Eaha to roto?

Tapura tumu parau

Te Iesu mau

Te Iesu mau

Te Iesu mau

I MURI aˈe i to ˈna iteraa na roto i ta ˈna mau aposetolo eaha to te taata manaˈo no nia ia ˈna, ua ui atu Iesu ia ratou e: “O vai râ vau nei i ta outou na parauraa?” Teie te pahonoraa a te aposetolo Petero i roto i te Evanelia a Mataio: “O te Mesia oe, te Tamaiti a te Atua ora ra.” (Mataio 16:15, 16) Tera atoa te manaˈo o te tahi atu. Teie ta Natanaela, tei riro mai i muri aˈe ei aposetolo, i parau atu ia Iesu: “E Rabi, o te tamaiti oe a te Atua, o te Arii oe o Iseraela.” (Ioane 1:49) Ua faataa Iesu iho i te faufaaraa o ta ˈna tuhaa e rave: “O vau te eˈa, e te parau mau, e te ora, aore roa e taata e tae i te Metua ra, maori râ ei ia ˈu.” (Ioane 14:6) I te mau taime rau, ua parau oia e o ‘te Tamaiti oia a te Atua.’ (Ioane 5:24, 25; 11:4) E ua haapapu oia i ta ˈna parau na roto i te mau ohipa semeio, tae noa ˈtu na roto i te faatiaraa mai i tei pohe.

Mea papu anei te mau manaˈo feaa?

E nehenehe mau anei râ tatou e tiaturi i te tatararaa a te mau Evanelia no nia ia Iesu? Te faataa ra anei te mau Evanelia i te Iesu mau? Teie ta te orometua haapii i te tatararaa bibilia no te Fare haapiiraa tuatoru no Manchester, i Beretane, o Frederick F. Bruce tei pohe hoi, i parau: “I te rahiraa o te taime, eita e noaa i te faaite maoti te mau haapapuraa i te pae tuatapaparaa e i roto i te mau tuhaa atoa, e mea tia te hoê papai tahito bibilia aore ra eita. E navai noa ia ite e e nehenehe anei e tiaturi i te taata papai; mai te peu e e, e nehenehe iho â ïa e manaˈo e e mea tia te mau parau rii atoa ta ˈna e horoa ra. . . . Aita te faufaaraa o te Faufaa Apî i te pae tuatapaparaa i iti aˈe i to te tahi atu papai no te mea noa e e ‘papai moˈa’ te reira no te mau Kerisetiano.”

I muri aˈe i to ˈna hiˈopoaraa i te mau manaˈo feaa no nia ia Iesu mai tei faataahia i roto i te mau Evanelia, ua papai o James R. Edwards, orometua haapii i te haapaoraa i Jamestown College, i Dakota Apatoerau, i te mau Hau Amui no Marite, e: “E nehenehe tatou e parau ma te papu e mea rahi te mau haapapuraa rau i roto i te mau Evanelia o te faaite ra i te parau mau no nia ia Iesu. . . . Te pahonoraa tano roa ˈˈe i te uiraa no te aha te mau Evanelia e faataa ˈi ia Iesu mai tera, no te mea ïa te faataahia ra o vai na Iesu. Te tapea maite ra te mau Evanelia i te manaˈo ta ˈna i vaiiho mai i nia i ta ˈna mau pǐpǐ, oia hoi na te Atua iho â i tono mai ia ˈna e ua haapuaihia oia no te riro mai ei Tamaiti e ei Tavini na te Atua.” *

Maimiraa ia Iesu

Eaha ïa no te mau tatararaa bibilia ore no nia ia Iesu Mesia? Eaha to ratou faufaaraa? I roto i te mau papai a Tacite, a Suétone, a Josèphe, a Pline le Jeune, e a te tahi atu mau taata papai buka classique, mea rahi te mau faahitiraa no nia ia Iesu. Teie ta The New Encyclopædia Britannica (1995) e parau ra no nia ia ratou: “Te haapapu ra teie mau faatiaraa taa ê e, i te tau tahito ra, aita atoa te mau enemi o te Kerisetianoraa i feaa noa ˈˈe e e taata mau o Iesu i roto i te tuatapaparaa, inaha, ua patoihia teie parau no te taime matamua aita hoi e tumu papu, i te hopea o te senekele 18, i te roaraa o te senekele 19, e i te omuaraa o te senekele 20.”

