Levítico 20:1-27

  • Yichʼel ta mukʼ te Mólek; espiritismo (1-6)

  • Chʼultesbilukex sok ichʼel ta mukʼ te meʼil tatiletik (7-9)

  • Ya yichʼik milel te machʼatik ya sjokin sbaik ta wayel te ay bin yutoj sbaik (10-21)

  • Chʼultesbilukex yuʼun ya xjilex ta kʼinal (22-26)

  • Te machʼa ya spas espiritismo ya yichʼ milel (27)

20  Te Jehová jich la yalbeyxan te Moisés:  «Jichme ya skʼan ya awalbey te israeletik: ‹Machʼauk ta lum Israel o jyanlum te yak ta nainel ta Israel te ya yakʼ jtuluk te stsʼumbal ta stojol te Mólek yame skʼan ya yichʼ milel. Yame skʼan ya yichʼ chʼojel ta ton yuʼun te lum jaʼto te kʼalal ya xlaj.  Yame kil jba sok te machʼa jich ya spas sok yame jmil, melel la yakʼ jtuluk te stsʼumbal ta stojol te Mólek, la sbolobtesbey skʼoplal te chʼul awilal kuʼun sok la sbolobtesbey skʼoplal te jchʼul biile.  Teme spasemal yoʼtan te lum ya smak sit ta swenta te ya yakʼ jtuluk te stsʼumbal te winik ta stojol te Mólek sok maba ya smilik,  joʼon-nixme ya kil jba sok te winik-abi sok te sfamiliae. Yame jmil te winik-abi sok te machʼatik ya yakʼ sbaik ta antsinel kʼoem ta yichʼel ta mukʼ te Mólek.  »›Te machʼa ya xbajt ta stojol te machʼatik ya spasik espiritismo* sok ta stojol te jnaʼojeletik swenta ya yakʼ sbaik ta antsinel kʼoem ta stojolik, yananixme jkontrain-a te ants winik-abi sok yame jmil.  »›Yame skʼan te ya achʼultes abaik te jich chʼultesbil ya xkʼoex, melel joʼon Jehovaon te Dioson awuʼunik.  Yame skʼan ya achʼuunik spasel te mantaliletik kuʼun sok te ya akʼotesik ta pasel. Joʼon Jehovaon te yakon schʼultesbelexe.  »›Teme ay machʼa ya schopolkʼoptay te stat o snan,* yananixme yichʼ milel-a. Jaʼnix smul te ya xlaje, melel la schopolkʼoptay te stat o te snan. 10  »›Teme jtul winik ya yaʼiy antsiwej sok te yinam te spatxujk, yame skʼan ya yichʼ milel. Te machʼa la yaʼiy antsiwej sok te machʼa la yakʼ sba ta antsinel yame yichʼik milel. 11  Te machʼa ya sjokin ta wayel te yinam te state yame sbolobtesbey skʼoplal te state. Ya skʼan ya yichʼik milel ta schebalik. Jaʼnixme smulik ya xkʼot te ya yichʼik milele. 12  Teme ay jtul winik ya sjokin ta wayel te yalib, yame yichʼik milel ta schebalik. Melel ma staleluk te jich ya yichʼ pasele. Jaʼnixme smulik ya xkʼot te ya yichʼik milele. 13  »›Teme jtul winik ya sjokin ta wayel yan winik jich te bitʼil ya sjokin ta wayel jtul ants, ta schebalik la spasik te bin ilobtik sba. Yame skʼan ya yichʼik milel. Jaʼnixme smulik ya xkʼot te ya yichʼik milele. 14  »›Teme jtul winik ya sjokin ta wayel jtul ants sok snan,* kʼaxme ilobtik sba. Yame skʼan ya achikʼik te winik sok te antsetik swenta maʼyuk bin ilobtik sba ta awolilik. 15  »›Teme jtul winik ya skuch sba sok chambalam, yame skʼan ya yichʼ milel sok yame skʼan ya amilik te chambalame. 