Kʼelo li kʼusi yichʼoje

KOLTAEL SVENTA UTSʼ ALALILETIK | TOTIL MEʼILETIK

¿Kʼu yuʼun skʼan xchanik vun li ololetike? | Xchaʼvokʼal: ¿Ta vun o ta pantaya?

¿Kʼu yuʼun skʼan xchanik vun li ololetike? | Xchaʼvokʼal: ¿Ta vun o ta pantaya?

 ¿Kʼusi lek chaʼiik li avalab anichʼnabike, xchanunajik ta vun o ta pantayae?

 Ep ololetik xchiʼuk kerem tsebetike jaʼ mas lek chaʼiik ti oyuk kʼusi xchanik ta stelefonoik o ta stavletaike. Li psicóloga Jean Twenge, Xi chale: «Li krixchanoetik avie nopem xaʼiik ti jaʼ noʼox tsnetʼik sventa x˗ochik ta jun enlace o sventa xbatik ta yan pajinae, ta skoj taje mas xa chchʼajubik˗o ta skʼelel jlikuk livro». a

 Oy onoʼox sbalil kʼalal chijchanunaj ta tavleta o ta yan kʼusitike. John ti 20 sjabilale xi chale: «Li livroetik ta jtuneskutik ti bu li chanunaje, ta Internet ta jtakutik. Jaʼ yuʼun, koliyal ti oy saʼobiltake ta anil xuʼ jta li kʼusi chtun kuʼune».

 Oy buchʼutik chchanunajik ta telefono, ta tavleta o ta yan kʼusitik ta skoj ti mas ep kʼusitik yichʼoj tale. Jech kʼuchaʼal liʼe, kʼalaluk tsnetʼik ta pantaya o chakʼik klik ta jpʼeluk kʼope, ta sjambe tal mas smelolal o chakʼ tal junuk audio o junuk video ti chalbe mas skʼoplale o tstakutik echʼel ta yan pajina ti bu chalbe mas skʼoplale, ¿mi jaʼ van skʼan xal ti jaʼ mas lek ti jech chijchanunajutike, ti jaʼ mu sta mi ta jkʼeltik ta vune?

 Oy junantik ti mas lek chaʼiik ti ta vun chchanunajike, ¿kʼu yuʼun? Jkʼelbetik junantik srasonal.

  •   Mas muʼyuk chchʼay koʼontontik. Jun chex kerem ti Nathan sbie xi chale: «Kʼalal chichanunaj ta jtavleta o ta jselulare chlokʼanuk tal anunsioetik o yan kʼusitik ti chchʼay koʼontone, vaʼun mu xa xkaʼibe smelolal li kʼusi yakal ta jchane».

     Jech kʼot ta stojolal Karen ti 20 sjabilale, xi chale: «Kʼalal chichanunaj ta jselular o ta jtavletae mas anil chchʼay koʼonton, yuʼun bakʼintike chlik jam li aplikasionetike o chlik jam ti bu xuʼ xitajine».

     Beiltasel ta Vivlia: «Lek me xatunesik li jujun kʼakʼal chjelav avuʼunike» (Kolosenses 4:5).

     Nopo ta sventa liʼe: Kʼalaluk chchanunaj a kerem o a tseb ta stavletae, ¿mi muʼyuk ta anil chchʼay yoʼonton? Mi jeche, ¿kʼuxi xuʼ xakolta?

     Tojobtasel: Koltao avalab anichʼnab sventa xaʼibe smelolal ti mi mas chchʼay yoʼonton ta selular, ta stavleta o ta yan kʼusitike, mas me mu xlaj˗o ta anil li stareae xchiʼuk muʼyuk xa yorail yuʼun sventa spas li kʼusi tskʼupine.

  •   Mas xkaʼibetik smelolal. Li livro Be the Parent, Please (Sea el padre, por favor) ti jaʼ yuʼun Naomi Shaefer Riley, xi chale: «Li buchʼutik xchanojbeik skʼoplale chalik ti mas la lek xaʼibeik smelolal li buchʼutik chchanunajik ta vune, ti jaʼ mu jechuk li ta pantayae».

