Ochan ta banti te bintik yichʼoje

¿Bin yilel sit yelaw-a te Jesús?

¿Bin yilel sit yelaw-a te Jesús?

Te sujtib ya yakʼ te Biblia

 Maʼyuk machʼa ya snaʼ ta lek te bin-nix yilel-a te sit yelaw te Jesuse, melel maba ya yal te Bibliae. Jaʼ-abi ya yakʼ ta naʼel te maʼyuk bayal skʼoplal te bin-nix yilel-a te sit yelawe. Pero te Biblia aynix bin chaʼoxchajp ya yalbotik te ya yakʼ jnaʼtik te binwan yilel-a te Jesuse.

  •   Te bin yilel: Jich bitʼil te jaʼ judía-ants te snan te Jesuse, jich yuʼun aynix la yichʼbey te bin yilel sit yelaw te judioetike (Hebreos 7:14). Jich yuʼun ma yanuk yilel sok-a te yantike. ¿Bin yuʼun te jich ya kaltike? Melel ta jun buelta lokʼ bael ta Galilea bajt ta Jerusalén maʼyuk machʼa naʼbot sba yuʼun (Juan 7:10, 11). Jich yilel te jteb ma pajal sit yelaw sok te jnopojeletik yuʼune. Jich ya kaltik ini ta swenta te bin la spas te Judas Iscariote te kʼalal la yakʼ ta naʼel machʼa-a te Jesús ta stojol te ants winiketik te chapalik tal sok yaʼtejibik yuʼun ya stsakik bael (Mateo 26:47-49).

  •   Stsotsel sjol: Maniwan la yakʼ najtubuk te stsotsel sjol te Jesuse, melel te Biblia ya yal te kʼexlaltik sba teme najt stsotsel sjol te winike (1 Corintios 11:14).

  •   Yisim: Te Jesús ay yisim-a. La schʼuun spasel te ley yuʼun te judioetik te banti ya yal te ma xjuʼ ya setʼ te sniʼil yisim te winiketike (Levítico 19:27; Gálatas 4:4). Jaʼnix jich te Biblia ya yalbey skʼoplal te yisim te Jesús ta jun albilkʼop te banti ya yalbey skʼoplal te kʼax swokole (Isaías 50:6).

  •   Sbakʼetal: Bayal bintik ya yakʼ ta naʼel te tulan winik-a te Jesuse. Kʼax bayal kilómetro been ta scholel te skʼop Diose (Mateo 9:35). Te Jesús cheb buelta la snutstiklan lokʼel ta templo te machʼatik ya xchonbajik sok ya xmanbajik tey-a, jaʼ-abi la spas te kʼalal la sbuchtiklanbey bael te smesaik sok la snutstiklan lokʼel ta chicote te wakaxetike (Lucas 19:45, 46; Juan 2:14, 15). Ay jun libro te jich ya yale: «Spisil te evangelioetik ya yakʼ ta naʼel te leknax ay-a te Jesuse te maʼyuk tsakot ta chamel» (Cyclopedia de MʼClintock y Strong, volumen IV, página 884).

  •   Sit yelaw: Te Jesús la yakʼ ta ilel skʼuxul yoʼtan sok la snaʼbey yoʼbolil sba te ants winiketike, ta melel jich la yakʼ ta ilel ta sit yelaw (Mateo 11:28, 29). Spisil ta chajp ants winiketik la sleik te Jesús yuʼun ya x-akʼbotik smukʼul yoʼtanik sok te yakuk xkoltayotik yuʼune (Lucas 5:12, 13; 7:37, 38). Jaʼnix jich te alaletik leknax la yaʼiy sbaik ta stojol (Mateo 19:13-15; Marcos 9:35-37).

Te bin ma jichuk ya yichʼ alel ta stojol te Jesús

 Te bin schʼuunejik chaʼoxtul: Ay machʼatik ya skuyik te ijkʼ stsʼumbal te Jesuse, melel te sjun Apocalipsis ya spajbey te stsotsel sjol jich te bin-utʼil stsotsel te tuminchije, te yok jich yilel te bin-utʼil «xlipet huxbil bronce» (Apocalipsis 1:14, 15).

