1 Samuel 17:1-58

  • Te David la stsal te Goliat (1-58)

    • Te Goliat la yalbey te lum Israel te ay machʼa ya skʼan ya stsak sba sok (8-10)

    • Te David bajt stsak sba sok te Goliat (32-37)

    • Te David la yaʼiy tsalaw ta swenta sbiil te Jehová (45-47)

17  Te filisteoetik la stsobik tal te soldadoetik yuʼunik ta yakʼel guerra. La stsob sbaik ta Socó te ay ta skʼinal Judá, la spas scampamentoik ta Efes-Damim ta yolil Socó sok ta Azecá.  Jich yuʼun, te Saúl sok te winiketik yuʼun Israel la stsob sbaik sok la spas scampamentoik ta spamlej yuʼun Elá. Jaʼnix jich la schol sbaik yuʼun ya yakʼbeyik guerra te filisteoetike.  Ta jejch wits tey ayik-a te filisteoetik, ta yan jejch wits tey ayik-a te israeletike. Jaʼ ay ta olil yuʼunik te spamleje.  Ta scampamento te filisteoetik ay jtul winik te mero ya snaʼ tsalaw ta guerra, Goliat sbiil te talem ta Gat. Wakeb xujkʼubil sok jun tan kʼabal snajtil.*  Slapoj smajkil sjol te pasbil ta cobre sok slapoj smajkil yoʼtan te pasbil ta cobre. Te yalal te smajkil yoʼtan jaʼ 5 mil siclo.*  Slapoj smajkil steʼel yok te pasbil ta cobre sok skuchoj ta spat jun lanza te jaʼnix jich pasbil ta cobre.  Te steʼel te slanza jaʼ jich te bin-utʼil steʼel jalab. Jaʼnax te sniʼ te slanza te pasbil ta hierro jaʼ 600 siclo* yalal. Jaʼ nailajem te jkuch-aʼtejibal yuʼun guerra yuʼune.  Te Goliat la stejkʼan sba ta stojol te soldadoetik yuʼun Israel sok jich la yal ta aw: «¿Bin yuʼun te acholoj abaik swenta ya awakʼik guerra? ¿Mabal joʼukon te filisteoon, yan te jaʼexe jaʼnax j-abatex yuʼun te Saule? Jich yuʼun tsaaik tal jtul winik yuʼun ya jtsak jba sok.  Teme la stsalone sok teme la smilone, yame x-ochonkotik ta j-abat awuʼunik, pero teme joʼon la jtsal sok teme la jmile, jaʼexme j-abatex ya xkʼoex kuʼunkotik sok yame x-aʼtejex ta jtojolkotik». 10  Jich la yalxan te filisteo-winike: «¡Yoʼtik ya jkʼan ya kil machʼa soldadoil yuʼun Israel ya xtal jtsak jba sok! ¡Tikunaik tal jtul winik yuʼun ya jtsak jba sok!». 11  Te kʼalal la yaʼiy stojol te Saúl sok spisil te lum Israel te bin la yal te filisteo-winike, kʼax bayal xiwik yuʼun. 12  Te David jaʼ stat te efrateo-winik te nainem ta Belén te ay ta skʼinal Judá, Jesé sbiil sok ay waxaktul snichʼnab. Ta skʼajkʼalel te Saúl mamalix-a te Jesé. 13  Te oxtul snichʼnab te Jesé, jaʼ te bankilaletik, baemik ta guerra sok-a te Saúl. Eliab sbiil te bankilale, te schebale Abinadab, te yoxebale Samá. 14  Te David jaʼ ijtsʼinal. Te oxtul bankilaletik bajtik sok te Saúl. 15  Manchukme ya x-abatin ta stojol Saúl te David, xtal xbajtnax, melel yato skanantaybey te tuminchijetik yuʼun te stat ta Belén. 16  Te filisteo-winik ya xnoptsaj* tal ta stojol te israeletik sok ya stejkʼan sba ta stojolik ta jujun sab sok ta jujun mal kʼajkʼal. Jich la spasulan 40 kʼajkʼal. 17  Ta jun buelta te Jesé jich la yalbey te David te snichʼane: «Awokoluk, ichʼa bael jun efá* yuʼun chʼilbil sit awal tsʼunubil sok te lajunpejch pan ini. Ichʼa bael ta oranax ta campamento sok akʼbeya te abankiltake. 18  Sok ichʼbeya bael te capitán yuʼun te jmil soldadoetik te lajunxejtʼ queso* ini. Jaʼnix jich ilawil teme lek ay te abankiltake sok ichʼbon tal señail kil teme lek ayike». 19  Te sbankiltak te David jaʼ sjokinojik te Saúl sok spisil te yantikxan winiketik yuʼun Israel te ayik ta spamlej yuʼun Elá swenta ya yakʼbeyik guerra te filisteoetike. 20  Buen sab jajch te David sok ay machʼa la yakʼbey skanantay jilel te tuminchijetike. Tey-abi la yichʼ tal te biluketik sok bajt. Jich la spas te bitʼil albil ta mantal yuʼun te Jesé. Te kʼalal kʼot ta campamento, te soldadoetik yak ta scholel sbaik sok yakik ta tulan aw ta swenta guerra. 21  Te israeletik sok te filisteoetik la schol sbaik ta yakʼel guerra sok sitintayoj sbaik. 