Eaha to roto?

Tapura tumu parau

“Ia itoito roa maoti te varua moˈa”

“Ia itoito roa maoti te varua moˈa”

“Ia itoito roa maoti te varua moˈa”

“Eiaha ia toaruaru i te ohipa; ia mahanahana te aau [“ia itoito roa maoti te varua moˈa,” MN], i te taviniraa i te Fatu.”—ROMA 12:11.

1. No te aha te mau Iseraela i pûpû ai i te mau tusia animara e te tahi atu mau tusia?

 E MAURUURU Iehova i te mau tusia ta ta ˈna mau tavini e pûpû ra ma te aau tae no to ratou here ia ˈna e to ratou auraro i to ˈna hinaaro. I tahito ra, ua farii oia i te mau tusia animara e te tahi atu mau tusia rau. Ua rave te mau Iseraela i te reira ia au i te Ture a Mose ei faaoreraa i ta ratou mau hara e ei faaiteraa i to ratou mauruuru. I roto i te amuiraa Kerisetiano, aita Iehova e titau faahou ra i tera mau tusia. I roto râ i te pene 12 o ta ˈna rata i te mau Kerisetiano i Roma, te faaite ra te aposetolo Paulo e e mea tia ia pûpû â tatou i te mau tusia. E hiˈo anaˈe e nafea.

Ei tusia ora

2. Teihea huru oraraa ta tatou ei Kerisetiano e ora nei, e eaha tei taaihia i te reira?

2 A taio i te Roma 12:1, 2. I te omuaraa o ta ˈna rata, ua faaite maitai Paulo e e tiahia te mau Kerisetiano faatavaihia ati Iuda aore ra e ere i te ati Iuda i mua i te aro o te Atua na roto i te faaroo eiaha râ te ohipa. (Roma 1:16; 3:20-24) I roto i te pene 12, te faataa ra Paulo e ia ora te mau Kerisetiano i te hoê oraraa haapae no te faaite i to ratou mauruuru. Ia faaapî ïa tatou i to tatou manaˈo e tia ˈi. No to tatou huru tia ore, tei raro aˈe tatou i “te ture ra o te ino [aore ra hara] e te pohe.” (Roma 8:2) Mea titauhia ia taui tatou, “ia faahouhia” to tatou manaˈo, ma te taui roa i to tatou mau hinaaro. (Eph. 4:23) Maoti noa te tauturu a te Atua e a to ˈna varua e taui roa ˈi tatou. Ia tutava mau atoa tatou ma te faaohipa i to tatou feruriraa. Teie ïa te auraa, ia faaitoito tatou “eiaha e faaau atu i teie nei ao,” e i ta ˈna mau peu morare viivii, ta ˈna mau faaanaanataeraa ino e to ˈna huru feruriraa huru ê.—Eph. 2:1-3.

3. No te aha tatou e rave ai i te mau ohipa Kerisetiano?

3 Te titau atoa maira Paulo ia faaohipa tatou i to tatou feruriraa ia papu roa ia tatou te “hinaaro tia o te Atua ra, e te au, e te maitai.” No te aha tatou e taio ai i te Bibilia i te mau mahana atoa, e feruriruri ai i ta tatou e taio, e pure ai, e haere ai i te mau putuputuraa e e poro ai i te evanelia o te Basileia? No te mea anei na te mau matahiapo o te amuiraa e faaue maira ia tatou? Ua mauruuru iho â tatou no ta ratou mau haamanaˈoraa faufaa. Na te varua râ o te Atua e turai ra ia tatou ia rave i teie mau ohipa Kerisetiano no te faaite i to tatou here mau ia Iehova. Hau atu â, ua papu roa ia tatou e o te hinaaro o te Atua ia haapao tatou i teie mau ohipa. (Zek. 4:6; Eph. 5:10) E oaoa e e mauruuru roa tatou i te iteraa e ia ora tatou i te hoê oraraa Kerisetiano mau, e fariihia tatou e te Atua.

