Kʼelo li kʼusi yichʼoje

Batan ta saʼobil

KAPITULO 89

Chchanubtasvan ta Perea kʼalal yakal chbat ta Judeae

Chchanubtasvan ta Perea kʼalal yakal chbat ta Judeae

LUKAS 17:1-10 JUAN 11:1-16

  • TOJ ABOL SBA LI BUCHʼU TSMAK OKILE

  • AKʼVANKUTIK TA PERTON XCHIʼUK OYUK XCHʼUNEL KOʼONTONTIK

Te xa kʼuk sjalil te oy ta Perea li Jesuse ti te xkom «li ta jot Ukʼum Jordane» (Juan 10:40). Vaʼun la stam batel sbe ta sur sventa chbat ta Jerusalen.

Pe mu stukuk chanav li Jesuse, yuʼun te chiʼukbil batel yuʼun li yajchankʼoptake. Maʼuk noʼox, te tijilik batel ek «epal krixchanoetik», ti te kapal jtsobpatanetik xchiʼuk jpasmuliletike (Lukas 14:25; 15:1). Jech xtok, te oy li jfariseoetik xchiʼuk li jchanubtasvanejetik ta Mantal ti chchopol kʼoptaik li kʼusi tspas xchiʼuk li kʼusi chal Jesuse. Pe toj ep kʼusitik skʼan snopbeik skʼoplal, yuʼun nakatik to la xchap Jesus li lokʼolkʼop ta sventa li chʼayemal chije, li jtoyba kereme xchiʼuk li lokʼolkʼop ta sventa li jkʼulej vinik xchiʼuk li Lasaroe (Lukas 15:2; 16:14).

Te van oy ta sjol Jesus ti chlabanat yuʼun li yajkontratake xchiʼuk ti oy kʼusitik chopol ch-albate. Pe li avi une jaʼ xa chchiʼin ta loʼil li yajchankʼoptake, yuʼun oy kʼusitik tsvulesbe ta sjol ti laj xa onoʼox yakʼ ta chanel ta Galileae.

Xi laj yale: «Persa onoʼox chtal li kʼusitik tsmak okile. Pe ¡toj abol sba li buchʼu tsmak okile! [...] Kʼelo me aba atukik. Mi oy bu la spas smul junuk velta li avermanoe, tsots albo mantal, vaʼun pasbo perton mi la sutes yoʼontone. Manchuk mi vukub to velta ta kʼakʼal tspas smul ta atojolal xchiʼuk ti vukub to velta xi chtal yalbote: ‹Pasbun perton›, skʼan me xapasbe perton» (Lukas 17:1-4). Li kʼusi van vul ta sjol Pedro ta sventa li kʼusi slajeb xa laj yal Jesuse, jaʼ van li kʼusi la sjakʼ ta sventa ti vukub to velta ch-akʼvan ta pertone (Mateo 18:21).

¿Mi spas van yuʼun yajchankʼoptak Jesus li kʼusi naka to albatike? Xi takʼbatik yuʼun Jesus kʼalal «akʼbun mas xchʼunel koʼontonkutik» xutike: «Ti jechuk smukʼul xchʼunel avoʼontonik kʼuchaʼal bekʼ mostasae, xi chavalbeik jechuk li teʼ liʼe: ‹¡Bulo aba lokʼel, bat tsʼuno aba ta nab!›, vaʼun ta xchʼunboxuk» (Lukas 17:5, 6). Jech ta melel, ep kʼusi chkʼot ta pasel yuʼun li xchʼunel koʼontontike, akʼo mi jech yuni mukʼul kʼuchaʼal bekʼ mostasae.