22  Te David oranax la yijkitay jilel sbiluk sok te machʼa ya skanantay te biluketike, ora bajt ta animal te banti scholoj sba te soldadoetike. Te kʼalal kʼot tey-ae, la sjojkʼoybey te sbankiltak teme lek ayike. 23  Te kʼalal yak ta kʼop* sok-a te sbankiltake, lokʼ tal te Goliat te mero ya snaʼ tsalaw ta guerra, jaʼ te filisteo-winik te talem ta Gad. Lokʼ tal te banti scholoj sbaik te filisteoetik sok la schaʼyal te bin yalojix-ae. La yaʼiy stojol te Davide. 24  Spisil te winiketik yuʼun Israel te la yilik te Goliat, sujt ta spatik sok kʼax bayal xiwik. 25  Jich yakik ta yalel te winiketik yuʼun Israel: «¿Labal awilik te winik te yak ta lokʼel tale? Tal slaban te lum Israel. Te machʼa ya stsal te filisteo-winik yame x-akʼbot bayal skʼulejal yuʼun te ajwalil sok yame x-akʼbot te yantsil nichʼane. Jaʼnix jich, spisil te machʼatik ay yuʼun te state, libreme ya xjilikix ta swenta te bintik ya yichʼ pasel ta lum Israel». 26  Jich te David jajch sjojkʼoybey te winiketik te nopol* ayik ta stsʼeele: «¿Bin ya yakʼbeyik te machʼa ya smil te filisteo-winik swenta maba ya yichʼix labanel-a te lum Israel? ¿Melel machʼa ya skuy sba-a te winik ini te maba yichʼoj circuncisión* te ya xtal slaban te soldadoetik yuʼun te kuxul Diose?». 27  Jaʼnix jich la yalbeyik te David te bin yalojikix-ae sok jich la yalikxan: «Jaʼme te bin ya x-akʼbot te machʼa ya smil te filisteo-winike». 28  Te kʼalal la yaʼiy stojol te Eliab, te bankilal, te yak ta kʼop* te David sok te winiketike, ilin yuʼun sok jich la yalbey: «¿Bin swentail te talate? ¿Machʼa la awakʼbey skanantay jilel te chaʼoxkojtxanix tuminchijetik te ay ta jochol takin kʼinale? Kilojbat atalel mero ya atoy aba sok chopol* awoʼtan. Jaʼnax tal awil te bitʼil ay ta bael te guerrae». 29  Jich la yal te David: «¿Bin-a te la jpas jiche? ¡Jaʼnax yakon ta kʼop!».* 30  La yijkitay jilel te sbankil, bajt ta stojol yantik te jaʼnix jich la sjojkʼoylanbey, jichnix albot te bitʼil la yichʼ albeyel ta nailale. 31  Ay machʼatik la yaʼiy stojol te bin yak ta yalel te David, jich bajt yalbeyik te Saúl. Jaʼ yuʼun, te Saúl la stikun ta ikʼel. 32  Te David jich la yalbey te Saúl: «Mame ayuk machʼa ya xiw ta skaj te filisteo-winike. Joʼon, te j-abaton awuʼune, yame xbajt jtsak jba sok». 33  Pero, te Saúl jich la yalbey te David: «Ma xjuʼ ya xbajt atsak aba sok te filisteo-winike, melel keremat-to, yan te filisteo-winike soldadonanix ta skeremilto-a». 34  Jich yuʼun, te David jich la yalbey te Saúl: «Kajwal, jaʼ jkanantuminchijon yuʼun te jtate. Ta jun buelta tal jkojt león-choj, ta yan buelta tal jkojt oso, ta jujunkojt la stsak bael jkojt tuminchij. 35  La jnutstiklan sok la jiptiklan ta lum, jich la jpojbey ta yeik te tuminchijetike. Te kʼalal kʼan stiʼonik, la jtsaktiklan ta stsotsel,* la jiptiklan ta lum sok la jmiltiklan. 36  Joʼon te j-abaton awuʼune jmilojix jkojt león-choj sok jkojt oso, jaʼnixme jich ya jpasbey-euk te filisteo-winik te maba yichʼoj circuncisión,* melel la slaban te soldadoetik yuʼun te kuxul Diose». 37  Jich la yalxan te David: «Te Jehová la skoltayon lokʼel ta yejkʼach te león-choj sok ta yejkʼach te oso, jaʼnixme jich ya skoltayon lokʼel ta skʼab te filisteo-winike». Jich yuʼun, te Saúl jich la yalbey te David: «Baan-abi, akʼa sjokinat te Jehová». 38  Te Saúl la yakʼbey slap te David te skʼuʼ yuʼun guerra. La yakʼbey slap te smajkil sjol te pasbil ta cobre sok la yakʼbey slap te smajkil yoʼtane. 39  Tey-abi, te David la schuk te espada ta sba skʼuʼ sok kʼan beenuk, pero maba juʼ yuʼun, melel maba kʼayem ta stuuntesel spisil te bin akʼbote. Jich yuʼun, te David jich la yalbey te Saúl: «Ma xjuʼ ya jtij jba sok spisil te bintik jlapoje, melel maba kʼayemon ta stuuntesel». Jaʼ yuʼun la slokʼes. 