Kʼelo li kʼusi yichʼoje

LI KʼUSITIK TSJAKʼ KEREM TSEBETIKE

¿Kʼusi xuʼ jpas mi mu xakʼik jtunes redes sociales li jtot jmeʼe?

¿Kʼusi xuʼ jpas mi mu xakʼik jtunes redes sociales li jtot jmeʼe?

 Xuʼ van skotol li avamigotake oy yuʼunik li redes socialese xchiʼuk jaʼ chalbeik skʼoplal skotol ora xchiʼuk xtok xuʼ van tslabanikot ta skoj ti muʼyuk chatunes li voʼote. ¿Kʼusi van skʼan xanabe skʼoplal ta sventa taje? Xchiʼuk ¿kʼusi van skʼan xapas?

Li kʼusi skʼan xanaʼe

 Mu atukuk jech. Epal totil meʼiletike mu xakʼik ti akʼo stunesik redes sociales li yalab xnichʼnabike, yuʼun snaʼojik mi chakʼbeik stunesik li redes socialese xuʼ sta˗o svokolik jech kʼuchaʼal liʼe:

  •   depresión xchiʼuk xuʼ xij˗ipaj ta jnopbentik

  •   pornografia, sexting xchiʼuk cyberbullying

  •   chlik kʼop xchiʼuk kamigotaktik

 Ep kerem stsebetik ti koʼol sjabilalik kʼuchaʼal voʼote kʼot ta nopel yuʼunik ti muʼyuk xa tstunesik li redes socialese. Laj yakʼik venta ti muʼyuk kʼusi xuʼ lek staike ti jaʼ noʼox xuʼ sta˗o svokolike. Jkʼeltik avilik kʼusitik la snuptanik junantik:

  •   Li Priscillae laj yakʼ venta ti muʼyuk xa lek tstunes li jujun kʼakʼal chjelave ta skoj ti jaʼ batem yoʼonton skʼelel li redes socialese.

  •   Li Jeremie mu skʼupin ti oy kʼusitik chopol ta kʼelel chlokʼ talel li ta redes socialese.

  •   Li Bethanie laj yakʼ venta ti jaʼ batem ta yoʼonton ti tskʼan snaʼ li kʼusitik tspasik yantike.

 «Kʼot ta nopel kuʼun ti ta jtupʼ li red social ta jtunese, toj lek ti jech la jpase xchiʼuk muʼyuk xa oy ta koʼonton ta jtunes yan velta. Avie, mas xa oy yorail kuʼun sventa jaʼ jpas li kʼusi mas tsots skʼoplal chkaʼie» (Sierra).

 «Meʼin xa ox tajek ta koʼonton li redes socialese, bateltike jaʼ xa ox ta jvul˗o tajek koʼonton kʼu van yelan chilik li krixchanoetik li kʼusitik ta jmuyese, pe taje muʼyuk la jkʼupin. Maʼuk kʼun kaʼi ti la jtupʼ li jkuentae, pe kʼalal jech la jpase xkoʼolaj kʼuchaʼal la jlokʼes jun alal ikatsil. Li avie, mas xa jun koʼonton» (Kate).

Kʼusi stakʼ xapas

 Chʼunbo li smantal atot ameʼe. Akʼbo yilik atot ameʼ ti xatojob xa snopel lek kʼalal muʼyuk cha˗ilin ta anil kʼalal chalboxuk mantale.

 Beiltasel ta Vivlia: «Li bochʼo bole mu xuʼ yuʼun spajesel li scʼacʼal yoʼntone; yan li bochʼo tucʼ yoʼntone xuʼ yuʼun tspajes sba» (Proverbios 29:11, Xchʼul Cʼop Jtotic Dios, ta skʼop Chenalhó).

 Xuʼ van oy buchʼu chalbot ti mukul xatunes li redes socialese, jaʼ xkaltik, ti mu snaʼik li atot ameʼe. ¡Pe taje muʼyuk me lek! Mi oy kʼusi chamukbe li atot ameʼe, oy me amul chavaʼi aba xchiʼuk muʼyuk jun avoʼonton. Yuʼun mi lavinaj ta tsʼakale, xuʼ ep chavil avokol xchiʼuk yikʼaluk xtok muʼyuk xa tspat yoʼontonik ta atojolal.

 Beiltasel ta Vivlia: «Oy ta koʼontonkutik ti sakuk jtalelalkutik ta skotole» (Ebreos 13:18).

 Lokʼuk ta avoʼonton atuk li kʼusi chapase. Jech kʼuchaʼal li kerem stsebetik laj xa kalbetik skʼoplale, xuʼ van xtal ta ajol ek junchib srasonaltak ti kʼu yuʼun muʼyuk ta jtunestik li redes socialese. Mi avakʼ venta ti muʼyuk chatabe sbalile, mu xatunes. Jaʼ me jech lek kʼusi chkʼot ta nopel avuʼun, maʼuk noʼox jech chapas ta skoj ti jech chalbot atot ameʼe. Jaʼ yuʼun, mi la sjakʼboxuk li kerem stsebetik mi chatunes li redes sosialese muʼyuk chakʼexav chaval ti muʼyuk avuʼune xchiʼuk xuʼ van muʼyuk ta slabanoxuk.

 Ta jpʼelchaʼpʼel noʼox kʼope: Chʼunbo li smantal atot ameʼe. Akʼo persa sventa xaval li kʼusi oy ta avoʼontone yoʼ koʼoluk li kʼusi xkʼot ta nopel avuʼunike. Mi jech chapase muʼyuk sujbil chavaʼi aba, yuʼun lokʼ ta avoʼonton atuk ek. Teuk ta ajol, mu me xalaj-o mi muʼyuk chatunes li redes socialese.