Ochan ta banti te bintik yichʼoje

¿Yabal yakʼ ta naʼel te albilkʼopetik ay ta Biblia te jaʼ Mesías te Jesuse?

¿Yabal yakʼ ta naʼel te albilkʼopetik ay ta Biblia te jaʼ Mesías te Jesuse?

Te sujtib ya yakʼ te Biblia

 Yak. Te kʼalal xtaluk ta Balumilal te Jesús la skʼotes ta pasel bayal albilkʼopetik ta swenta te Mesías te «Principal», jaʼ te machʼa ya xkʼot ta «Jkoltaywanej yuʼun te balumilale» (Daniel 9:25; 1 Juan 4:14). Jaʼnix jich te kʼalal lajemix-a te Jesús la skʼotes ta pasel bayal albilkʼopetik ta swenta te Mesías (Salmo 110:1; Hechos 2:34-36).

 ¿Bin ya skʼan ya yal te biilil «Mesías»?

 Te biilil ta hebreo Maschíaj (Mesías) sok te biilil ta griego Kjristós (Cristo) ya skʼan ya yal «Tsabil». Jich yuʼun te biilil Jesucristo ya skʼan ya yal «Jesús te Tsabil» o «Jesús te Mesías».

 Ta namey kʼinal te kʼalal ay machʼa ya yichʼ tsael yuʼun ya yichʼ mukʼ yaʼtel ya yichʼ malbeyel aceite ta sjol (Levítico 8:12; 1 Samuel 16:13). Te Dios la stsa te Jesús yuʼun ya xkʼot ta Mesías jaʼ te machʼa mukʼ yaʼtel ya xkʼot (Hechos 2:36). Pero te Jesús maba la yichʼ malbeyel aceite ta sjol, melel te Diose la stsa ta swenta te schʼul espíritu (Mateo 3:16).

 ¿Yabal xjuʼ te ay yantik ants winiketik te ya skʼotes ta pasel te albilkʼopetik ta swenta te Mesías?

 Maʼuk. Jich bitʼil te shuellaul jkʼabtik maba pajal sok yuʼun te yantik, jaʼnix jich te albilkʼopetik ta Biblia ya yakʼ ta naʼel te jaʼnax ay jtul Mesías o Cristo. Manchukme jich-abi, te Biblia ya yal te «ya xchicnaj hahchel lotil cristohetic soc lotil jalwanejetic soc ya spasic mucʼ señahiletic soc jchahp aʼteliletic yuʼun ya sloʼloyic te machʼa tsahbilic, te yacuc xhuʼ yuʼunique» (Mateo 24:24).

 ¿Yatobal xchiknajxan ta pajel chaʼbej te Mesiase?

 Maʼuk. Te Biblia ya yal ta swenta te Mesías te ya xtal ta stsʼumbal David te jaʼ jtul Ajwalil yuʼun Israel (Salmo 89:3, 4). Pero chʼay te banti najkanbil jilel sbiilik te stsʼumbal te ajwalil David, jich yilel te la yichʼ lajinel kʼalal te romanoetik la yuʼuntayik Jerusalén ta jaʼbil 70. a Jaʼto tal ta yorail-abi, maʼyuk machʼa ya xjuʼ ya yal te talem ta stsʼumbal te ajwalil David. Pero ta skʼajkʼalel te Jesús ayto-a te banti nakal sbiilik te stsʼumbal te judioetik, jaʼnix jich te skontratak te Jesús snaʼojik-a te talem ta stsʼumbal David (Mateo 22:41-46).

  ¿Jayeb albilkʼopetik ay ta Biblia ta swenta te Mesías?

 Ma jnaʼtik ta lek jayeb albilkʼopetik ay ta Biblia ta swenta te Mesías. Yanyantik-a te bin-utʼil ya yichʼ ajtayel te albil kʼopetik-abi, melel ta Biblia bayal banti ya scholbey skʼoplal te Mesías. Jich bitʼil ta Isaías 53:2-7 bayal albilkʼopetik ya yal ta swenta te Mesías. Ay machʼatik ya yalik te jun-nax albilkʼop smakoj spisil te versiculoetik ini, pero ay machʼatik ta yalik te bayal albilkʼopetik ochem tey-a.