40  Tey-abi la stsak bael te snabateʼ, bajt stsa joʼpʼij chʼulul tonetik ta be jaʼ sok la yotses ta schʼin bolsaul te smorral te ya skuch ta skanantayel te tuminchijetike. Jaʼnix jich yichʼoj bael ta skʼab te sjimochʼ sok noptsaj* bael ta stojol te filisteo-winike. 41  Te filisteo-winik jaʼnix jich noptsajxan* bael ta stojol-euk te David, jaʼ nailajem bael te jkuch-aʼtejibal yuʼun guerra yuʼune. 42  Kʼalal te filisteo-winik la yil te David te jaʼnax jtul kerem te tʼujbil sok tsajal kereme, jajch slaban. 43  Jich la yalbey te David: «¿Yuʼunbal tsʼiʼon ya akuy te tal awakʼbon teʼe?». Te filisteo-winik la sbolkʼoptay te David ta swenta sbiil te diosetik yuʼune. 44  Te filisteo-winik jaʼnix jich la yalbeyxan te David: «Noptsajan* tal sok yame awil te bin ya jpasbate. Yame kakʼbey stiʼ te abakʼetal te jaʼmal mutetik te ya xwilik ta chʼulchan sok te jaʼmal chambalametike». 45  Te David jich la yalbey te filisteo-winik: «Te jaʼate talat ta jtojol sok jun espada sok chaʼchʼix lanza, yan te joʼone ya xboon ta atojol ta swenta sbiil te Jehová te jwolwanej yuʼun te soldadoetik,* te Dios yuʼun te soldadoetik yuʼun Israel, jaʼ te machʼa la alabane. 46  Yoʼtiknix yame yakʼat ta jkʼab te Jehová, yame jtsalat sok yame jxotʼbat* lokʼel te ajole. Yoʼtiknix ya kakʼbey stiʼ te sbakʼetal te soldadoetik yuʼun te filisteoetik te jaʼmal mutetik te ya xwilik ta chʼulchan sok te jtiʼawal chambalametike. Jichme ya yichʼ naʼel ta swolol balumilal te ay jun Dios ta lum Israel. 47  Spisil te machʼatik liʼ ayike yame snaʼik stojol te ma xtuun yuʼun espadaetik ni lanzaetik te Jehová yuʼun ya skoltayotik, melel te guerra jaʼ yuʼun te Jehová. Jaʼme ya yakʼex ta jkʼabkotik ta apisilik». 48  Jich yuʼun, te filisteo-winik noptsajxan* bael ta stojol te David yuʼun ya stsak sba sok, jich te David animal bajt te banti scholoj sbaik swenta ya sta sba sok te filisteo-winike. 49  Te David la yotses skʼab ta smorral, la slokʼes jpʼij ton, la yakʼ ta sjimochʼ sok tulan la sjip bael ta stojol te filisteo-winike, jich kʼot ta stiʼba. Kʼub ochel ta stiʼba te tone, jich yal koel ta lum, pakal kʼoel. 50  Jich yuʼun, te David la stsal te filisteo-winik ta swentanax te sjimochʼ sok jpʼij ton. Yal koel ta lum yuʼun te filisteo-winik sok la smil, manchukme maba yichʼoj bael yespada. 51  Animal bajt te David sok la stejkʼan sba ta stsʼeel te filisteo-winik. La stsakbey te yespada, la slokʼesbey ta yawil sok jaʼ la xotʼbey* lokʼel sjol-a yuʼun jich la slajin smilel. Jaʼnax te kʼalal la yilik te filisteoetik te lajix te soldado yuʼunik te mero ya snaʼ tsalaw ta guerra, lokʼik bael ta anel. 52  Te kʼalal la yilik te winiketik yuʼun Israel sok te winiketik yuʼun Judá te bin kʼot ta pasele, jajchik ta aw sok la snutsik bael te filisteoetik ta spamlej jaʼto te kʼalal kʼotik ta yochibal Ecrón; te sbakʼetal te filisteoetik tasajtik* jilel ta sbelal Saaraim, jaʼto kʼalal ta Gat sok ta Ecrón. 53  Te kʼalal sujtik tal ta snutsel te filisteoetik, te israeletik la spojbeyik bael te sbiluk te filisteoetik te jil ta scampamentoike. 54  Tey-abi, te David la yichʼ bael ta Jerusalén te sjol te filisteo-winike, pero la skʼej ta snailpakʼ te yaʼtejib yuʼun guerra te filisteo-winike. 55  Jaʼnax te k’alal la yil te Saúl te lokʼ bael te David yuʼun ya stsak sba sok te filisteo-winike, jich la sjojkʼoybey te Abner te capitán yuʼun te soldadoetike: «Abner, ¿machʼa snichʼan te kerem ini?». Jich la sjakʼ te Abner: «Ajwalil, ta smelelil* ma jnaʼ machʼa snichʼan». 56  Jich albot yuʼun te ajwalil: «Jojkʼoya awaʼiy machʼa snichʼan te kereme». 57  Jaʼnax te kʼalal sujt tal te David ta smilel te filisteo-winike, te Abner la yikʼ bael ta stojol te Saúl. Te David yichʼojbey bael te sjol te filisteo-winike. 58  Te Saúl jich la sjojkʼoybey te David: «Kerem, ¿machʼa-a te atate?». Jich la yal te David: «Jaʼ jtat te Jesé te betlemita-winik te j-abat awuʼune».

