Eaha to roto?

Tapura tumu parau

AAMU

Mea nafea vau i te iteraa i te oaoa i te horoaraa ˈtu

Mea nafea vau i te iteraa i te oaoa i te horoaraa ˈtu

E 12 matahiti to ˈu i te taaraa e e ohipa faufaa ta ˈu e nehenehe e horoa. I te hoê tairururaa, ua ani mai te hoê taeae ia ˈu aita anei au e hinaaro ra e haere e poro. Noa ˈtu aita vau i poro na mua ˈtu, ua farii au. Ua haere mâua i roto i te tuhaa fenua e ua horoa mai oia i te tahi mau buka iti no nia i ta te Atua Faatereraa arii. I muri iho, ua parau mai oia: “E haere oe e farerei te taata na tera pae o te aroâ e e haere vau na teie pae.” Ua mǎtaˈu vau. Ua haamata râ vau i te poro i tera e tera fare. Ua maere vau i te pau-oioi-raa ia ˈu te mau buka atoa i te operehia. Mea papu, e rave rahi taata o tei hinaaro i ta ˈu e horoa ra.

Ua fanauhia vau i 1923 i Chatham, Kent, Beretane. I roto i tera mau matahiti i muri aˈe i te Tamaˈi rahi matamua, ua tiaturi te taata e e riro mai te ao nei ei vahi maitai roa. Aita râ te reira i tupu, ua inoino e rave rahi, oia atoa to ˈu na metua. Ua inoino atoa raua i te pǔpǔ ekalesiatiko Baptiste o te haapao noa ia raea ia ratou te hoê tiaraa teitei aˈe i roto i te ekalesia. E iva matahiti paha to ˈu a haamata ˈi to ˈu mama i te haere i te piha a te Feia Haapii Bibilia Nunaa rau, i reira te mau Ite no Iehova e putuputu ai. Ua haapii mai hoê tuahine ia matou te mau tamarii i te tahi mau haapiiraa niuhia i nia i te Bibilia e te buka Te kinura a te Atua (Beretane). Ua au roa vau i ta ˈu i haapii.

HAAPIIRAA NO Ǒ MAI I TE MAU TAEAE PAARI

Ei taurearea, mea oaoa roa na ˈu e horoa i te taata te tiaturiraa no ǒ mai i te Parau a te Atua ra. E pinepine au i te poro o vau anaˈe. Ia poro râ vau e vetahi ê, mea rahi ïa ta ˈu e haapii mai ia ratou ra. Ei hiˈoraa, i te hoê mahana, ua haere mâua e te hoê taeae paari i roto i te tuhaa fenua, haere aˈera te hoê ekalesiatiko. Parau atura vau: “E ra ˈtu te hoê puaaniho.” Ua vaiiho te taeae i to ˈna pereoo taataahi e ua ani mai ia parahi i pihaiiho ia ˈna. Ua na ô oia: “Na vai i horoa ia oe te tiaraa no te haava i te taata ei puaaniho? E faaite noa anaˈe i te taata te parau apî ma te oaoa e e vaiiho anaˈe na Iehova e haava.” I tera mau mahana, ua haapii au e rave rahi mea no nia i te oaoa ia horoa ˈtu.—Mat. 25:31-33; Ohi. 20:35.

Ua haapii mai te tahi atu taeae paari e no te ite i te oaoa i te horoaraa ˈtu, i te tahi mau taime, mea tia ia faaoromai tamau tatou. Aita ta ˈna vahine i au i te mau Ite no Iehova. I te hoê taime, ua titau manihini te taeae ia ˈu i to ˈna fare no te amuamu. Ua riri roa ta ˈna vahine ia ˈna i to ˈna haereraa e poro, haamata ˈtura oia i te taora i te mau puohu ti i nia ia mâua. Aita te taeae i riri atu, ua faahoˈi oia ma te hau i te mau ti i roto i te vairaa. Te tahi mau matahiti i muri aˈe, ua haamaitaihia to ˈna faaoromai, inaha ua bapetizohia ta ˈna vahine ei Ite no Iehova.

