2 Samuel 3:1-39

  • La yichʼxan yip te stsʼumbal te David (1)

  • Te sbiil te skerem nichʼnab te David (2-5)

  • Te Abner jaʼ la yakʼ sba ta stojol te David (6-21)

  • Te Joab la smil te Abner (22-30)

  • Te David la yokʼetay te Abner (31-39)

3  Jalajxan bayal tiempo te guerra te jajchem ta stsʼumbal Saúl sok ta stsʼumbal David. Te stsʼumbal David bejbe* la yichʼxan yip stukel, yan te stsʼumbal te Saúl bejbe pejkʼaj yip stukel.  Ta yorail-abi, te David ayin* skerem nichʼnab ta Hebrón. Te sba snichʼan jaʼ te Amnón, jaʼ yal te Ahinoam te talem ta Jezreel.  Te schebale jaʼ te Kileab, jaʼ yal te Abigaíl, te meʼba ants yuʼun te Nabal te talem ta Carmelo; te yoxebal jaʼ te Absalón, jaʼ yal te Maacá te yantsil nichʼan te Talmái, te ajwalil yuʼun Guesur.  Te schanebal jaʼ te Adonías, jaʼ yal te Haguit; te yoʼebal jaʼ te Sefatías, jaʼ yal te Abital.  Te swakebal snichʼan jaʼ te Itream, jaʼ yal te Eglá te yinam te David. Jaʼik ini te skerem nichʼnab te David te ayinik* ta Hebrón.  Te kʼalal ayikto ta guerra-a te stsʼumbal Saúl sok te stsʼumbal te David, te Abner bejbe* la yichʼxan yip te stsʼumbal Saúl.  Te Saúl ay yan yinam-a* te Rizpá sbiil, jaʼ yantsil nichʼan te Ayá. Ta patil, te Is-Bóset jich la yalbey te Abner: «¿Bin yuʼun wayat sok te yan yinam te jtate?».  Te Abner bayal ilin yuʼun te bin albot yuʼun te Is-Bóset sok jich la yalbey: «¿Yuʼunbal tsʼiʼon yuʼun Judá ya awilon? Jaʼto ta ora ini kakʼojbey yil te kʼuxul oʼtanil te ma x-ijkitaywan ta stojol te sna te atat Saúl, te sbankil yijtsʼinab sok te yamigotak. Maba jloʼlayojat sok maba kakʼojat ta skʼab te David, yan te jaʼate ya xtal alebon jmul ta swenta jtul ants.  Akʼa yakʼbon* tulan castigo te Dios teme ma jaʼuk ya jpas te bin albot ta jamal yuʼun Jehová te David: 10  jaʼ te ya yichʼ pojbeyel te wentainel te sfamilia te Saúl sok te jaʼ ya xnajkajix ta ajwalil te David ta stojol te Israel sok Judá, te ya xjajch tal ta Dan jaʼto kʼalal ta Beer-Seba». 11  Te Is-Bóset maba la sjakʼbey ni jpʼaluk skʼop te Abner, melel la xiʼ. 12  Jich te Abner ta oranax la stikun winiketik ta stojol te David ta yalbeyel jich ini: «¿Machʼa yuʼun te kʼinale?». Jaʼnix jich la yalbeyxan: «Akʼa jchap jkʼoptik sok yame jpas tulan* yuʼun ya yakʼ sbaik ta atojol spisil te lum Israel». 13  Te David jich la sjakʼbey bael skʼop te Abner: «Lek ay, akʼa jchap jkʼoptik. Jaʼnax te ay bin ya jkʼanbat ta atojole, mame xtalat ta jtojol teme maba ya awikʼbon tal te Mical, te yantsil nichʼan te Saúl». 14  Tey-abi, te David la stikun winiketik ta stojol te Is-Bóset, te snichʼan Saúl, yuʼun jich ya yalbeyik: «Akʼbon tal te Mical te kiname, jaʼ te ants te la jmak ta swenta 100 ta lijkʼ snujkulel sjol skʼunil sbakʼetalik te filisteoetik». 