Te mau ô huru rau

4, 5. E nafea te mau matahiapo e faaohipa ˈi i ta ratou mau ô?

4 A taio i te Roma 12:6-8. Te faataa ra Paulo e “e toroa [aore ra ô] ěê anaˈe to tatou, e au i te maitai i horoahia mai ia tatou nei.” No te mau matahiapo iho â râ te tahi o te mau ô ta Paulo i faahiti, mai te faaitoitoraa e te aratairaa. Te aˈohia ra ratou ia aratai “ma te haapao maitai.”

5 Te parau ra Paulo e ia ite-maitai-hia tera haapao maitai i roto i ta te mau tiaau huru haapiiraa e raveraa i “te toroa diakono,” aore ra taviniraa. Ia au i te mau irava tapiri, e au ra e te faahiti ra Paulo i ǒ nei i te taviniraa i roto i te amuiraa, aore ra “te tino hoê.” (Roma 12:4, 5) Ua tuea tera taviniraa i tei faahitihia i roto i te Ohipa 6:4, i reira te mau aposetolo i parau ai: “Ei te pure matou eiaha e faaea, e ei te haapii [aore ra taviniraa] hoi i te parau.” Eaha ïa tera taviniraa? E faaohipa te mau matahiapo i ta ratou mau ô no te faaitoito i te mau melo o te amuiraa. Te rave ra ratou i teie taviniraa ia aratai e ia haapii maite ratou i te amuiraa ia au i te Parau a te Atua maoti ta ratou tuatapaparaa, maimiraa, haapiiraa e tiaauraa na roto i te pure. Ia faaohipa maitai ïa te mau tiaau i ta ratou mau ô e ia aupuru i te mau mamoe “ma te aau tae.”—Roma 12:7, 8; Pet. 1, 5:1-3.

6. E nafea tatou e pee ai i te aˈoraa o te Roma 12:11, te irava tumu o teie tumu parau?

6 Te parau nei â Paulo: “Eiaha ia toaruaru i te ohipa; ia mahanahana te aau [“ia itoito roa maoti te varua moˈa,” MN], i te taviniraa i te Fatu ra” o Iehova. (Roma 12:11) Ia ite tatou e aita tatou e anaanatae faahou ra i ta tatou taviniraa, ia hiˈo faahou ïa tatou i ta tatou huru haapiiraa e ia pure uˈana e te pinepine atu â no te ani i te varua o Iehova. E tauturu mai ïa te reira ia anaanatae e ia itoito faahou mai tatou. (Luka 11:9, 13; Apo. 2:4; 3:14, 15, 19) Maoti te varua moˈa i itoito roa ˈi te mau Kerisetiano matamua ia faaite i “te peu taa ê a te Atua.” (Ohi. 2:4, 11) E turai atoa te reira ia tatou “ia itoito roa maoti te varua moˈa” i roto i te taviniraa.

Te haehaa e te aau faahaihai

7. No te aha tatou e tavini ai ma te haehaa e te aau faahaihai?

7 A taio i te Roma 12:3, 16. No to Iehova “maitai” i fanaˈo ai tatou i te mau ô. Te na ô atoa ra Paulo: “No ǒ mai râ i te Atua ra to matou tia,” aore ra aravihi. (Kor. 2, 3:5) Eiaha ïa tatou ia faahanahana ia tatou iho. Ia farii haehaa tatou e no te haamaitairaa a te Atua e manuïa ˈi tatou i roto i te taviniraa, eiaha râ no to tatou iho aravihi. (Kor. 1, 3:6, 7) Ia au i te reira, te na ô ra Paulo: “Teie ta ˈu parau ia outou atoa . . . eiaha ia hau te manaˈo ia ˈna iho, i tei au ia ˈna ia manaˈo.” Ia faatura iho â tatou ia tatou iho e ia oaoa e ia mauruuru i te taviniraa ia Iehova. Mai te peu e e aau faahaihai to tatou ma te ite i to tatou mau taotiaraa, eita ïa tatou e mârô. E ‘haapao maite râ tatou i to tatou manaˈo.’