Albilkʼopetik ta swenta te Mesías te kʼot ta pasel ta stojol te Jesús

Te bin ya xkʼot ta pasel

Albilkʼop

Jich kʼot ta pasel

Ya xtal ta stsʼumbal Abrahán

Génesis 22:17, 18

Mateo 1:1

Ya xtal ta stsʼumbal Isaac, te snichʼan Abrahán

Génesis 17:19

Mateo 1:2

Ya xtal ta stsʼumbal Judá

Génesis 49:10

Mateo 1:1, 3

Ya xtal ta stsʼumbal te ajwalil David

Isaías 9:7

Mateo 1:1

Yal jtul ants te ma tabil ta winik

Isaías 7:14

Mateo 1:18, 22, 23

Ya x-ayin ta Belén

Miqueas 5:2

Mateo 2:1, 5, 6

Ya sbiilin Emmanuel b

Isaías 7:14

Mateo 1:21-23

Maba la stoy sba

Isaías 53:2

Lucas 2:7

Kʼalal ayin la yichʼ milel te alal keremetik

Jeremías 31:15

Mateo 2:16-18

La yichʼ ikʼel lokʼel tal ta Egipto

Oseas 11:1

Mateo 2:13-15

Naʼbil sba jich bitʼil Nazareno c

Isaías 11:1

Mateo 2:23

Nail la stikun jtul j-alkʼop

Malaquías 3:1

Mateo 11:7-10

La yichʼ tsael bitʼil Mesías ta jaʼbil 29 d

Daniel 9:25

Mateo 3:13-17

La yichʼ albeyel yuʼun Dios te jaʼ sNichʼane

Salmo 2:7

Hechos 13:33, 34

La yichʼ ta mukʼ te sna te Dios

Salmo 69:9

Juan 2:13-17

La schol te lek yachʼil kʼop

Isaías 61:1

Lucas 4:16-21

Mukʼul sakal kʼinal kʼot te aʼtelil la spas ta Galilea

Isaías 9:1, 2

Mateo 4:13-16

La spas milagroetik jich bitʼil Moisés

Deuteronomio 18:15

Hechos 2:22

Jaʼ la yal te bin albot yuʼun Dios jich bitʼil te Moisés

Deuteronomio 18:18, 19

Juan 12:49

La slekubtes bayal jchameletik

Isaías 53:4

Mateo 8:16, 17

Ma mukʼ skʼoplal la skuy sba

Isaías 42:2

Mateo 12:17, 19

La snaʼbey yoʼbolil sba te machʼatik ayik ta wokol

Isaías 42:3

Mateo 12:9-20; Marcos 6:34

La yakʼ ta nopel te bin toj ta pasel

Isaías 42:1, 4

Mateo 12:17-20

Lekil Jtojobteswanej

Isaías 9:6, 7

Juan 6:68

La yakʼ ta naʼel te sbiil te Jehová

Salmo 22:22

Juan 17:6

Nojpteswan sok lokʼombakʼopetik

Salmo 78:2

Mateo 13:34, 35

Jtul Jwolwanej

Daniel 9:25

Mateo 23:10

Bayal ma la schʼuunik te bin la yale

Isaías 53:1

Juan 12:37, 38

Ton te ya skʼojchin sbaik-a

Isaías 8:14, 15

Mateo 21:42-44

La yichʼ pʼajel

Salmo 118:22, 23

Hechos 4:10, 11

La spʼajik manchukme maʼyuk smul

Salmo 69:4

Juan 15:24, 25

Kajal ta chʼin burro ya x-och ta Jerusalén

Zacarías 9:9

Mateo 21:4-9

La yichʼ albeyel yutsil skʼoplal yuʼun te alaletik

Salmo 8:2

Mateo 21:15, 16

Tal ta sbiil te Jehová

Salmo 118:26

Juan 12:12, 13

Akʼot ta kʼabal yuʼun jtul yamigo

Salmo 41:9

Juan 13:18

Ya yichʼ akʼel ta kʼabal ta 30 ta sejp plata e

Zacarías 11:12, 13

Mateo 26:14-16; 27:3-10

Ijkitayot yuʼun te yamigotak

Zacarías 13:7

Mateo 26:31, 56

La yichʼ lebeyel smul

Salmo 35:11

Mateo 26:59-61

