapapahia i ǒ nei. A feruri na mea nafea te reira ia haaputapû ia tatou ma te faaohipa i te mau uiraa e te mau irava e faaitehia ra. A tuatapapa hoê uiraa i muri aˈe i te tahi.

8 A hiˈo na i te mau parau tohu e te mau hohoˈa no te mau parau tohu e tupu a muri aˈe no nia ia Iesu Mesia, tei faaitehia i raro nei. A pahono mai i te mau uiraa ma te faaohipa i te mau irava i horoahia ˈtu ei faahororaa.

 1) Nafea te aamu e faaite maira i te parau no Aberahama e tamata ra i te pûpû ia Isaaka ei tusia, ia tauturu mai ia tatou ia haapopou i te ohipa ta Iehova i rave ia ˈna i horoa mai i te tusia taraehara na roto i te arai o ta ˈna Tamaiti (Ioane 3:16; Gen. 22:1-18 [a hiˈo na mea nafea te parau o Isaaka i te faataaraahia mai i te irava 2])?

 Eaha ta tatou e nehenehe e tiaturi (Roma 8:32, 38, 39)?

 Eaha râ te titauhia maira ia tatou (Gen. 22:18; Ioane 3:36)?

 2) Ia faahohoˈa oia ia Iesu i te peropheta ra ia Mose, eaha te hopoia faufaa roa ta te Bibilia e faahaamanaˈo maira ia tatou (Ohi. 3:22, 23; Deut. 18:15-19)?

 Eaha te tahi mau parau ta Iesu i faahiti, e no te aha e tano maitai ai no to tatou nei tau (Mat. 28:18-20; 19:4-9; 18:3-6)?

 3) Ia faataa mai oia eaha ta te autahuˈaraa a Aarona e faahohoˈa ra, eaha ïa te mau huru faahiahia roa o Iesu, te tahuˈa rahi, ta te Bibilia e haapapu maira (Heb. 4:15 e tae atu i te 5:3; 7:26-28)?

 Eaha to tatou mau manaˈo hohonu ia pure tatou i te Atua na roto i te arai o te Mesia no te ani atu ia ˈna e tauturu mai ia tatou ia aro i to tatou nei mau huru paruparu?

 4) I te mea hoi e e hau aˈe te tusia o Iesu (o te mono i te mau tusia atoa i pûpûhia na i raro aˈe i te ture a Mose), no te aha tatou e ara maitai ai ia ore tatou ia haamatau i te rave i te mau mea ta tatou i ite e eita roa o te Atua e farii mai (Heb. 10:26, 27)?

 Ia papu mau ia tatou e e nehenehe tatou e ora maoti te tusia o Iesu, eaha ïa te mau mea ta tatou e rave ma te ore e haamarirau (Heb. 10:19-25)?

Nafea tatou ia faaite i to tatou faaroo i te Mesia

9. No te aha aita ˈtu ora maoti râ o Iesu Mesia anaˈe ra?

9 I muri aˈe i to ˈna faataaraa ˈtu i te Haavaraa rahi ati iuda no Ierusalema e ua tupu te mau parau tohu i nia ia Iesu, ua faaoti aˈera te aposetolo Petero: “Aore roa hoi e ora ia vetahi ê, aita ˈtu hoi e iˈoa i faaitehia mai i te taata i raro aˈe i teie nei raˈi, e ora ˈi tatou nei.” (Ohi. 4:11, 12; Sal. 118:22). E feia hara anaˈe te mau huaai a Adamu, e utua pohe anaˈe ïa ta ratou paatoa. No reira, aita roa ˈtu e faufaa aˈe to ratou pohe no te hoo mai i te tahi noa ˈˈe taata. Area o Iesu ra, e taata tia ïa oia e e tusia faufaa roa to ˈna (Sal. 49:6-9; Heb. 2:9). Ua pûpû atu oia i te Atua i te hoê tusia taraehara e tano maitai i tei faaerehia e Adamu i to ˈna mau huaai. Eaha te mau haamaitairaa ta tatou i huti mai? — Tim. 1, 2:5, 6.