8. Maoti te aha e ore ai tatou e ‘paari i to tatou iho manaˈoraa’?

8 E ere i te haerea paari ia faaahaaha no ta tatou mau ohipa. Na ‘te Atua hoi e faatupu.’ (Kor. 1, 3:7) Te faahiti ra Paulo i “te faaroo” i tufahia e te Atua i te melo taitahi o te amuiraa. Eiaha tatou ia faateitei ia tatou iho, ia farii râ tatou i ta vetahi ê e rave ra ia au i to ratou faaroo. Te na ô nei â Paulo: “Ia hoê aau [aore ra manaˈo] to te tahi e te tahi.” Te faaite maira te aposetolo Paulo i roto i te tahi atu rata: “Eiaha roa ei mea e ravehia ma te mârô e te teoteo faufaa ore ra; ei aau haehaa râ, i te manaˈo haamaitairaa ˈtu te tahi i te tahi eiaha ia ˈna iho.” (Phil. 2:3) E titauhia te haehaa e te tutavaraa mau no te farii e to nia ˈˈe iho â to tatou mau taeae e tuahine ia tatou. Maoti te haehaa e ore ai tatou e ‘paari i to tatou iho manaˈoraa.’ Noa ˈtu e e faahiahia vetahi ia tatou no ta tatou mau hopoia taa ê i roto i te amuiraa, e oaoa rahi tatou paatoa i te raveraa i ‘te mau mea haehaa,’ te mau ohipa haihai ta te taata e ore e haapao.—Pet. 1, 5:5.

Te auhoêraa i roto i te amuiraa

9. No te aha Paulo e faaau ai i te mau Kerisetiano faatavaihia i te varua i te mau melo o te hoê tino?

9 A taio i te Roma 12:4, 5, 9, 10. Te faaau ra Paulo i te mau Kerisetiano faatavaihia i te mau melo o te hoê tino e ohipa amui ra i raro aˈe i to ratou Upoo, te Mesia. (Kol. 1:18) Te haamanaˈo ra oia i te mau Kerisetiano faatavaihia i te varua e e rave rahi melo to te hoê tino e ohipa taa ê ra e noa ˈtu e mea ‘rahi ratou, hoê â râ tino ratou i te Mesia.’ Ua faaitoito atoa Paulo i te mau Kerisetiano faatavaihia i Ephesia: “Ma te aroha, ia tupu [tatou] i te auraa ˈtu ia ˈna i te upoo ra i te Mesia, i te mau mea atoa nei: no ˈna hoi te au-maite-raa o te tino atoa ra, e i ati ai hoi no te maitai o te mau tiaatiraa atoa, e te puai au o te mau vahi atoa ra, tupu aˈera te tino i te rahiraa o t[o] ˈna iho maitai ma te aroha.”—Eph. 4:15, 16.

10. Ia farii te mau “mamoe ê atu” i teihea feia faatoroahia?

10 E ere te mau “mamoe ê atu” i te mau melo o te tino o te Mesia, e nehenehe râ ratou e haapii rahi mai i teie faahohoˈaraa. (Ioa. 10:16) Te na ô ra Paulo e “ua tuu [Iehova] i te mau mea atoa nei i raro aˈe i [to te Mesia] avae, e ua haapao hoi ia ˈna ei upoo i nia iho i te mau mea atoa i te ekalesia,” aore ra amuiraa. (Eph. 1:22) I teie mahana, to roto te mau mamoe ê atu i “te mau mea atoa” ta Iehova i tuu i raro aˈe i te mana faatere o ta ˈna Tamaiti. To roto atoa ratou i “te mau taoˈa” ta te Mesia i horoa ˈtu i ta ˈna “tavini haapao maitai e te paari.” (Mat. 24:45-47) No reira ïa te feia e tiaturi ra e ora i te fenua e farii ai i te Mesia ei Upoo no ratou e e auraro ai i te tavini haapao maitai e te paari, i ta ˈna Tino aratai e te mau taeae i faatoroahia ei tiaau i roto i te amuiraa. (Heb. 13:7, 17) Mea na reira e itehia ˈi te auhoêraa i roto i te amuiraa.