Ma la sjakʼ te bin albot yuʼun te skontratak

Isaías 53:7

Mateo 27:12-14

La stubatayik

Isaías 50:6

Mateo 26:67; 27:27, 30

La smajbeyik sjol

Miqueas 5:1

Marcos 15:19

La smajik

Isaías 50:6

Juan 19:1

Ma la sut kʼalal la yichʼ majel

Isaías 50:6

Juan 18:22, 23

Lebot smul yuʼun te machʼatik mukʼ yaʼtelik

Salmo 2:2

Lucas 23:10-12

La yichʼ otsesbeyel lawux ta skʼab sok ta yok

Salmo 22:16

Mateo 27:35; Juan 20:25

La spasik seña ta naʼel machʼa ya yichʼ jilel te skʼuʼe

Salmo 22:18

Juan 19:23, 24

La skuyik ta jmulawil

Isaías 53:12

Mateo 27:38

La sbolkʼoptayik sok la spʼajik

Salmo 22:7, 8

Mateo 27:39-43

La yakʼ sba ta lajel ta stojol te jmulawiletik

Isaías 53:5, 6

1 Pedro 2:23-25

Jich yilel te ijkitayot yuʼun te Diose

Salmo 22:1

Marcos 15:34

La yakʼbeyik yuchʼ vino te kapbil ta bin chʼa

Salmo 69:21

Mateo 27:34

Takij yoʼtan te kʼalal mato lajem-ae

Salmo 22:15

Juan 19:28, 29

La yakʼ ta skʼab Dios te skuxlejal

Salmo 31:5

Lucas 23:46

La yakʼ skuxlejal

Isaías 53:12

Marcos 15:37

La yakʼ sba ta lajel ta swenta te mulil

Isaías 53:12

Mateo 20:28

Maba la swakʼbeyik jchʼixuk sbakel

Salmo 34:20

Juan 19:31-33, 36

La slowik

Zacarías 12:10

Juan 19:33-35, 37

La yichʼ mukel jich bitʼil jkʼulej

Isaías 53:9

Mateo 27:57-60

Chaʼkuxaj

Salmo 16:10

Hechos 2:29-31

La yichʼ lebeyel sjelol te machʼa akʼawan ta kʼabal

Salmo 109:8

Hechos 1:15-20

Najkaj ta swaʼel kʼab te Dios

Salmo 110:1

Hechos 2:34-36

a Te Cyclopedia de McClintock y Strong jich ya yal: «Te banti la yichʼ jilel tsʼibayel te stsʼumbal te Judioetik la yichʼ lajinel kʼalal la yichʼ ochintayel te Jerusalén».

b Te biilil Emmanuel ta hebreo ya skʼan ya yal: «Dios sjoquinejotic», ya yalbey skʼoplal ta lek te yaʼtel te Jesús jich bitʼil Mesías. Te kʼalal xtaluk ta Balumilal sok te bintik la spas te Jesuse, la yakʼ ta ilel te jokinbil yuʼun Dios te machʼatik ya yichʼik ta mukʼe (Lucas 2:27-32; 7:12-16).

c Te kʼopil Nazareno talemniwan ta kʼopil hebreo nétser, te ya skʼan ya yal «spuhl».

d Teme ya akʼan ya na bin yuʼun ya yakʼ ta naʼel te Biblia te ya chiknaj ta jaʼbil 29 te Mesiase, ilawil te artículo «Te j-alwanej Daniel la yalbey skʼoplal te bin-ora jul te Mesiase».

e Te albilkʼop ini ay ta libro yuʼun Zacarías, pero te Mateo la yal te «cʼoht ta pasel te bin la yal te jalwanej Jeremías» (Mateo 27:9). Jich yilel te jaʼ nail ya yichʼ akʼel ta sjun Dios te libro yuʼun Jeremías te naʼbil sba jich bitʼil «shun jalwanejetic» (Lucas 24:44). Te Mateo laniwan stuuntes te sjun «Jeremías» ta yalbeyel skʼoplal spisil te sjun alwanejetik te jaʼnix jich tey ochem skʼoplal-euk-a te sjun Zacarías.