I Tetepa 1939, i te 16raa o to ˈu matahiti, ua faatupu te fenua Beretane i te tamaˈi i te fenua Heremani. I Mati 1940, ua bapetizohia mâua to ˈu mama i Douvres. I Tiunu 1940, te hiˈo noa ra vau mai to matou uputa fare e tausani faehau te tere nei na nia iho i te mau pereoo faehau rarahi aore ra pereoo pani. Ua ora mai ratou i te tamaˈi i Dunkerque. Ia hiˈohia ˈtu, ua mau roa te mau mea ta ratou i ite i te tamaˈi i roto i to ratou feruriraa e aita e tiaturiraa to ratou. Ua hinaaro mau vau e paraparau ia ratou no nia i ta te Atua Faatereraa arii e e horoa ˈtu i te hoê tiaturiraa no a muri aˈe. I muri aˈe, i tera noa â matahiti, ua haamata Heremani i te topita ia Beretane. I te mau po atoa, e rere noa te mau manureva topita Heremani na nia i to matou vahi. Ua riaria roa matou i te faaroo i te taˈi hio ia topa te mau paura. I te poipoi aˈe, e ite matou i te mau vahi topitahia e te mau fare parari. Ua tauturu mai teie mau tupuraa ia ˈu ia taa hau atu â e o te Faatereraa arii ta ˈu tiaturiraa otahi roa no a muri aˈe.

HAAMATARAA I TE HOÊ ORARAA NIUHIA I NIA I TE HOROARAA ˈTU

I 1941, ua rave au i te taviniraa taime taatoa. E huru oraraa teie tei faaoaoa mau ia ˈu. Ua ohipa vau i te vahi hamaniraa pahi i Chatham, haapii e nafea ia hamani i te mau pahi. E ohipa teie o ta te taata e rave rahi i hinaaro, e mea rahi atoa te apî i teie ohipa. Ua ite aˈena râ te mau tavini a Iehova e ere mea tano ia aro te mau Kerisetiano no te hoê nunaa i te tahi atu nunaa. E i 1941, ua taa atoa ia matou e eiaha roa ˈtu e turu i te hamaniraa o te mau mauhaa tamaˈi. (Ioa. 18:36) I reira, i hamanihia na te tahi mau pahi hopu, ua faaoti ïa vau i te faarue i ta ˈu ohipa e ua rave au i te taviniraa taime taatoa. Ua tonohia vau na mua roa i Cirencester, te hoê oire nehenehe i te mau aivi no Cotswolds.

I te 18raa o to ˈu matahiti, ua tapeahia vau e iva avaˈe i te fare auri no te mea ua patoi au i te apiti i te mau faehau. Ua oti roa vau i te tapiriraahia to ˈu opani e a faaea noa ˈi au o vau anaˈe. Aita râ i maoro, ua haamata te mau tiai e te feia mau auri i te ani mai eaha ta ˈu ohipa i ǒ nei, oaoa aˈera vau i te faataaraa ˈtu i to ˈu faaroo.

I muri aˈe a matara mai ai au mai te fare tapearaa, ua apiti au ia Leonard Smith * e ua poro mâua i te mau oire e rave rahi no Kent, i reira matou i ora ˈi. No te topita ia Lonedona, e titauhia ia rere te mau manureva a te Nazi na nia ˈtu i te tuhaa no Kent. Mai te matahiti 1944, ua hau atu i te tausani topita tei parauhia doodlebugs o tei topa i Kent. E mau manureva teie mau topita, aita e pairati, e o tei faaîhia i te paura. Ua pohe anaˈe te matini o te manureva, e tiai noa matou tau tetoni i muri aˈe e topa ˈi te manureva a paaina ˈtu ai te reira. Ua riaria te taata atoa. I tera taime, ua haapii mâua i te Bibilia i te hoê utuafare e pae taata. I te tahi mau taime e parahi matou i raro aˈe i te hoê airaa maa auri no te paruru ia matou ia parari noa ˈtu te fare. Ua bapetizohia teie utuafare taatoa.

PORORAA I TE PARAU APÎ OAOA I TE TAHI MAU FENUA

Te mau parau faatiani no te hoê tairururaa a poro ai au i Irelane

I muri aˈe i te tamaˈi, ua haere au e poro e piti matahiti i Irelane Apatoa. Ua haere mâua i tera e tera fare ma te parau atu e e mitionare mâua e ma te ani i te hoê vahi faaearaa. Ua pûpû mâua i te mau vea na te mau aroâ. Mea taa ê roa râ o Irelane ia Beretane. Ua manaˈo e rave rahi e mea maamaa mâua i te tiaturiraa e e farii mai te taata ia mâua, e mau Katolika anaˈe to reira! A haamǎtaˈu ai te hoê taata ia mâua, ua haere au e faaite i te hoê mutoi. Ua parau mai râ oia: “Eaha hoi ta oe e manaˈo ra?” E mana rahi iho â to te mau perepitero i reira. E nehenehe te taata e ere i ta ratou ohipa ia farii ratou i ta mâua mau buka. Ua titauhia ia faarue mâua i te vahi i reira mâua i te oraraa.