11. Ua niuhia to tatou auhoêraa i nia i te aha, e teihea ˈtu â aˈoraa ta Paulo i horoa?

11 Ua niuhia teie auhoêraa i nia i te here, te “tatua nehenehe roa.” (Kol. 3:14) I roto i te Roma pene 12, te haafaufaa ra Paulo i te reira i te parauraa e ei here “haavare ore” to tatou e ei “aroha mau to [ta]tou ia [ta]tou iho, i te aroha taeae.” Mea na reira ïa tatou e faatura ˈi te tahi i te tahi ia au i ta te aposetolo Paulo e parau ra. Eiaha iho â tatou e anoi i te here e te aroha hanoa. Ia tutava mau râ tatou ia vai mâ noa te amuiraa. I roto i ta ˈna aˈoraa no nia i te here, te na ô atoa ra Paulo: “Ia riaria i te ino; ia ati atu i te maitai.”

Te farii maitai i te taata

12. Eaha ta tatou e haapii mai i te hamani maitai o te mau Kerisetiano i Makedonia i tahito ra?

12 A taio i te Roma 12:13. E turai to tatou here i to tatou mau taeae ia tatou ia “horoa ˈtu i te taoˈa i te feia moˈa” ia au i to ratou hinaaro mau e ta tatou mau ravea. Noa ˈtu e e taata veve tatou, e nehenehe noa iho â tatou e horoa i te tahi mea. Ua parau Paulo no nia i te mau Kerisetiano no Makedonia: “Ua manii noa to ratou oaoa, i rahi noa ˈi to ratou veve e te pohe rahi, i te rahi o to ratou horoa: o vau hoi te ite, e o ratou iho tei hinaaro i te horoa i tei tia ia ratou ra, e e rahi atu â; e te parau-onoono-raa mai ia matou e rave i taua taoˈa ra, e ei ia matou atoa te tuu atu i taua taoˈa ra i te feia moˈa [i Iudea].” (Kor. 2, 8:2-4) Noa ˈtu to ratou veve, ua horoa rahi te mau Kerisetiano i Makedonia. E fanaˈoraa no ratou te opereraa na to ratou mau taeae i Iudea i te tahi mea.

13. Eaha te auraa “e titau â i te hamani maitai i te taata ěê”?

13 Te huri ra te pereota “e titau â i te hamani maitai i te taata ěê” i te hoê parau Heleni e imi i te mau ravea te auraa. Te huri ra te hoê Bibilia i teie parau “e imi i te mau ravea no te farii maitai i te taata.” (The New Jerusalem Bible) I te tahi taime, e farii maitai tatou i te taata ia titau tatou ia ˈna ia haere mai e tamaa, e ia na reira tatou ma te here, e mea popou ïa. Ia imi râ tatou i te mau ravea, e ite ïa tatou e rave rahi huru farii-maitai-raa ˈtu. Eita paha tatou e nehenehe e titau ia haere mai e tamaa, no to tatou navai ore aore ra huru maˈimaˈi. E nehenehe râ tatou e pûpû atu maa taofe, maa ti, aore ra maa pape haari ei ravea atoa no te farii maitai atu.

14. (a) Eaha na taˈo tumu o te parau Heleni tei hurihia ei “hamani maitai”? (b) I roto i te taviniraa, e nafea tatou e anaanatae ai i te feia ěê?