Te mea peapea, e au ra e na roto e rave rahi mau manaˈo hamanihia niu ore, te mau manaˈo feaa faufaa ore, e te mau hamaniraa manaˈo papu ore, ua huna te mau aivanaa no teie tau i to ˈna ihotaata mau, i roto ta ratou maimiraa o vai te Iesu “mau” aore ra “o te tuatapaparaa.” Mai te huru ra e ua hara ratou i te hamaniraa i te mau aai, a pari hape atu ai i te feia papai Evanelia e o ratou te na reira ra. No to ratou hinaaro rahi ia tui roa ˈtu â to ratou roo e ia taaihia to ratou roo i te hoê haapiiraa tumu ore apî e te maere, aita te tahi pae i hiˈopoa ma te haavare ore i te mau haapapuraa no nia ia Iesu. I te na reiraraa, ua hamani ratou i te hoê “Iesu,” te hotu hoi o te hoê feruri-noa-raa aivanaa.

No te feia e hinaaro e ite o vai te Iesu mau, e nehenehe ratou e hiˈo i roto i te Bibilia. Ia au ia Luke Johnson, orometua haapii i te Faufaa Apî e nohea mai te mau Kerisetiano i te Candler School of Theology i te Emory University, aita e tâuˈahia ra te fa a te Bibilia i roto i te rahiraa o te mau maimiraa no nia i te Iesu o te tuatapaparaa. Te parau ra oia e mea anaanatae ia hiˈopoa i te mau tupuraa i te mau pae totiare, poritita, ihi taata, e te taˈere o te oraraa e te tau o Iesu. Te na ô faahou ra râ oia e te itearaa mai i ta te mau aivanaa e parau ra te Iesu o te tuatapaparaa, “e ere roa ˈtu ïa i te fa a te mau Papai,” o te “tapitapi rahi aˈe hoi i te faataa i te huru o Iesu,” i ta ˈna poroi, e i to ˈna tiaraa ei Taraehara. No reira, eaha te huru mau o Iesu e eaha ta ˈna poroi?

Te Iesu mau

Te faataa ra te mau Evanelia—na faatiaraa bibilia e maha o te oraraa o Iesu—i te hoê taata aau aumauiui. No to ˈna aroha e to ˈna aumauiui, ua tauturu Iesu i te feia e mauiui ra i te maˈi, te matapo, e te tahi atu â mau ati. (Mataio 9:36; 14:14; 20:34) No te mea ua pohe to ˈna hoa o Lazaro e te oto ra na tuahine o Lazaro, ua ‘horuhoru o Iesu e ua oto ihora.’ (Ioane 11:32-36) Oia mau, te faaite ra te mau Evanelia e rave rahi mau huru o te aau o Iesu—mai te aumauiui no te hoê lepera, te oaoa rahi no te mau manuïaraa a ta ˈna mau pǐpǐ, te riri i te feia aroha ore o te haapao etaeta roa ra i te ture, e te peapea i to Ierusalema patoiraa i te Mesia.

Ia rave Iesu i te hoê semeio, e haapapu pinepine oia i te tuhaa a te taata e haamaitaihia ra: “Ua ora oe i to oe faaroo.” (Mataio 9:22) Ua arue oia ia Natanaela mai “te ati Iseraela mau,” ma te parau e: “Aore roa e haavare o roto ia ˈna ra.” (Ioane 1:47) I to te tahi pae manaˈoraa e ua rahi roa te ô haamauruururaa a te hoê vahine, ua paruru Iesu ia ˈna e ua parau oia e e haamanaˈo-maoro-hia te aamu o to ˈna aau horoa. (Mataio 26:6-13) Ua riro oia ei hoa mau e te here i ta ˈna mau pǐpǐ e ‘ua aroha oia ia ratou e tae noa ˈtu i te hopea.’—Ioane 13:1; 15:11-15.

Te faaite atoa ra te mau Evanelia e ua ite oioi oia i te hinaaro o te rahiraa o te taata ta ˈna i farerei. I to ˈna paraparauraa e te hoê vahine i te hoê apoo pape, e te hoê orometua faaroo i roto i te hoê aua, aore ra e te hoê taata ravaai i te pae roto, ua haaputapû oioi oia i to ratou mafatu. I muri aˈe i ta ˈna mau parau omuaraa, mea rahi o teie mau taata tei faaite ia ˈna i to ratou mau manaˈo hohonu roa ˈˈe. Ua haaputapû roa oia ia ratou. Noa ˈtu e e ape na te taata o to ˈna tau i te amuimui i te mau taata tiaraa teitei, area no Iesu ra, ua pue noa te taata i pihai ia ˈna. Mea au na ratou e haere ia ˈna ra; eita ratou e huru ê ia ˈna. Aita te mau tamarii i huru ê ia ˈna, e i to ˈna raveraa i te hoê tamarii ei hiˈoraa, aita noa oia i faatia ˈtu i te tamarii i mua i ta ˈna mau pǐpǐ, ua “hii” atoa râ oia ia ˈna. (Mareko 9:36; 10:13-16) Oia mau, te faataa ra te mau Evanelia ia Iesu mai te hoê o te huti mai i te taata, e toru mahana hoi to te taata faaroo-noa-raa i ta ˈna mau parau au roa.—Mataio 15:32.