Ua taa oioi ia mâua e ia tae i te hoê vahi, mea maitai aˈe ia poro i te mau vahi aita mâua i matauhia e te perepitero. No reira, ua titauhia ia haere mâua na te mau vahi atea i to mâua faaearaa no te farerei na mua roa i te taata i tera mau vahi. I muri aˈe, ua poro mâua i te mau taata na pihaiiho. I Kilkenny, ua haapii mâua e te hoê taurearea apî e toru taime i te hebedoma, noa ˈtu te haamǎtaˈuraa uˈana a te nahoa taata. No to ˈu oaoa rahi i te haapiiraa i te Bibilia i te taata, ua hinaaro vau e fanaˈo i te faaineineraa no te mau mitionare. Faaoti atura vau e tapao ia ˈu no te Haapiiraa Bibilia no Gileada.

Te pahi taie Sibia, to matou ïa fare mitionare mai 1948 e tae atu i 1953

I muri aˈe i te haapiiraa e pae avaˈe i New York, ua tonohia e maha o matou tei faatuitehia, i te mau motu iti i te miti no Caraïbes. I Novema 1948, ua faarue matou ia New York na nia i te pahi taie Sibia, e 18 metera te roa. Aita vau i haere aˈenei na nia i te pahi taie, ua oaoa roa vau. E tapena pahi aravihi o Gust Maki, hoê o tei faatuite-atoa-hia. Ua haapii mai oia i te tahi mau mea faufaa, mai te hutiraa i te ie i nia e te faahoˈiraa i raro, e nafea ia faaohipa i te aveia e e nafea ia faaû i te mataˈi. Ua faatere maite o Gust i to matou pahi e 30 mahana na roto i te mau mataˈi atâta e tapae noa ˈtu ai matou i Bahamas.

“E FAAITE OUTOU I TE MAU FENUA ROA RA”

Tau avaˈe i muri aˈe i to matou pororaa i te mau motu iti i Bahamas, ua fano matou i te mau motu raromatai e te mau motu nia mataˈi. E fatata 800 kilometera e faataa ê ra taua mau motu ra, mai te mau motu Vierges e haere roa mai i te motu Trinité. Ua poro matou e pae matahiti, na mua roa i te mau motu atea roa, aita e Ite no Iehova i reira. I te tahi mau taime, aita e nehenehe e hapono aore ra e faataehia mai i te mau rata. E tiai matou e rave rahi hebedoma. Ua oaoa roa râ matou i te poro no nia ia Iehova i “te mau fenua roa ra”!—Ier. 31:10.

Te mau horopahi mitionare i nia i te Sibia (mai te pae aui e tae atu i te pae atau): Ron Parkin, Dick Ryde, Gust Maki e Stanley Carter

Ia tutau matou i te pahi i roto i te hoê ooa, e haere mai te mau taata e e putuputu mai ratou i nia i te uahu no te ite o vai matou. Aita vetahi i ite aˈenei i te hoê pahi mai to matou aore ra aita ratou i ite aˈenei i te mau taata uouo. Mea maitai roa te mau taata no reira, e mea ite maitai ratou i te Bibilia. Pinepine ratou i te horoa mai i te iˈa, te mau avota e te mau aratita. Noa ˈtu mea pirihao roa to matou pahi, ua nehenehe matou e tunu i te maa, e taoto e e papuˈa i to matou mau ahu.

E pou matou no te haere e farerei i te taata i te mahana taatoa. E parau matou ia ratou e te vai ra te hoê oreroraa parau Bibilia. E i te toparaa mahana e faataˈi matou i te ôe o te pahi. Mea faahiahia ia ite i te taata ia tae mai. E au ta ratou mau mori hinu i te mau fetia e anaana ra o te haere mai ra mai te mau aivi ra. I te tahi mau taime, e hanere taata te haere mai e e uiui noa mai ratou e maoro atu te po. Mea au roa na ratou te himene, ua patapata matou na ratou i te tahi mau himene haamoriraa ia Iehova. Ua faaitoito matou e maha i te himene. I muri iho, ua haamata te taata i te himene e o matou. Mea nehenehe to ratou reo. E mau taime oaoa mau teie!

I muri aˈe i te hoê haapiiraa Bibilia, e na muri atoa mai te tahi mau piahi ia matou i to muri iho utuafare, no te apiti atoa mai i ta ratou haapiiraa. I muri aˈe tau hebedoma i te hoê vahi, e titauhia ia faarue matou i tera vahi. E pinepine râ matou i te ani i te mau taata o te faaite mau i te anaanatae ia tamau i te haapii ia vetahi ê e tae roa i te taime e hoˈi mai ai matou. Mea oaoa roa ia ite e ua rave maite vetahi o ratou i ta ratou hopoia.