15  Jaʼ yuʼun, te Is-Bóset la stikun ta pojel te Mical te jaʼ yinamix-a te Paltiel, te snichʼan Lais. 16  Pero, te Paltiel stʼunoj bael te Mical, yak ta okʼel bael jaʼto kʼalal kʼotik ta Bahurim. Jaʼ yuʼun, jich albot yuʼun te Abner: «¡Baan, sujtan bael!». Jich sujt bael. 17  Te kʼalal jich yak ta kʼoel ta pasel spisil-abi, te Abner jich la stikun ta albeyel te jwolwanejetik yuʼun te Israel: «Ayix bayal tiempo te jaʼ ya akʼanik ta ajwalil te David. 18  Jich yuʼun otsesaik ta ajwalil awuʼunik, melel te Jehová jich la yalbey te David: ‹Ta swenta te David te j-abat kuʼun yame jkoltay te Israel te lum kuʼun ta skʼab te filisteoetik sok ta skʼab spisil te skontratak›». 19  Jich yuʼun, te Abner bajt skʼopon te stsʼumbal Benjamín. Jaʼnix jich, muken bajt skʼopon te David ta Hebrón yuʼun ya yalbey yaʼiy te bin kʼot ta nopel yuʼunik te Israel sok te stsʼumbal Benjamín. 20  Te kʼalal bajt te Abner sok te 20 ta tul swiniktak ta yilel te David ta Hebrón, te David la schajpan jun lekil weʼelil ta stojol te Abner sok te swiniktake. 21  Jich yuʼun, te Abner jich la yalbey te David: «Kajwal, tikunawon bael yuʼun ya xbajt jtsob spisil te lum Israel swenta ya achap akʼopik sok, jichme ya awentain te bantito kʼalal ya skʼan awoʼtane». Jich te David la stikun bael te Abner, jich jun yoʼtan sujt bael. 22  Te kʼalal baeltonax-a te Abner, julik tal te swiniktak te David sok te Joab te baemik ta yakʼel guerra sok spojojik tal bayal biluketik. Te Abner maba sjokinojix-a te David ta Hebrón, melel jun yoʼtan sujt bael te kʼalal tikunot bael yuʼun te David. 23  Te kʼalal jul te Joab sok spisil te soldadoetike, jich albot yaʼiy: «Te Abner te snichʼan Ner tal yil te ajwalile. Te David la stikun bael te Abner, jich jun yoʼtan sujt bael». 24  Jich yuʼun, te Joab och bael te banti ay te ajwalil sok jich la yalbey: «¿Bin-a te la apase? Tal yilat te Abner, pero jun yoʼtan la atikun sujtel. ¿Bin yuʼun te jich la apase? 25  ¡Anaʼoj te bin yilel stalel te Abner te snichʼan Ner! Jaʼnax tal sloʼlayat sok tal stsajtay yil te bitʼil ya x-aʼtejat soknix spisil te bintik yakat ta spasele». 26  Ta patil, te Joab lokʼ bael ta stojol te David sok la stikun winiketik ta sleel te Abner. Jich te winiketik la yikʼik sujtel tal te Abner ta pozo te ay ta Sirá. Pero, te David maba la snaʼ stojol spisil-abi. 27  Te kʼalal sujt tal ta Hebrón te Abner, te Joab la yikʼ bael ta yochibal te mukʼul lum swenta ya skʼopon ta muken. Pero, te k’alal tey ayikix-ae, la slowbey schʼujt ta espada, jich laj te Abner. Jich la spas ta skaj te milbot te yijtsʼin, jaʼ te Asahel. 