Ochan ta banti te bintik yichʼoje

Baan ta sleojiʼbal

1921: kʼaxix tal cien jaʼbil

1921: kʼaxix tal cien jaʼbil

TA REVISTA 1 yuʼun enero 1921 te lokʼ ta inglés, te Estudianteetik yuʼun Biblia la yichʼik pasbeyel te jojkʼoybeyel ini: «¿Bin aʼtelil te mukʼ skʼoplal ya jpastik ta jaʼbil ini?». Te sujtib la yakʼik jaʼ te bin ay ta Isaías 61:1, 2, jultesbot ta yoʼtanik te ma skʼan ya skom sbaik ta scholel skʼop Dios, jich ya yal: «La sticonon bahel ta yalbeyel lec yachʼil cʼop te pobrehetic; [...] la sticonon bahel ta spuquel ta halel te yaʼbilal cʼuxultayel yuʼun te Jehová, soc te scʼahcʼalel yaʼbeyel spacol yuʼun te Dios cuʼuntique».

JCHOLKʼOPETIK TE MA XIWIK

Ya skʼan te ma xiwik te Estudianteetik yuʼun Biblia ta sjuʼtesel te yaʼtelik. Ya yalbeyik «lec yachʼil cʼop te pobrehetic», jaʼnix jich ya yalbeyik te machʼatik ya spasik te bin ma lek «te scʼahcʼalel yaʼbeyel spacol yuʼun te Dios cuʼuntique».

Te hermano John Hoskin te kuxin ta Canadá ma xiw ta scholel skʼop Dios manchukme ay kontrainel. Ta sjajchibal te 1921, kʼopoj sok jtul ministro metodista jich la yalbey: «Ya skʼan ya jcholbeytik skʼoplal te Biblia sok slamalil koʼtantik. Manchukme ay ma pajaluk te bin jchʼuunejtik, pero ya jlajintik te kaʼiyejtik sok slamalil koʼtantik sok jich ya kil jbatik bitʼil amigo». Pero ma jichuk kʼot ta pasel. Te hermano Hoskin jich la yal: «Cheʼoxebtonax minuto sjajchel-a te kaʼiyejtik, kʼalal te ministro la smak tulan te puerta la jkuy te ya xtopʼ te vidrio».

Te ministro tulan kʼopoj: «¿Bin yuʼun ma jaʼuk ya xbajt awalbey te yantik ants winiketik?». Te hermano Hoskin maʼyuk bin la sut, jich la yal: «¡La jnop ta koʼtan te jichnix yakon ta spasel-a!».

Ta yan kʼajkʼal jichnix kʼot ta pasel, kʼalal te ministro yak ta scholel skʼop Dios ta iglesia. Te hermano Hoskin jul ta yoʼtan te bin la yal te ministro: «La yalbon jkʼoplal ta iglesia. La yal te lotil winikon te jaʼ la lekxan-a te ayuk machʼa ya smilon». Pero te hermano ma chebaj yoʼtan, la scholbey skʼop Dios bayal ants winiketik. Sok jich la yalxan: «Maʼyuk jich kaʼiyoj-a te kʼax ya jmulan te scholel skʼop Dios ta nanatik. Ay chaʼoxtul ants winiketik te jich la yalbonik: ‹Jnaʼojtik te jaʼ j-abatat yuʼun te Dios› sok la yalbonik te ya yakʼbonik te bin ya xtuun kuʼun».

SNOPEL TE BIBLIA TA JTUKELTIK SOK TA FAMILIA

Te Estudianteetik yuʼun Biblia la slokʼesik jun programa ta revista The Golden Age yuʼun ya skoltayik te ants winiketik ta snopel te sKʼop Dios. * Te programa «Juvenile Bible Study» (Estudio bíblico para los jóvenes) jaʼ jojkʼoyeletik te ya yichʼ tuuntesel yuʼun ya snojptesik te yal snichʼnabik. Te meʼil tatiletik ya skʼan ya spasbeyik te jojkʼoyeletik-abi yuʼun ya skoltayik ta stabeyel sujtib ta Biblia. Ay chaʼoxchajp jojkʼoyeletik jich bitʼil te, «¿jayeb libroetik yichʼoj te Biblia?», «¿puersabal ya xkʼax tulan wokolil ta stojol te smelelil jchʼuunjeletik?». Jich ya yichʼ koltayel te jchʼieletik yuʼun ma xiwik ta scholel skʼop Dios.