Noa ˈtu to ˈna huru tia roa, aita Iesu i riro ei taata faaino roa aore ra teoteo e te haavî i te mau taata hara e te tia ore ta ˈna i farerei e i poro. (Mataio 9:10-13; 21:31, 32; Luka 7:36-48; 15:1-32; 18:9-14) Aita roa ˈtu Iesu i faahepo ia vetahi ê. Aita oia i faateimaha ˈtu â i te mau hopoia a te nunaa. Ua na ô râ oia e: “E haere mai outou ia ˈu nei, e te feia atoa i haˈa rahi, . . . e na ˈu outou e faaora.” Ua ite ta ˈna mau pǐpǐ e e taata ‘mǎrû oia e te haehaa o te aau’; mea mǎrû ta ˈna zugo, e mea mâmâ ta ˈna hopoia.—Mataio 11:28-30.

Te faaitehia ra te huru o Iesu i roto i te mau Evanelia ma te hoê taˈi taa maitai o te parau mau. E ere i te mea ohie ia hamani e maha taata taa ê i te hoê taata faahiahia mau e ia horoa i muri iho i te hoê hohoˈa tuea o taua taata ra na roto e maha aamu taa ê. Eita e raea-roa-hia e na taata papai e maha ia faataa i te huru o taua noâ taata ra e ia horoa i te hoê â faataaraa mai te peu e aita roa ˈtu taua taata ra i ora mau.

Te ui ra te taata tuatapapa ra o Michael Grant i te hoê uiraa o te haaferuri: “Eaha ïa te mau Evanelia e faataa maitai mai ai i te huru faahiahia mau o te hoê taurearea nehenehe, i ora na i rotopu i te mau huru vahine atoa, e tae noa ˈtu i te mau vahine roo ino, e eita roa ˈtu e itehia e te faahinaaro ra o ˈna ia ratou, te huru ê ra o ˈna aore ra te haama ra, e aita roa ˈtu hoi o ˈna i taui?” Teie ïa te pahonoraa tano, ua ora mau â taua taata ra e ua riro oia mai ta te Bibilia iho â e parau ra.

Te Iesu mau e to outou oraraa no a muri aˈe

Te faaite ra te Bibilia i te oraraa mau o Iesu a parahi ai oia i te fenua nei, e to ˈna atoa oraraa hou a riro mai ei taata ei Tamaiti fanau tahi a te Atua, “te matahiapo o te mau mea atoa i poietehia.” (Kolosa 1:15, MN) E piti ahuru senekele aˈenei, ua tuu te Atua i te ora o ta ˈna Tamaiti i te raˈi i roto i te opu o te hoê paretenia ati Iuda, ia fanauhia mai oia ei taata. (Mataio 1:18) I te roaraa o ta ˈna taviniraa i te fenua nei, ua faaite haere Iesu i te Basileia o te Atua ei tiaturiraa hoê roa no te huitaata e mauiui ra, e ua haapii oia i ta ˈna mau pǐpǐ ia tamau i te rave i teie ohipa pororaa.—Mataio 4:17; 10:5-7; 28:19, 20.

I te 14 no Nisana (i te area 1 no Eperera), 33 T.T., ua haruhia Iesu, ua haavahia, ua faautuahia, e ua haapohehia oia no te pariraa haavare e e orure hau oia. (Mataio 26:18-20, 4827:50) Ua riro te poheraa o Iesu ei hoo, o te faatiamâ i te huitaata faaroo i to ratou huru hara e o te iriti i te eˈa o te ora mure ore no te feia atoa e faaroo ia ˈna. (Roma 3:23, 24; Ioane 1, 2:2) I te 16 no Nisana, ua faatiahia mai Iesu, e i muri iti noa ˈˈe, ua maue oia i nia i te raˈi. (Mareko 16:1-8; Luka 24:50-53; Ohipa 1:6-9) Ei Arii nominohia e Iehova, e mana rahi to Iesu i faatiahia mai no te faatupu i te opuaraa matamua roa a te Atua no te taata. (Isaia 9:6, 7; Luka 1:32, 33) Oia, te faataa ra te Bibilia ia Iesu mai te taata faufaa roa i roto i te tupuraa o te mau opuaraa a te Atua.

