Kʼelo li kʼusi yichʼoje

Batan ta saʼobil

Baʼyel jecheʼ loʼil: Kuxul chkom li jchʼuleltike

Baʼyel jecheʼ loʼil: Kuxul chkom li jchʼuleltike

Baʼyel jecheʼ loʼil: Kuxul chkom li jchʼuleltike

¿Kʼuxi ilik talel li jecheʼ loʼile? The New Encyclopædia Britannica (1988), Volumen 11, pajina 25, chal ti «baʼyel filósofo ti jaʼik yajtsʼaklomtak Cristoe la xchʼamik li chanubtasel yuʼun jgriegoetik ti oy la kʼusi mu snaʼ xcham yuʼun li krixchanoe xchiʼuk ti jaʼo la laj yichʼ tikʼbel ta sbekʼtal stakopal kʼalal laj yichʼ chiʼinel yuʼun li smeʼe».

¿Kʼusi chal li Vivliae? «Snaʼ xchamic, chcʼatajic ta lum yan velta, jech te chlaj scʼoplal o li cʼusi snopojique.» (Salmo 146:4.)

Li Vivliae chal xtok ti «bochʼotic chamenic xae mu xa cʼusi snaʼic o». Xchiʼuk chal ti buchʼutik chamemik xae lajem skʼoplal li xkʼuxul yoʼontonike xchiʼuk li yitʼixal yoʼontonike, jech xtok «muʼyuc xa abtel, muʼyuc cʼusi stacʼ pasel, muʼyuc xa cʼusi jnaʼtic, muʼyuc xa bijubtasel» li ta «yavil animaetique» (Eclesiastés 9:5, 6, 10). Jnaʼ xi jchamutik xchiʼuk muʼyuk kʼusi kuxul chkom kʼalal chcham li jbekʼtaltike. Li jkuxlejaltike xkoʼolaj kʼuchaʼal sleb kantela. Kʼalal chtupʼe, muʼyuk bu jotukal chbat, kʼajomal chchʼay batel.

Li chanubtasel ti oy la jchʼuleltik ti mu snaʼ xcham xchiʼuk ti kuxul la chkom kʼalal chi jchamutike, laj yakʼ ayanuk yan sjakʼobiltak: ¿Bu chbat li jchʼuleltik kʼalal chi jchamutike? ¿Kʼusi chkʼot ta pasel kʼalal chcham jun chopol krixchanoe? Kʼalal li yajtsʼaklomtak Cristo ta alel la xchʼamik li jecheʼ loʼil ti oy la kʼusi kuxul chkom kʼalal chcham li jbekʼtal jtakopaltike, laj yakʼbe slikeb yan jecheʼ loʼil: li kʼatinbake.

Kʼelo li versikuloetik liʼe: Eclesiastés 3:19, 20; Mateo 10:28; Génesis 3:19.

LI KʼUSI MELELE:

Kʼalal chcham jun krixchanoe, chlaj-o skʼoplal.