Ochan ta banti te bintik yichʼoje

Baan ta sleojiʼbal

TE MAJTAN TAKʼIN

Ya yichʼik koltayel te hermanoetik

Ya yichʼik koltayel te hermanoetik

1 YUʼUN MAYO 2021

 Ta Latinoamérica bayal millón ta tul ants winiketik kuxinemik tey-a, jaʼnix jich ay bayal machʼatik kuxinemik ta comunidad te ya xkʼopojik ta batsʼil kʼop sok ya spasik te scostumbreik. Bayal hermanoetik kuxinemik tey-a. Te testigoetik yuʼun Jehová ya spasik traducir sok ya spukik publicacionetik kʼaxem ta 130 ta chajp kʼopiletik ta Latinoamérica, a yuʼun ya skoltayik te machʼatik ya xkʼopojik ta batsʼil kʼop. Pero bayal hermanoetik manchukme mukʼ skʼoplal ta yoʼtanik te scostumbreik, sitintayojik wokolil ta skaj te ya x-abatinik ta stojol Jehová sok ma spasik te bin ma jichuk ya yakʼ ta nopel te Biblia. ¿Bin-utʼil ya jtuuntestik te majtan takʼin yuʼun ya jkoltaytik?

La yichʼik koltayel yuʼun ya sujtik ta snaik

 Ta jun comunidad huichol te ay ta Jalisco (México), te hermanoetik ma la schʼuunik spasel te kʼinetik ta swenta religión, melel ma jichuk ya yakʼ ta nopel te Biblia. b Te bitʼil ma la smulan chaʼoxtul yajwal te comunidad, ta 4 yuʼun Diciembre 2017, bajt smajik chaʼoxtul Testigoetik jaʼnix jich te ants winiketik te sjokinej te hermanoetik. La stenik lokʼel ta comunidad, la sjinbeyik te snaik sok la yalik te ya yichʼik milel te machʼatik ya sujtik tal.

 Kʼalal la yaʼiyik stojol te hermanoetik te ayik ta yantik puebloetik la yakʼik koltayel, pero ¿bin-utʼil ya sujt ta snaik? Jtul kermanotik te Agustín sbiil, jich ya yal: «Maʼyuk jtakʼintik yuʼun ya jtojtik licenciado sok ma jnaʼtik banti ya jtatik koltayel».

 Te bitʼil ma libre ayik te hermanoetik ta yichʼel ta mukʼ te Jehová, te Betel yuʼun Centroamérica la sle te bin-utʼil ya skoltay. Ta nailal, la skʼanbey te machʼatik yichʼoj yaʼtelik te yakuk yalik te bin mulil la spasik te hermanoetik. Ta patil, te Comité yuʼun Coordinadoretik ta Cuerpo Gobernante yuʼun te testigoetik yuʼun Jehová, la yal te junuk ya x-aʼtej sok te Departamento yuʼun Schajpanel Kʼopetik ta swenta Legal sok yakuk skoltayik te hermanoetik ta yakʼel sdemandaik. Te demanda kʼot ta stojol te Suprema Corte de Justicia de la Nación, te jaʼ mukʼxan yaʼtel ta México.

 Bayal ta tul licenciadoetik la stsob sbaik ta scholbeyel skʼoplal, te yakuk yichʼik ta mukʼ te bin kʼayemik ta spasel ta comunidad, jaʼnix jich te machʼatik tey nainemik-ae ya skʼan te jun pajal ya yichʼ sbaik ta mukʼ. Te derechos humanos ma tsabiluknax te machʼa ya skoltay.

 Ta 8 yuʼun julio 2020, te Suprema Corte de Justicia la skoltaybey skʼoplal te testigoetik yuʼun Jehová sok la yalik te yakuk sujtik ta scomunidad te machʼatik la yichʼik lokʼesel. Te Agustín te la kalbeytikix skʼoplal, jich la yal: «Tseʼel koʼtantik sok ya kaltik wokol yuʼun te bin la spas ta jtojoltik te hermanoetik. Ma jnaʼtik te bin kʼot ta jtojoltik te manchuk la kichʼtik koltayel».