14 Ua taaihia te farii maitai i ta tatou huru hiˈoraa i te taata. E piti taˈo tumu to te parau Heleni tei hurihia ei “hamani maitai,” e “here” e e “taata ěê” te auraa. Eaha to tatou huru i nia i te feia ěê? Te tahi atu ravea no te hamani maitai i te taata ěê tei haere mai e ora i te tuhaa fenua o ta tatou amuiraa, o te haapiiraa ïa i to ratou reo no te poro atu i te evanelia. Eita iho â tatou pauroa e nehenehe e haapii i te hoê reo ê. E nehenehe râ tatou paatoa e tauturu i te feia ěê ma te faaohipa maitai i ta tatou buka iti Une bonne nouvelle pour des gens de toutes nations, e poroi Bibilia reo rau to roto. Ua manuïa anei outou i te faaohipa i teie buka iti i roto i te taviniraa?

Te aumauiui

15. Mea nafea Iesu i te horoaraa i te hiˈoraa ia au i te aˈoraa o te Roma 12:15?

15 A taio i te Roma 12:15. E nehenehe e haapoto-noa-hia ta Paulo aˈoraa i roto i teie irava na roto e piti taˈo: Ia aumauiui. Ia haapii tatou i te taa i te huru aau o te hoê taata. Ia oaoa oia e oaoa atoa tatou. Ia oto oia e oto atoa tatou. Ia itoito roa tatou maoti te varua moˈa, e ite-maitai-hia to tatou oaoa aore ra aumihi. I te hoˈiraa mai na pǐpǐ e 70 a te Mesia ma te oaoa na te pororaa e to ratou faatiaraa i te manuïaraa ta ratou ohipa, ‘ua oaoa atoa Iesu.’ (Luka 10:17-21) I te poheraa to ˈna hoa Lazaro, ‘ua oto atoa Iesu e te feia e oto ra.’—Ioa. 11:32-35.

16. E nafea tatou e faaite ai i te aumauiui, e o vai ma iho â râ te na reira?

16 Te hinaaro nei tatou e pee i te hiˈoraa o Iesu i te faaiteraa i te aumauiui. Ia oaoa te hoê taeae aore ra tuahine, e faaite roa tatou e tera atoa to tatou huru aau. Ia aumihi atoa tatou ia roohia to tatou mau taeae e tuahine i te mauiui e te oto. E tamǎrû pinepine tatou i te feia e hepohepo roa ra ia rave tatou i te taime no te faaroo ia ratou ma te aumauiui. E i te tahi mau taime, e taˈi tatou no te horuhoru o to tatou aau ei faaiteraa i to tatou aumauiui mau. (Pet. 1, 1:22) O te mau matahiapo iho â râ te pee i te aˈoraa a Paulo no nia i te aumauiui.

17. Eaha ta tatou i haapii mai nei i roto i te Roma pene 12, e eaha ta tatou e hiˈopoa i roto i to muri nei tumu parau?

17 Ua horoa te mau irava i hiˈopoahia mai nei i roto i te Roma pene 12 i te mau aˈoraa o te nehenehe e faaohipahia i roto i to tatou iho oraraa Kerisetiano e to tatou taairaa e te mau taeae. I roto i to muri nei tumu parau, e hiˈopoa tatou i te toea o te mau irava o teie pene, o te faataa ra eaha to tatou manaˈo e haerea i nia i te feia i rapaeau i te amuiraa Kerisetiano, oia atoa ïa te feia patoi e te hamani ino.

Haamanaˈoraa

• E nafea tatou e faaite ai e ‘ua itoito roa tatou maoti te varua moˈa’?

• No te aha tatou e tavini ai i te Atua ma te haehaa e te aau faahaihai?

• E nafea tatou e aumauiui e e aumihi ai i to tatou mau taeae e tuahine?

[Uiraa haapiiraa]

[Hohoˈa i te api 15]

No te aha tatou e rave ai i teie mau ohipa Kerisetiano?

[Hohoˈa i te api 17]

E nafea tatou taitahi e tauturu ai i te feia ěê ia ite i te Basileia?