 Te bin smelelil: Te sjun Apocalipsis ya xkʼopoj «ta señail kʼop» (Apocalipsis 1:1, La Biblia. Traducción del Nuevo Mundo edición 2019 ta español). Te bitʼil jich ya yichʼ albeyel skʼoplal te stsotsel sjol sok te yok te Jesuse, ya xtuun ta scholbeyel skʼoplal cheʼoxeb taleliletik yuʼun te Jesús te kʼalal chaʼkuxajemix-ae, ma jaʼuk skʼoplal te bin yilel-a te sit yelaw te Jesús te kʼalal xtaluk ta Balumilale. Kʼalal te Apocalipsis 1:14 ya yal te «xlipet sacal te tsotsel sjol, hich sacal te bin utʼil stsotsel tuminchij, hich te bin utʼil meʼsic». Jaʼ yak ta yalbeyel skʼoplal jun color. Te kʼalal ya yal te sak te stsotsel sjol te Jesús jaʼ señail te ay spʼijil ta swenta te bayal jaʼbil kuxinemixe (Apocalipsis 3:14). Te versículo ini maba ya spajbey skʼoplal te stsotsel sjol te Jesús sok te bin yilel te stsotsel te tuminchij, jaʼnix jich maba ya spajbey skʼoplal sok te bin yilel te meʼsik.

 Ta najalsitil jich ya yichʼ albeyel ta swenta te yok te Jesús te «hich yilel te bin utʼil xlipet huxbil bronce te tsajubtesbil ta cʼahcʼ ta horno» (Apocalipsis 1:15). Jaʼnix jich te sit yelaw «xlipet stsʼanabul hich te bin utʼil stsʼanabul te cʼahcʼale» (Apocalipsis 1:16). Chikan ta ilel te jaʼnax señail kʼop te bin la yichʼ ilel ta najalsitile, melel maʼyuk jun tsʼumbalil te jich sbonil sit yelaw te bitʼil la yichʼix alele, ta versiculoetik ini jaʼ ya yalbey skʼoplal te kʼalal chaʼkuxajemix-a te Jesuse melel «nahinem ta sacal qʼuinal te ma xhuʼ ochel tey a» (1 Timoteo 6:16).

 Te bin schʼuunejik chaʼoxtul: Te Jesús maʼyuk yip sok kʼun te sbakʼetale.

 Te bin smelelil: Ma jichuk te maʼyuk yip te Jesuse, melel jaʼ tulan winik sok maba xiw yoʼtan. Jich la yakʼ ta ilel te kʼalal la yakʼ sba ta naʼel ta stojol jtsojb ants winiketik te talik ta tsakel bael yuʼune (Juan 18:4-8). Jaʼnix jich ya xjuʼ ya kaltik te tulan sbakʼetal te Jesuse, melel te yaʼtel ta carpintero ya skʼan te ayuk bayal yipe (Marcos 6:3).

 Jich yuʼun ¿bin yuʼun la skʼan koltayel te Jesús te ay machʼa ya skuch bael te teʼ yuʼun wokolile? ¿Bin yuʼun te jaʼ nail laj te Jesús te bitʼil te machʼatik pajal jipilik ta teʼ soke? (Lucas 23:26; Juan 19:31-33). Te kʼalal mato xyichʼ milel-ae, bayal laj yip te sbakʼetale. Maba way sjunal ajkʼabal ta skaj te tulan mel-oʼtane (Lucas 22:42-44). Te judioetik la yutsʼinik te Jesús ta sjunal ajkʼabal sok ta yan kʼajkʼal la yichʼ utsʼinel yuʼun te romanoetike (Mateo 26:67, 68; Juan 19:1-3). Ta spisil te bin la yichʼ pasbeyele jaʼniwan ora laj yuʼun.

 Te bin schʼuunejik chaʼoxtul: Te Jesús spisil-ora ay ta mel-oʼtan.

 Te bin smelelil: Te Jesús kʼax lek la skʼayinbey stalel te sTat te ay ta chʼulchan te jaʼ te Jehová, te Biblia ya yal «te Dios te tseʼel yoʼtane» (1 Timoteo 1:11, La Biblia. Traducción del Nuevo Mundo edición 2019 ta español; Juan 14:9). Ta melel jaʼnix te Jesús te la snojptes te yantik te bin-utʼil ya xjuʼ ya staik stseʼelil yoʼtanik (Mateo 5:3-9; Lucas 11:28). Jaʼ yuʼun snujpʼ te ya kaltik te spisil-ora la yakʼ ta ilel ta sit yelaw te Jesús te tseʼel yoʼtane.