I teie mahana, e rave rahi ratere na tera mau motu. Na mua ˈˈe, e ere mea taata i tera mau vahi, o te tairoto ninamu anaˈe ta oe e ite, te one tahatai e te mau tumu raau. Ua matau matou i te tere pahi i tera e tera motu i te po, na pihaiiho noa mai te ouˈa i te haere, e te mea noa e faaroohia, o to matou ïa pahi na nia i te moana. E au te marama o te avaˈe i nia i te miti i te hoê eˈa ario o te aratai i te iriatai.

I muri aˈe e pae matahiti i te pororaa i roto i te mau motu, ua fano matou i Porto Rico no te rave mai i te hoê pahi apî, e matini to ˈna. I to matou tapaeraa ˈtu i ǒ, ua farerei au ia Maxine Boyd, te hoê tuahine mitionare haviti mau, e ua here roa vau ia ˈna. Mai to ˈna apîraa mai â oia i te pororaa i te parau apî oaoa ma te itoito rahi. I muri aˈe, ua poro oia ei mitionare i Repupirita Dominicaine e tae roa i 1950, a faahepo ai te faatereraa Katolika ia ˈna ia faarue tera vahi. No te mea e taata horopahi au, hoê avaˈe noa ta ˈu parau faatia no te faaea i Porto Rico. I muri aˈe, e fano vau i te mau motu tau matahiti â. Ua parau ïa vau ia ˈu iho, ‘Ronald, mai te peu e hinaaro oe i tera vahine, a haapeepee mai ia oe.’ I muri aˈe e toru hebedoma, ua ani au ia faaipoipo mâua. E ono hebedoma i muri aˈe, faaipoipo atura mâua. Ua tonohia mâua Maxine ei mitionare i Porto Rico, aita vau i haere na nia i te pahi apî.

I 1956, ua haamata mâua i roto i te tuhaa haaati e ua au roa mâua e haere e farerei i te mau taeae. Mea veve e rave rahi o ratou. Ei hiˈoraa, i roto i te hoê oire iti i Potala Pastillo, e piti utuafare Ite no Iehova mea rahi te tamarii e ua matau vau i te hauti i te vivo na ratou. Ua ani au i te hoê o na tamahine iti, o Hilda te iˈoa, mai te peu e e hinaaro oia e haere e poro na muri ia mâua. Ua parau oia: “E hinaaro vau, aita râ ta ˈu e nehenehe. Aita to ˈu e tiaa.” Ua hoo mâua te tiaa no ˈna e ua haere mai oia e poro na muri ia mâua. E rave rahi matahiti i muri aˈe, i 1972, a haere ai mâua Maxine e mataitai ia Brooklyn, ua haere mai te hoê tuahine o tei faatuite-noa-hia ˈtura i te Haapiiraa no Gileada, e paraparau ia mâua. Te haere ra oia e poro i Équateur e ua parau oia: “Te haamanaˈo ra orua ia ˈu? O vau tera tamahine no Pastillo aita to ˈna e tiaa.” O Hilda! No to matou oaoa rahi ua taˈi matou!

I 1960, ua haamata mâua i te tavini i te amaa no Porto Rico, tei roto ïa i te hoê fare iti i Santurce, San Juan. I te taime matamua, ua rave mâua Lennart Johnson i te rahiraa o te ohipa. O Lennart Johnson e ta ˈna vahine te mau Ite no Iehova matamua i Repupirita Dominicaine, e i 1957, ua haere raua i Porto Rico. I muri aˈe, ua hapono Maxine i te mau vea na te mau taata tei ani ia hapono-tamau-hia ta ratou. Ua hapono oia hau atu i te tausani vea i te mau hebedoma atoa. Mea au roa na ˈna i tera ohipa, no te mea ua manaˈo oia i tera rahiraa taata e haapii ra no nia ia Iehova.