10. A faataa mai i te hoê o te mau haamaitairaa rahi ta te tusia o Iesu e faatupu mai i nia ia tatou.

10 E nehenehe e roaa ia tatou i te hoê haava manaˈo viivii ore maoti te taraehara — e inaha, tei hau ê roa i ta te mau tusia animala e titauhia na e te ture a Mose i ore roa ˈtu i nehenehe e faatupu no Iseraela (Ohi. 13:38, 39; Heb. 9:13, 14). No te reira ra, ia ore ïa tatou ia haavare ia tatou iho e ia tiaturi mau â tatou ia Iesu Mesia e tia ˈi. Te ite mau ra anei tatou e mea hinaaro mau na tatou i te tusia o te Mesia? “Ia parau tatou e aita a tatou e hara, te haavare nei tatou ia tatou iho, e aore te parau mau i roto ia tatou nei. Ia faˈi râ tatou i ta tatou hara, e parau mau ta te Atua e te tia i te faaoreraa mai i ta tatou hara, e te tamâraa ia tatou i te mau parau-tia ore atoa.” — Ioane 1, 1:8, 9.

11. No te aha e mea faufaa roa ia bapetizohia tatou e noaa ˈtu ai ia tatou i te hoê haava manaˈo viivii ore i mua i te Atua?

11 Parau mau, te vai ra te tahi mau taata teie e farii nei i to ratou tiaraa taata hara, teie e parau nei e te tiaturi ra ratou i te Mesia e i te tahi taime te faaite atura ia vetahi ê i te parau no te Basileia o te Atua mai ta Iesu i na reira, teie râ, e ore hoi e tiaturi hohonu nei i te Mesia. Nafea ïa te reira? Inaha, i te senekele matamua, ia riro mai te hoê taata ei taata faaroo mau, nafea, ia au i te Bibilia oia ia faaite atu i te reira i te taatoaraa? Na roto ïa i te bapetizoraa ia ˈna. No te aha? No te mea ua faaue atu Iesu e ia bapetizohia ta ˈna mau pǐpǐ (Mat. 28:19, 20; Ohi. 8:12; 18:8). Ia putapû roa te mafatu o te hoê taata no te here ta Iehova i faaite mai na roto i te arai o Iesu Mesia, eita ïa o ˈna e faaea noa i reira. E rave oia i te mau tauiraa atoa e au i roto i to ˈna oraraa, e pûpû atu ai ia ˈna no te Atua e e faaite atu ai i ta ˈna opuaraa na roto i te bapetizoraa i roto i te pape. Ia au i ta te Bibilia e parau ra, ia faaite atu tatou i to tatou faaroo mai te reira te huru ‘te parau ra ïa tatou i te aau hapa ore i te Atua’. — Pet. 1, 3:21.

12. Ia ite mau tatou e ua rave tatou i te hoê hara, eaha te tia ia tatou ia rave, e no te aha?

12 Mea papu maitai iho â ïa e i muri aˈe i te reira, e tupu noa mai â te hara. Nafea ïa tatou i reira? Te na ô ra te aposetolo Ioane e: “Te papai nei au i teie nei mau parau ia outou, ia ore outou ia rave i te hara”. Eita e tia ia tatou ia haafaufaa ore i ta tatou iho mau hara noa ˈtu e e itehia te reira i roto i ta tatou ohipa e rave, i roto i ta tatou mau parau aore ra i roto i to tatou haerea. Te na ô râ o Ioane e: “Ia roohia ˈtu râ te hoê taata i te hara, e tia to tatou tei ô i te Metua ra, o Iesu Mesia, o te taata parau-tia ra; e oia hoi te taraehara i ta tatou nei hara; e ere hoi i ta tatou anaˈe ra, i ta to te ao atoa nei râ.” (Ioane 1, 2:1, 2). Te auraa ra, noa ˈtu eaha te ohipa ta tatou e rave, ia pure tatou i te Atua e faaore mai i ta tatou mau hara, ua oti ïa, ua afaro te mau mea atoa? Aita. Ia faaorehia mai ta tatou hara, e tia ia tatou ia tatarahapa mau. E riro atoa paha tatou i te hinaaro i te tauturu a te mau matahiapo o te amuiraa kerisetiano. E tia ia tatou ia farii mau e mea ino te ohipa ta tatou i rave e e tia atoa hoi ia tatou ia tatarahapa mau i te reira, o te tauturu mai ïa ia tatou ia rave i te mau tutavaraa e au ia ore tatou ia na reira faahou (Ohi. 3:19; Iak. 5:13-16). Ia na reira tatou, e nehenehe tatou e tiaturi e e tauturu mai Iesu ia tatou. Ia tiaturi mau tatou i te tusia taraehara o te Mesia, e nehenehe â ïa te hamani maitai o Iehova e ohipa mai i nia ia tatou, e inaha, mea faufaa mau hoi te reira e farii mai ai oia i ta tatou haamoriraa.