Te programa «Advanced Studies in the Divine Plan of the Ages», (Estudios avanzados sobre el Plan Divino de las Edades) akʼbotik te Estudianteetik yuʼun Biblia swenta ya snopilan ta yoʼtanik te jojkʼoyeletik te lokʼem ta sbabial tomo yuʼun te Estudios de las Escrituras. Bayal ta mil koltayotik te programaetik ini. Ta revista The Golden Age te lokʼ ta 21 yuʼun diciembre 1921 la yichʼ albeyel skʼoplal te ma xlokʼix te programaetik. ¿Bin yuʼun te jich la yichʼ pasele?

ACHʼ LIBRO

Te libro El Arpa de Dios ta inglés.

Ta separador tsʼibaybil te página ya yichʼ kʼoponel.

Chʼin Tarjetaetik sok jojkʼoyeletik.

Te hermanoetik te ya xwolawanik, la staik ta nopel te mukʼ skʼoplal te yakuk xkʼot ta yoʼtanik te bin ya yal te Biblia te estudianteetik. Ta swenta-abi, ta noviembre 1921 lokʼ te libro The Harp of God (te libro lokʼ ta español ta 1925 te la sbiilin El Arpa de Dios). Te machʼatik la skʼan yichʼik te libro-abi, najkanbot sbiilik yuʼun ya yichʼik nojptesel ta Biblia, te curso sbiilinej The Harp Bible Study Course. Te bitʼil stukel ya snopik te sKʼop Dios ya xkoltayotik yuʼun ya xkʼot ta yoʼtanik bin-a te skʼanojel yoʼtan Dios ta stojol te ants winiketik yuʼun ya staik skuxlejal sbajtelkʼinal. ¿Bin ya spasik yuʼun ya snopik te Biblia?

Kʼalal ay machʼa ya yichʼ jun libro, jaʼnix jich ya yichʼ chʼin tarjeta te banti ya yal jayeb paginaetik ya skʼopon. Ta yan semana, ya x-akʼbot yan chʼin tarjeta te banti yichʼoj jojkʼoyeletik ta swenta te bin la skʼopon, teynix ya yichʼ albeyel te bin ya skʼopon ta yan semana.

Ta jujun semana te congregación ya stikun bael ta correo jun chʼin tarjeta ta stojol te machʼatik ya snopik te Biblia, jich ya yichʼ pasel ta 12 semana. Te machʼatik ya stikunik te chʼin tarjetaetik jaʼik te hermanoetik te ayix yaʼbilalik o te machʼatik ma xjuʼ ya xbajtik ta scholel skʼop Dios ta nanatik. Jich bitʼil te hermana Anna Gardner, te jaʼ slumal te Millvale (Pensilvania, Estados Unidos), jich la yal: «Te bitʼil la yichʼ te libro te jwix Thayle te ma xjuʼ xbeen, juʼ stikunel tarjetaetik sok jojkʼoyeletik ta jujun semana». Kʼalal ya xlaj yoʼtan te estudiante ta snopel te Biblia, ya xkʼot ta ulaʼtayel yuʼun te hermanoetik yuʼun ya skoltayik ta snopelxan te Biblia.

Te Thayle Gardner ay ta silla de rueda.

BAYAL AʼTELIL

Ta slajibal te 1921, te hermano Joseph Rutherford la yakʼbey bael carta spisil te congregacionetik. Ta carta, jich la yal: «Te jaʼbil ini kʼaxtoxan yichʼoj cholel te skʼop Dios te maʼyuk jich pasbil te jaʼ yorail te ya yichʼ tsobel te sit te awal tsʼunubil». Ta swenta te bin ya xkʼot ta pasel ta pajel chaʼbej, jich la yalxan: «Bayaltoxan aʼtelil ya skʼan pasel. Tijbeya yoʼtan yantik yuʼun ya spasik te aʼtelil ini». Te Estudianteetik yuʼun Biblia jich la spasik. Ta 1922 ma xiwik ta yalbeyel skʼoplal te Wentainel yuʼun te Dios.

^ parr. 9 Te revista The Golden Age (te lokʼ ta español ta 1932 la sbiilin Luz y Verdad) ta 1937 jelon te sbiil ta Consolation (ta 1938 la sbiilin Consolación) sok ta 1946 la sbiilin Awake! (ta 1947 la sbiilin ¡Despertad!).