Ua oaoa vau i te ohipa i te Betela, no te mea ua nehenehe au e faaohipa i to ˈu puai i roto i ta Iehova taviniraa. E ere noa râ i te mea ohie. Ei hiˈoraa, i te tairururaa nunaa rau matamua i Porto Rico i 1967, ua oti roa vau, ua rahi roa te ohipa tei titauhia ia ˈu ia faanaho. Ua haere mai o Nathan Knorr, tei aratai i te faanahonahoraa a te mau Ite no Iehova, i Porto Rico. Ua manaˈo oia aita vau i faanaho i te pereoo no te mau mitionare o tei haere mai e mataitai ia Porto Rico. Ua faanaho hoi au i te reira. I muri aˈe, ua aˈo mai oia ia ˈu no nia i te faufaaraa ia naho maitai ta ˈu ohipa e ua parau e aita oia i mauruuru ia ˈu. Aita vau i hinaaro e maniania e o ˈna. No ˈu râ, e ere i te mea tano ta ˈna i rave ia ˈu, e ua riri au ia ˈna tau taime. I to mâua Maxine farerei-faahou-raa i te taeae Knorr, ua titau manihini mai oia ia mâua i to ˈna piha e ua tunu oia i te maa na matou.

Ua haere mâua e farerei i to ˈu fetii i te fenua Beretane e rave rahi taime. Aita to ˈu papa i farii i te parau mau i te hoê â taime e o mâua mama. Ia haere mai râ te mau taeae no te Betela e mataitai i to matou vahi, e pinepine to ˈu mama i te ani ia ratou ia faaea mai i to matou fare. Ua ite to ˈu papa te haehaa o teie mau tiaau o te Betela. Mea taa ê roa ratou i te mau ekalesiatiko o ta ˈna i inoino e rave rahi matahiti i teie nei. I 1962, ua bapetizohia oia ei Ite no Iehova.

Mâua Maxine i Porto Rico, i muri iti noa ˈˈe i to mâua faaipoiporaa e i te 50raa o to mâua matahiti faaipoiporaa i 2003

Ua pohe ta ˈu vahine here, o Maxine, i 2011. Te tiai ru nei au i te ite faahou ia ˈna i te tia-faahou-raa. Auê ïa oaoa ia manaˈo vau i te reira! I na 58 matahiti faaipoiporaa, ua ite mâua te maraaraa o te numera o te mau Ite no Iehova i Porto Rico: fatata 650 na mua ˈtu e 26 000 i teie mahana! I muri iho, i 2013, ua amui te amaa no Porto Rico i te amaa no Marite, e ua anihia vau ia tavini i Wallkill, New York. I muri aˈe e 60 matahiti i Porto Rico, ua riro roa vau mai te hoê taata no ǒ. Ua oaoa roa vau i Porto Rico. I teie nei râ, e tia ia haere i mua.

“TE HERE NEI HOI TE ATUA I TE TAATA TEI HOROA NOA MA TE OÂO”

Te oaoa noa ra vau i te tavini i te Atua i te Betela. E 90 tiahapa matahiti to ˈu i teie nei e ta ˈu ohipa, o te faaitoitoraa ïa i te mau mero o te utuafare o te Betela. Mai to ˈu taeraa mai i Wallkill, ua farerei au hau atu 600 taeae e tuahine. E haere mai vetahi e farerei ia ˈu no te paraparau no nia i to ratou iho mau fifi aore ra no te mau fifi utuafare. Area vetahi ê, e hinaaro ratou i te tahi mau manaˈo e nafea ia manuïa te taviniraa i te Betela. Te vai ra o te hinaaro i te mau aˈoraa, no te mea e ere i te mea maoro ratou i te faaipoiporaa aore ra ua tonohia ratou i roto i te taviniraa pionie. E faaroo vau i te feia atoa o te paraparau mai ia ˈu e mai te peu e e tano i te tupuraa, e pinepine au i te parau ia ratou: “‘Te here nei hoi te Atua i te taata tei horoa noa ma te oâoâ.’ A oaoa ïa i ta outou ohipa. Na Iehova te ohipa ta outou e rave ra.”—Kor. 2, 9:7, Te Bibilia Moˈa V.C.J.S. (1976)

Ia hinaaro oe e oaoa i te Betela aore ra i te tahi atu mau vahi, mea tia ia feruri oe no te aha mea faufaa te ohipa ta oe e rave ra. E taviniraa moˈa te mau ohipa atoa ta tatou e rave ra i te Betela. E tauturu te reira i te “tavini haapao maitai e te paari” ia horoa i te maa pae varua i te mau taeae na te ao atoa nei. (Mat. 24:45) I te mau vahi atoa e tavini ai tatou ia Iehova, e nehenehe tatou e arue ia ˈna. E rave anaˈe i ta ˈna e ani mai ra ia tatou no te mea “te here nei hoi te Atua i te taata tei horoa noa ma te oâoâ.”

^ E itehia te aamu o Leonard Smith i roto i Te Pare Tiairaa o te 15 no Eperera 2012 (Farani).