13. a) A faaite mai te hoê o te mau haamaitairaa ta te tusia o Iesu e faatupu no tatou. b) No te aha ta tatou taviniraa i te Atua e ore ai e riro ei ravea e noaa mai ai ia tatou te haamauruururaa? c) Eaha ïa ta tatou e rave mai te peu e e faaroo mau to tatou?

13 Ua iriti atoa mai te tusia o Iesu i mua ia tatou nei i te uputa no te ora mure ore, i roto i te mau raˈi no te mau melo o te “nǎnǎ iti”, i nia i te fenua nei tei faarirohia ei paradaiso no te rahiraa miria atu â mau taata (Luka 12:32; Apo. 20:11, 12; 21:3, 4). Eita ta tatou e nehenehe e hoo mai i teie haamauruururaa. Noa ˈtu eaha te ohipa ta tatou e rave i roto i te taviniraa a Iehova, eita ta tatou e nehenehe e haaputu i te mau faufaa atoa e horoa mai ai te Atua i te ora no tatou. Eita, te ora mure ore “e mea horoa-noa-hia mai ïa e te Atua i roto i to tatou ra Fatu ia Iesu Mesia”. (Roma 6:23; Eph. 2:8-10.) Area râ, mai te peu e e tiaturi mau tatou i taua ǒ ra e mai te peu e e faaite papu tatou i to tatou mauruuru rahi no te ravea i ravehia e tupu mau ai, e haapapu mau â ïa tatou i te reira. Ia taa ia tatou mai tei hea huru faahiahia to Iehova faaohiparaa i ta ˈna Tamaiti no te faatupu i to ˈna hinaaro e ia taa atoa ia tatou e e tia mau â ia tatou paatoa ia apee maite ia Iesu, e faariro ïa tatou i te taviniraa kerisetiano ei ohipa faufaa roa ˈˈe i roto i to tatou oraraa. E itehia to tatou faaroo ia parau atu tatou ia vetahi ê ma te tiaturi mau no nia i taua ǒ nehenehe ra a te Atua. — Hiˈo Ohipa 20:24.

14. Nafea te faaroo mau ia Iesu Mesia ia turu i te autahoêraa?

14 Auê mai te faahiahia ia hiˈo tatou i te autahoêraa ta te faaroo e faatupu. Maoti taua faaroo ra, e fatata roa ˈtu ïa tatou ia Iehova, i ta ˈna Tamaiti e i to tatou mau taeae i roto i te amuiraa kerisetiano (Ioane 1, 3:23, 24). E faaoaoa oia ia tatou i te mea e, i roto i to ˈna maitai, ua horoa mai Iehova “i te iˈoa i hau ê roa i te mau iˈoa atoa nei no ˈna; ia tuu te mau turi atoa i raro, to te raˈi, to nia i te fenua e to raro aˈe i te fenua, i te iˈoa o Iesu ra; e ia faˈi te mau vaha atoa, e o Iesu Mesia te Fatu, e hanahana ˈtu te Atua Metua ra”. — Phil. 2:9-11.

Ei haapoto-noa-raa

● A fa mai ai te Mesia, no te aha te feia i tiaturi mau i te Parau a te Atua i taa ˈi e o te Mesia mau oia?

● E haaputapû te mau hohoˈa no te mau ohipa e tupu a muri aˈe tei faatupuhia e Iesu e tei faaitehia i te api 34, ia tatou i roto i tei hea tuhaa?

● Eaha te mau haamaitairaa ta te tusia o Iesu i faatupu aˈena mai i nia ia tatou? Nafea tatou ia faaite i to tatou mauruuru?

[Uiraa haapiiraa]

[Tumu parau tarenihia/Hohoˈa i te api 34]

Te mau hohoˈa no te mau ohipa e tupu a muri aˈe no nia ia Iesu — Eaha ta te reira e faatupu i nia ia outou?

Te pûpû ra o Aberahama ia Isaaka ei tusia

Mose, afai parau na te Atua

Aarona, tahuˈa rahi

Te mau tusia animala