28  Te kʼalal la snaʼ stojol te David, jich la yal: «Te joʼon sok te machʼatik jwentainoj maʼyuk bin-ora ya jmulintik ta stojol Jehová te bitʼil la yichʼ milel te Abner te snichʼan Ner. 29  Jaʼ akʼa smulin te Joab sok spisil te machʼatik ay yuʼun te state. ¡Ta sna te Joab spisilukme-ora ayuk jtuluk winik te ay bin ya xlokʼ ta skʼunil sbakʼetal, o te yakuk stsakot ta kʼaʼel chamel, o te manchuk lekuk yok skʼab,* o te yakuk yichʼ milel ta espada, o ayuk swokol ta wiʼnal!». 30  Jich te Joab sok te Abisái te sbankile la smilik te Abner, melel milbot te yijtsʼinik Asahel ta guerra yuʼun Gabaón. 31  Jaʼ yuʼun, te David jich la yalbey te Joab sok spisil te ants winiketik te jokinbil yuʼune: «Chʼiʼa* akʼuʼik, lapaik chʼixal pakʼ* sok okʼetayaik te Abner». Te David jaʼnix jich ay bael ta spat te banti kʼechbil bael te Abner. 32  La smukik te Abner ta Hebrón. Jajch ta tulan okʼel te ajwalil ta smukenal te Abner, jaʼnix jich jajchik ta okʼel spisil-euk te lume. 33  Te ajwalil jich la skʼayojtay te Abner: «¿Jichbal la skʼan te ya xlaj te Abner jich te bin-utʼil ya xlaj te machʼa ma snaʼ kʼinale? 34  Maba chukulik-a te akʼabeni chukulik ta cadenaetik-a te awoke. Jich la awichʼ milel te bin-utʼil te machʼa ya xlaj ta milel yuʼun te jmilawaletik».* Jich yuʼun, spisil te lume jajch yokʼetayik yan buelta te Abner. 35  Ta patil, spisil te ants winiketik tal yakʼbeyik sweʼel te David te kʼalal mato xmal-a te kʼajkʼale, pero te David jich jamal la yal: «¡Akʼa yakʼbon tulan castigo te Dios teme ya xweʼon o ay bin yan ya jweʼ te kʼalal mato xchʼay bael-a te kʼajkʼale!». 36  Spisil te lume la yilik te bin kʼot ta pasel sok lek la yilik. Spisil te bin la spas te ajwalil, lek la yilik. 37  Ta kʼajkʼal-abi, spisil te ants winiketik sok spisil te lum Israel la snaʼik stojol te ma jaʼuk smul te ajwalil te laj te Abner te snichʼan Ner. 38  Jich yuʼun, te ajwalil jich la yalbey te j-abatetik yuʼune: «¿Yuʼunbal maba anaʼojik te laj ta lum Israel jtul jwolwanej te mukʼ skʼoplale? 39  Manchukme la kichʼ otsesel ta ajwalil, yoʼtik maʼyuk kip ya kaʼiy jba. Te winiketik ini, te yalatak te Zeruyá, kʼax chopolik* ya kil. Akʼa akʼbotuk stoj yuʼun Jehová te machʼa ya spas te bin chopole».

Notaetik

Ta yantik variante «xkechkon».
Ta yantik variante «pʼejkaj», «tojk».
Ta yantik variante «pʼejkajik», «tojkik».
Ta yantik variante «xkechkon».
Ilawil ta glosario, Yan yinam.
Ta hebreo: «te Abner».
Ta hebreo: «¡ilawil!, sjokinojatme te jkʼabe».
Jaʼ jtul winik te jaʼnax ya xjuʼ ya spas te aʼtelil te ya spasik te antsetik, jaʼ yuʼun jaʼ jtul winik te ma xjuʼ yuʼun te ya xbajt ta guerra o te ya spas yantik aʼteliletik te ay ta swenta te winiketike.
Ta yantik variante «Xetʼa».
O «pakʼ yuʼun mel-oʼtan». Ilawil ta glosario, Chʼixal pakʼ.
Ta hebreo: «snichʼnab te bin ma tojuk ta pasel».
Ta yantik variante «ma lek stalelik».