16  Teme jtul ants ya yakʼ sba ta kuchel yuʼun chambalam, yame skʼan ya amil te ants sok te chambalam. Yame skʼan ya yichʼik milel. Jaʼnixme smulik ya xkʼot te ya yichʼik milele. 17  »›Teme jtul winik ya sjokin ta wayel te swix o yijtsʼin, chikan teme jaʼ yantsil nichʼan te stat o jaʼ achʼix yuʼun te snan* te jich ya yilbey sba sbakʼetalik, merome kʼexlaltik sba-abi. Yame skʼan ya yichʼik milel ta sit te lume. Lame sbolobtesbey skʼoplal te swix o yijtsʼin. Te winike yame skʼan ya stoj te smule. 18  »›Teme jtul winik ya sjokin ta wayel jtul ants te yak ta yilel schamel, ta schebalik maba ya yakʼik ta ilel te ya yichʼik ta mukʼ te schʼichʼele. Yame skʼan ya yichʼik milel. 19  »›Mame xa ajokin ta wayel te swix o yijtsʼin te anan* ni jaʼuk xa ajokin ta wayel te swix o yijtsʼin te atate, melel yame xbolob skʼoplal awuʼun te machʼa jun achʼichʼel soke. Ta schebalik yame skʼan ya stojik te smulike. 20  Te winik te ya sjokin ta wayel te yinam te stajune* yame sbolobtesbey skʼoplal te stajune. Ta schebalik yame skʼan ya stojik te smulike. Mame ayuk yal snichʼnab ya xlajik bael. 21  Teme jtul winik ya xnujpun sok te yinam te sbankil o yijtsʼin, ilaybilme ya xkʼot. Yame sbolobtesbey skʼoplal te sbankil o yijtsʼin. Mame x-ayin* yal snichʼnabik. 22  »›Chʼuunaik spasel spisil te mantaliletik kuʼun sok spisil te bintik jchapoj soknix kʼotesaik ta pasel, swenta maba ya xejtayex lokʼel te lumkʼinal te banti ya kikʼex bael ta nainele. 23  Mame xa apasik te bin kʼayemik ta spasel te nacionetik te ya jtentiklan lokʼel ta atojolik, melel spasojik spisil ini te jich ilaybilik kuʼune. 24  Jaʼ yuʼun, jich la kalbeyex: «Yame awichʼik jilel te skʼinal te nacionetik-abi, sok joʼon ya kakʼbeyex yuʼun ya awuʼuninik te lekil kʼinal te banti ya yakʼ bayal leche sok chab. Joʼon Jehovaon te Dioson awuʼunik te parte la kakʼex ta stojol te yantik lumetik». 25  Te jaʼexe yame skʼan ya anaʼik te bin chambalamil te lek skʼoplal sok te boloben skʼoplal, te jaʼmal mut te lek skʼoplal sok te boloben skʼoplale. Mame ilaybil akʼoplal ya xkʼoex ta skaj jkojt chambalam, jkojt jaʼmal mut o chikan bin-a te staslajan ya xbeenik ta lum te parte kakʼoj ta atojolik swenta boloben skʼoplal ya xkʼot awuʼunik. 26  Ya skʼan te chʼultesbilex, melel joʼon Jehovaon te chʼul Dioson. Parte ya kakʼex yuʼun te yantik lumetik swenta jaʼ kuʼun ya xkʼoex. 27  »›Chikan teme winik o ants te ya spas te espiritismo* o jnaʼojel, yame skʼan ya yichʼik milel. Yame skʼan ya yichʼik chʼojel ta ton jaʼto te kʼalal ya xlajik. Jaʼnixme smulik ya xkʼot te ya yichʼik milele›».

Notaetik

Ilawil ta glosario, Espiritismo.
Ta yantik variante «smeʼ», «smama».
Ta yantik variante «smeʼ», «smama».
Ta yantik variante «smeʼ», «smama».
Ta yantik variante «ameʼ», «amama».
O «stioe».
Ta yantik variante «xpʼejkaj», «xtojk».
Ilawil ta glosario, Espiritismo.