Te koltayel la yakʼik ta stojol te hermanoetik

 Ta Ecuador jaʼnix jich kʼot ta pasel ta stojol te hermanoetik te ayik ta San Juan yuʼun Ilumán, jaʼ jun comunidad te ay ta spamlej yuʼun Otavalo te bayal ants winiketik kuxinemik tey-a te ya xkʼopojik ta batsʼil kʼop. Ta 2014, akʼbotik permiso yuʼun ya spasik sNail Tsoblej, pero jtul sacerdote la stsob 100 ta tul ants winiketik sok la sujik te hermanoetik te manchuk ya spasikix te construcción jaʼnix jich la yichʼik albeyel te hermanoetik te manchuk ya stsob sbaikix.

 Te Departamento yuʼun Schajpanel Kʼopetik ta swenta Legal ta Ecuador sok ta central mundial jun-nax aʼtejik ta skoltayel te congregación yuʼun libre ya yichʼik ta mukʼ te Dios. Kʼot ta stojol te tribunaletik, jich te comunidad maba la yutsʼinikix te hermanoetik, la yakʼ te ya stsob sbaik ta yan buelta sok te la slajinik spasel te sNail Tsoblej. Yuʼun maba ya yichʼik utsʼinel yan buelta te hermanoetik, te licenciadoetik la yalik ta stojol te j-aʼteletik yuʼun ya yilbeyik skʼoplal te bin ya xjajch ta comunidadetik: ¿yabal skʼan ya yichʼik ta mukʼ te derechos humanos internacionales?

 Ta 16 yuʼun julio 2020, te Corte Constitucional del Ecuador, te jaʼ mukʼxan yaʼtel ta nación-abi, jaʼ la yilbey skʼoplal. Te machʼatik la skoltay te congregación jaʼik hermanoetik ta Ecuador te ay yaʼtelik ta licenciado. Pero ay chantulxan hermanoetik te jaʼ licenciadoetik, te pʼijubenik ta lek te jaʼnix jich koltaywanik.Ta skaj te tulan chamel COVID-19, la stsob sbaik ta videoconferencia manchukme ayik ta yanyantik nación. Jaʼ sbabial buelta te jun tribunal ya yakʼ te jich ya yichʼ chajpanel te kʼopetik te ay ta stojol te testigoetik yuʼun Jehová. c Te licenciadoetik la yalbeyik te machʼatik ay yaʼtelik te pajal ay sderechoik te ants winiketik manchukme ayik ta kuxinel ta comunidad.

Jtsojb licenciadoetik te yanyantik slumalik la skoltay te kermanotaktik ta videollamada.

 Ta ora ini te hermanoetik ta Otavalo yakalik ta smaliyel te bin ya x-albotik yuʼun te Corte Constitucional sok ya yalik wokol yuʼun te koltayel yakik ta akʼbeyel. Te hermano César, te jaʼ anciano ta congregación Ilumán Quichua, jich ya yal: «Jaʼnax ta swenta te organización yuʼun Jehová ya xjuʼ ya skoltayotik».

 Spisil te licenciadoetik te la skoltayik te hermanoetik, jaʼik testigoetik yuʼun Jehová ma la skʼan stojolik. Pero schajpanel te kʼopetik-abi, ya yichʼ bayal tiempo, takʼin sok ya skʼan te pʼijubenik ta lek. Te licenciadoetik sok yantik hermanoetik kʼaxem ta 380 ora la schajpanik ta México te bin kʼot ta pasel, jaʼnix jich 240 ora jalajik ta spasel traducir te documentoetike. Jteb ma sta 40 licenciadoetik ta swolol Balumilal bayal ora aʼtejik ta yilbeyel skʼoplal te bin kʼot ta pasel ta Ecuador. ¿Bin-utʼil juʼem kuʼuntik stojel te bintik ya xtuun ta skoltayel te kermanotaktike? Jaʼ ta swenta te majtan takʼin ya awakʼik ta donate.pr418.com. Wokolawalik yuʼun te slekil awoʼtanike.

a Te testigoetik yuʼun Jehová, jaʼnix jich ya skʼasesik ta yanyantik kʼopil te ya xkʼopojik ta Latinoamérica sok yantik kʼopiletik ta seña.

b Te huicholetik jich naʼbil sbaik bitʼil wixáritari, te skʼopik naʼbil sba bitʼil wixárika.

c Manchukme te organización kuʼuntik ma jaʼuk ay ta swenta schajpanel te kʼop, pero te juecetik la yal te ya xjuʼ te tey ayik-euk-a jich bitʼil amicus curiae, te ya skʼan ya yal «amigoetik yuʼun te tribunal».