I te senekele matamua, ua farii te nahoa taata ia Iesu mai te Mesia tǎpǔhia, i tonohia mai i nia i te fenua no te faatia i te mana arii o Iehova e no te pohe ei hoo no te huitaata. (Mataio 20:28; Luka 2:25-32; Ioane 17:25, 26; 18:37) I mua i te hamani-ino-raa uˈana, eita te taata e hinaaro e riro mai ei pǐpǐ na Iesu ahiri e aita i papu ia ratou o vai o ˈna. Ma te mǎtaˈu ore e te itoito roa, ua rave ratou i te ohipa ta ˈna i faaue ia ratou “e faariro i te mau fenua atoa ei pǐpǐ.”—Mataio 28:19.

I teie mahana, tau mirioni Kerisetiano haavare ore haapiihia tei ite e e ere Iesu i te hoê taata no te aai. Te farii ra ratou ia ˈna mai te Arii faateronohia o te Basileia ta te Atua i haamau i nia i te raˈi, e o te fatata i te faatere mai i te fenua e i te haapao i te mau ohipa o te fenua. E parau apî maitai farii-popou-hia teie faatereraa a te Atua, no te mea te tǎpǔhia ra e e matara te mau fifi o te ao. Te turu ra te mau Kerisetiano mau ma te taiva ore i te Arii maitihia e te Atua na roto i te faaite-haere-raa i “te evanelia o te basileia” ia vetahi ê.—Mataio 24:14.

E ora ˈtu te feia e turu i te Basileia na roto i te Mesia, te Tamaiti a te Atua ora, no te fanaˈo i te mau haamaitairaa mure ore. E nehenehe outou atoa e fanaˈo i teie mau haamaitairaa! E oaoa te feia i nenei i teie vea i te tauturu ia outou ia ite o vai te Iesu mau.

[Nota i raro i te api]

^ Ei faahohonuraa i te mau faatiaraa Evanelia, a hiˈo i te mau pene 5-7 o te buka Te Bibilia—Parau na te Atua aore ra na te taata?, neneihia e te mau Ite no Iehova.

[Tumu parau tarenihia/Hohoˈa i te api 6]

Te mau tatararaa a vetahi ê

“No ˈu nei, ua riro o Iesu no Nazareta ei hoê o te mau orometua haapii puai ta te ao i fanaˈo. . . . E parau vau i te mau Hindous e e ere to outou oraraa i te tahi mea mai te peu e eita outou e faahohonu ma te faatura i te mau haapiiraa a Iesu.”—Mohandas K. Gandhi, The Message of Jesus Christ.

“Eita te hoê ihotaata hiˈoraa maitai roa, te hope roa, te au maite roa, te tia roa, te taa ia vetahi ê e te aau aroha roa e te teitei roa ˈˈe i te taata atoa, e nehenehe e riro ei taviriraa e ei taata hamanihia. . . . E titauhia te hoê taata tei hau aˈe ia Iesu no te hamani i te hoê Iesu.”—Philip Schaff, History of the Christian Church.

“Ia nehenehe tau taata rii noa o te hoê ui e hamani i te hoê taata mana e te anaanatae rahi mai teie, i te hoê ture morare teitei mai teie e te hoê autaeaeraa faahiahia i rotopu i te taata mai teie, e semeio fifi roa ˈtu â ïa ia tiaturihia ˈtu i to tei faatiahia i roto i te mau Evanelia.”—Will Durant, Caesar and Christ.

“E au ra paha e mea fifi ia faataa nafea te hoê pǔpǔ faaroo rahi i nehenehe ai e fa mai maoti te hoê taata aita i ora na, o tei hamanihia mai te hoê ravea tapihooraa, ia hiˈohia hoi e mea rahi iho â te taata i vai mau na o tei tamata i te haamau i te mau haapaoraa e aita râ ratou i manuïa.”—Gregg Easterbrook, Beside Still Waters.

“Ei taata tuatapapa i te mau papai, ua papu roa ia ˈu e noa ˈtu eaha te mau Evanelia, e ere te reira i te aai. Aita i navai te nehenehe no te riro ei aai. Aita tatou i ite i te rahiraa o te oraraa o Iesu, e aita e taata o te papai i te hoê aai e faatia i te reira.”—C. S. Lewis, God in the Dock.

[Hohoˈa i te api 7]

Te faaite ra te mau Evanelia e rave rahi mau huru o te aau o Iesu