     Kʼalal oy buchʼu ta pantaya noʼox chchanunaje, mas vokol chaʼi tsnopbe skʼoplal li kʼusi yakal chchane, yuʼun naka noʼox tskʼel batel. Li jtsʼibajom Nicholas Carr chal ti ta Internete jaʼ noʼox la ta jchantik ti bu kʼalal xuʼ kuʼuntike. b

     Akʼo mi oy sbalil kʼalal anil chijchanunaje, li Nicholas Carr chal ti kʼusi mas chopole jaʼ ti mas xa lek chkaʼitik jech chijchanunaje. Jaʼ yuʼun, xuʼ me xnop xaʼi avalab anichʼnab ti naka noʼox tskʼel batele akʼo mi mu xaʼibe smelolal.

     Beiltasel ta Vivlia: «Ta skotol li kʼusi chasaʼe, jaʼ saʼo li yaʼibel smelolale» (Proverbios 4:7).

     Nopo ta sventa liʼe: Mu ventauk mi ta vun o mi ta pantaya, ¿kʼuxi xuʼ xachanubtas avalab anichʼnab yoʼ sabe mas smelolal li kʼusi yakal chchane?

     Tojobtasel: Maʼuk skʼan xal ti naka xa ta vun chchanunajike o ta pantayae, skʼan oyuk spʼisol, yuʼun xchaʼtosal oy sbalil. Junantik li kʼusi yichʼoj talel li selular, tavleta o yan kʼusitike, xuʼ xkoltaat˗o yoʼ xaʼibe smelolal li kʼusi chchane. Jamaluk xavalbe avalab anichʼnab li kʼusi lek xchiʼuk kʼusi chopol xuʼ sta ta jujutose, vuleso ta ajol xtok ti jelel li alab nichʼnabiletike.

  •   Mas chkom ta joltik. Li Ferris Jabr xi laj yal li ta revista Scientific American: «Kʼalal ta jchantik vun ta junuk selular, tavleta o yan kʼusitike, mas chlub jnopbentik xchiʼuk mas vokol chvul ta joltik li kʼusi ta jchantike».

     Jech kʼuchaʼal liʼe, mi ta vun li kʼusi ta jchantike, mas me kʼun chkaʼitik sventa xvul ta joltik kʼusi pajinail xuʼ jtatik li kʼusi la jchantike, xkoʼolaj kʼalal chkakʼbetik komel senyail jun livro sventa jchantik ta yan veltae.

     Li buchʼutik chchanbeik skʼoplale yakʼojik venta ti mas chvul ta sjolik li buchʼutik ta vun kʼusi la xchanike, yuʼun kʼalal te jkʼelojtik ta vune mas kʼun chaʼi li jnopbentike.

     Beiltasel ta Vivlia: «Chabio li pʼijilale xchiʼuk ti xatojob snopele» (Proverbios 3:21).

     Nopo ta sventa liʼe: ¿Mi vokol chaʼi avalab anichʼnab yaʼibel smelolal o sventa xvul ta sjol li kʼusi chchane? ¿Kʼuxi xuʼ xakolta avalab anichʼnab sventa masuk to lek xchanunaje? ¿Mi chkoltaat van mi ta vun tskʼel li kʼusi chchane?

     Tojobtasel: Maʼuk noʼox xanop ti bu jtosukal mas lek chaʼi li avalab anichʼnabe, jaʼ lek kʼelo kʼuxi xuʼ xakolta sventa masuk to lek xchanunaje. Oy buchʼutik tsnopik ti xtojobik tajeke, yuʼun chalik ti mas la lek chchanunajik ta selular, ta tavleta o yan kʼusitik.

a Livro iGen.

b Lokʼem ta livro Superficiales, la sjelubtas Pedro Cifuentes.