Sventa chakʼbe xchan ti skʼan bikʼit xakʼ sbaik yajtakboltak li Jesuse xchiʼuk ti mu tsotsuk skʼoplal xaʼi sbaike, xi laj yale: «¿Buchʼu junukal avuʼunik ti oy junuk smoso ti yakal tslok osil o ti yakal ta xchabi jtsop chij ti xi chalbe mi sut tal ta osiltike: ‹Laʼ ta anil liʼe, chotlan ta veʼel›, mi xi van? Mu jechuk, ¿mi mu van xiuk chalbee: ‹Meltsano jutuk kʼusi ta jlajes, lapo amak sventa xavakʼbun jveʼel xchiʼuk xavakʼbun kʼusi chkuchʼ, vaʼun jaʼ to xaveʼ xavuchʼ voʼ mi laj koʼontone›? Muʼyuk bu tstojbe ta vokol li smoso ti la spas skotol li kʼusitik sbainoje, ¿mi mu jechuk? Jaʼ jech li voʼoxuk eke, kʼalal mi laj xaʼox apasik skotol li kʼusitik akʼbil ta abaik spasele, xi xavalike: ‹Mosoilunkutik ti mu kʼusi xitunkutik-oe. Li kʼusi la jpaskutike jaʼ onoʼox li kʼusi skʼan jpaskutike›» (Lukas 17:7-10).

Skʼan xaʼibe smelolal yajtuneltak Dios ti jaʼ skʼan baʼyel xakʼ ta xkuxlejalik li yabtel Ajvalilal yuʼun Diose. Jech xtok skʼan me jvules ta joltik ti jtaoj jun jmotontike, jaʼ ti chkichʼtik ta mukʼ Jeova ti ochemutik ta yut snae.

Vaʼun kʼalal mu toʼox van jaluk yechʼele te kʼot jun j-al-aʼyej ti jaʼ takbil batel yuʼun li Maria xchiʼuk Martae. Taje jaʼik xvixobtak Lasaro ti te nakalik ta Betania ta Judeae. Xi laj yalbe Jesus li j-al-aʼyeje: «Kajval, ¡aʼio avaʼi!, ip chaʼi li buchʼu akʼanoje» (Juan 11:1-3).

Muʼyuk bu toj chopol laj yaʼi Jesus ti tsots ip li yamigo ti Lasaro sbie. Moʼoj, yuʼun xi laj yale: «Li chamel taje maʼuk sventa chcham-o, jaʼ sventa chichʼ-o mukʼibtasbel skʼoplal li Diose xchiʼuk jaʼ sventa chichʼ-o mukʼibtasbel skʼoplal li Xnichʼon Diose». Vaʼun kʼalal paj xaʼox chib kʼakʼal ti bu oye, xi laj yalbe li yajchankʼoptake: «Batik yan velta ta Judea». Pe xi laj yal li yajchankʼoptake: «Rabi, muʼyuk to bu jal yechʼel ti tskʼan ox chakʼboxuk ton li jnaklejetik ta Judeae, ¿kʼuxi xa noʼox ti chabat yan velta tee?» (Juan 11:4, 7, 8).

Xi albatik yuʼun li Jesuse: «Oy lajcheb ora sakil osil, ¿mi mu jechuk? Mi oy buchʼu chanav ta sakil osile chʼabal kʼusi tsmak-o yok, yuʼun jaʼ chil-o osil li lus sventa krixchanoetike. Pe mi oy buchʼu chanav ta akʼobaltike, tsmak yok, yuʼun chʼabal lus ta stojolal» (Juan 11:9, 10). Li kʼusi chakʼ ta aʼyel yaʼele jaʼ ti muʼyuk to bu kʼotem yorail yuʼun Dios sventa stsuts li cholmantal tspas Jesuse. Jaʼ yuʼun skʼan stunes lek li skʼakʼale, yuʼun mu xa jaluk liʼ oy ta Balumile.

Xi to laj yal li Jesuse: «Vay xa li kamigotik Lasaroe, pe chbat jtij likel». Li kʼusi la snopik yajchankʼoptak Jesuse jaʼ ti yakal chvay sventa xkux yoʼonton li Lasaroe, jaʼ yuʼun xi laj yalike: «Kajval, mi yakal chvaye, ta xlekub». Jech oxal xi jamal albatik yuʼun li Jesuse: «Cham xa li Lasaroe [...]. Pe bat jkʼeltik» (Juan 11:11-15).

Snaʼoj Tomas ti yikʼaluk van te smilik ta Judea li Jesuse, akʼo mi jech, oy ta yoʼonton chbat xchiʼin. Jaʼ yuʼun xi laj yalbe li xchiʼiltake: «Batik ek, yoʼ koʼol chijchamutik xchiʼuk» (Juan 11:16).