Notaetik

Jaʼniwan 2.9 metro. Ilawil ta apéndice, B14.
Jaʼniwan 57 kilo. Ilawil ta apéndice, B14.
Jaʼniwan 6.84 kilo. Ilawil ta apéndice, B14.
Ta yantik variante «xjijtsʼaj», «xtijtsaj».
Jaʼniwan 22 litro. Ilawil ta apéndice, B14.
Ta hebreo: «leche».
Ta yantik variante «aʼiyej».
Ta yantik variante «tijil».
Ilawil ta glosario, Circuncisión.
Ta yantik variante «aʼiyej».
Ta yantik variante «ma lek».
Ta yantik variante «aʼiyej».
O «sbakel yalan-e». Ta hebreo: «ta yisim».
Ilawil ta glosario, Circuncisión.
Ta yantik variante «jijtsʼaj», «tijtsaj».
Ta yantik variante «jijtsʼajxan», «tijtsajxan».
Ta yantik variante «Jijtsʼajan», «Tijtsajan».
Jaʼ skʼoplal te chʼul-abatetik ta chʼulchan.
Ta yantik variante «jkʼokbat».
Ta yantik variante «jijtsʼajxan», «tijtsajxan».
Ta yantik variante «skʼokbey».
Ta yantik variante «xachʼajtik».
O «ya kalbat ta jamal te».