Kʼelo li kʼusi yichʼoje

Jtos Vivlia ti xkuch yuʼun skotole

Jtos Vivlia ti xkuch yuʼun skotole

Li livro mas tsots skʼoplal chilik li stestigotak Jeovae jaʼ li Vivliae. Ta jtuneskutik sventa ta jchankutik xchiʼuk yoʼ jchanubtaskutik yantik ta sventa li lekil aʼyejetik yuʼun Ajvalilal yuʼun Diose (Mateo 24:14). Ta skoj ti ta jtuneskutik tajeke ta xmolib. Jaʼ yuʼun, mu jecheʼuk laj yakʼbeik yipal ti jaluk xtun ti kʼu yelan la spasik xchiʼuk ti lek xvinaj kʼalal laj yichʼ chaʼkʼelel ta 2013 li Traducción del Nuevo Mundo ta inglese.

Chtun kuʼunkutik junuk Vivlia ti jaluk xtune. Jaʼ jech laj yalbeik jun jkʼel-abtel ti bu tspasik livroetik li buchʼutik jaʼ oy ta sbaik li imprenta yuʼun stestigotak Jeova ta Estados Unidose. Xi albatik yuʼun li jkʼel-abtele: «Li Vivlia ti kʼu yelan chakʼanike muʼyuk bu ta tael. Kʼux ta alel pe jutuk mu skotoluk li Vivliaetik pasbile jaʼ noʼox sventa chichʼ akʼel ta uni mexa o ta yavil livroetik sventa lek xil li krixchanoetike, maʼuk sventa chichʼ tunesel tajek».

Ti kʼu toʼox yelan pasbil spat li Traducción del Nuevo Mundo sbie, muʼyuk bu lek pakʼal. Yuʼun chtʼol li ta kʼixin osile xchiʼuk li bu yox balumile. Sventa xichʼ pasel junuk Vivlia ti xkuch yuʼun ti chichʼ tunesel sil kʼakʼale xchiʼuk ti ta kʼusuk osilale, li buchʼutik te ch-abtejik ta imprentae la spasik preva jeltos spat livro, jeltos kʼusitik xuʼ spakʼik-o xchiʼuk ti kʼutik yelan tspasike. Kʼalal laj xaʼox spasik tajek prevae la spasik jaylikuk Vivliaetik ti jaʼ xa laj yakʼbeik ta spat taje. Ta tsʼakale, laj yakʼbeik jayvoʼ stestigotak Jeova sventa stunesik kʼuk sjalil, junantike likemik ta kʼixin osil, li yane likemik ta sikil osil jech kʼuchaʼal Alaskae.

Vaʼun la sutesik Vivlia kʼalal echʼem xaʼox vakib u li stestigotak Jeova taje. Li buchʼutik ch-abtejik ta imprentae la skʼelik lek xchiʼuk oy to kʼusitik la smeltsanbeik sventa masuk to lek spasik li yan Vivliaetike. Laj yichʼ pasel 1,697 ta lik sventa tspasik-o preva. Junantike mu yolbajuk laj yichʼ akʼel ta preva. Jech kʼuchaʼal liʼe, te echʼ yuʼun voʼ sjunul akʼobal jlik Vivlia, li jlik xtoke mukij ta voʼ kʼalal echʼ ikʼaloʼe. Ti kʼutik yelan la spasik prevae xchiʼuk li kʼusitik la snuptane, jaʼ te vinaj-o mi lek o mi oy to kʼusi skʼan pasbel li Vivliae.

Li ta 2011 kʼalal jaʼo yakalik spasel prevae laj yichʼ manel spasobil livroetik ti toj tsots ch-abtej sventa li imprenta ta Ebina (Japón) xchiʼuk ta Wallkill (Nueva York, EE. UU.). Li kʼusi chichʼ kʼanele maʼuk noʼox ti xichʼ pasel ti kʼu yepal Vivliaetik skʼan pasele, moʼoj, yuʼun jaʼ ti batsʼi koʼoluk tajek yelan spasik li xchibal imprentae.

Mu xtun li kʼunil pat livroetike

Ta slikebaltik 2012 lik spasik imprimir li Traducción del Nuevo Mundo ti pasbil ta 1984 ta inglés li xchibal imprentae, ikʼ xchiʼuk tsojtsojtik sba spat laj yakʼbeik ti achʼ to slokʼel li kʼusi la spasik-oe, jaʼ jtos plastiko ti poliuretano sbie. Akʼo mi jech, li spat livroetik taje tstsʼiʼlej kʼalal chichʼ pakʼel li ta jujuvokʼ pajinae. Taje jaʼ ta skoj ti maʼuk laj yichʼ tunesel li spakʼobil xchiʼuk li spat livroetik ti laj yichʼ akʼel ta prevae. Akʼo mi laj to yichʼ kʼelel kʼuxi stakʼ meltsanel, laj onoʼox yichʼ pajesel li spasel Vivliaetike.

Li buchʼutik la spas jtos ti kʼusi laj yichʼ tunesele, laj yalik ti jaʼ onoʼox jech tspase xchiʼuk ti muʼyuk mas kʼusi stakʼ pasele. Akʼo mi jech, li buchʼutik sbainojik li imprentae muʼyuk bu snopik ti jaʼ noʼox tspasik Vivliaetik ti tsots spate. Jpʼel ta yoʼontonik ti tspasik Vivliaetik ti kʼun spate xchiʼuk ti mu stsʼiʼleje. Chanib u la spasik preva li kʼusi tspakʼik-oe xchiʼuk li kʼusi tspasbeik-o spate jaʼ to ti la staik ti bu mas leke. Vaʼun lik spasik imprimir yan velta li Vivliae.

Paj yan velta li spasel imprimire

Li ta septiembre ta 2012 laj yichʼ albel imprentaetik ti mu xa spasik imprimir li Vivliaetike, ti xichʼ lajesel ti jaylik oye xchiʼuk ti jaʼ to spasik imprimir mi lokʼ li Traducción del Nuevo Mundo sbie. Vaʼun jaʼ to chichʼ akʼel ta 5 yuʼun oktuvre ta 2013 li ta tsobajel ti chichʼ pasel jujun jabil ta Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania.

Li ta 9 yuʼun agosto ta 2013 laj yichʼik takbel batel ta komputadora li archivoetik sventa achʼ Vivliae, vaʼun ta yokʼomal noʼox lik spasik imprimir. Li baʼyel Vivlia laj yichʼ pasele tsuts ta 15 yuʼun agosto. Ta kʼakʼal-akʼobal abtejik vukub xemana li imprenta ta Estados Unidos xchiʼuk ta Japone. Jaʼ jech laj yichʼ akʼbel jujulik Svivliaik li buchʼutik ayik li ta tsobajel ti chichʼ pasel jujun jabile.

Akʼo mi toj lek xvinaj xchiʼuk jal xtun li achʼ Vivliae, li kʼusi mas tsots skʼoplale maʼuk li kʼusi pasbil-oe, moʼoj, yuʼun li kʼusi mas tsots skʼoplale jaʼ li kʼusi chale, ti jaʼ li aʼyejetik ti chakʼ kuxlejale. Jun ants ta Estados Unidos ti laj yichʼ Svivliae, xi laj yal ta yokʼomale: «Koliyal ti laj yichʼ chaʼkʼelel li Vivliae, mas xa xkaʼibe smelolal li kʼusi chale».