Kʼelo li kʼusi yichʼoje

Batan ta saʼobil

¿Mi snaʼoj xa onoʼox Dios ti tspas smulik li Adán xchiʼuk Evae?

¿Mi snaʼoj xa onoʼox Dios ti tspas smulik li Adán xchiʼuk Evae?

¿Mi snaʼoj xa onoʼox Dios ti tspas smulik li Adán xchiʼuk Evae?

KʼALAL chichʼ albel skʼoplal ti la spas smulik li baʼyel krixchanoetike xchiʼuk ti kʼu yuʼun oy ep choplejal li ta balumile, oy buchʼutik xi tsjakʼbe sbaike: «Mi snaʼoj skotol li Diose, ¿kʼuxi ti muʼyuk la snaʼ ti tspas smulik li Adán xchiʼuk Evae?».

Kaltik noʼox ti snaʼoj xa onoʼox Dios ti jech chkʼot ta pasele. ¿Kʼusitik van smakoj taje? June jaʼ ti xuʼ van xkaltik ti oy xchopolil jutuk li Jpasvaneje. Xuʼ van chkaltik ti jaʼ jun jloʼlavaneje, ti muʼyuk stukʼil xchiʼuk ti muʼyuk xkʼuxul yoʼontone. Ti snaʼojuk xa onoʼox ti muʼyuk lek chkʼot ta lokʼel kʼalal la spas li baʼyel jtot jmeʼtike, li kʼusi la spase muʼyuk stukʼil o chopol ti jechuke. Maʼuk noʼox taje, yuʼun ti jechuke jaʼ smul jutuk —o jaʼ ta smul skotol— li vokoliletik oy liʼ ta balumile.

Jech kʼuchaʼal chal Vivlia ta sventa li Jeova Diose, ¿mi sta-o van ti chkaltik ti toj chopol stalelale? Jkʼeltik batel kʼusi chal Vivlia ta sventa li stalelaltake xchiʼuk li spasbentake.

«Scotol [...] toj lec»

Kʼalal tsuts spasel yuʼun skotol kʼusitik li Diose —ti te skʼoplal li Adán xchiʼuk Evae— li slivroal Genesise chal ti lik skʼel «scotol li cʼusitic» la spase xchiʼuk laj yakʼ venta ti «toj le[ke]» (Génesis 1:31). Li baʼyel jtot jmeʼtike toj lek laj yichʼik pasel sventa chkuxiik sbatel osil liʼ ta Balumile xchiʼuk muʼyuk xchopolilik. Jaʼ yuʼun spas yuʼunik li kʼusi chkʼanbatik yuʼun li Jpasvaneje. Jech xtok, kʼalal la spas Dios li krixchanoe, «jaʼ la slocʼta sba jech cʼu chaʼal stu[ke]» (Génesis 1:27). Jaʼ yuʼun, xuʼ xchanbeik li stalelaltak Diose, jech kʼuchaʼal pʼijilal, kʼanelal, tukʼil oʼontonal xchiʼuk slekil oʼontonal. Mi la spasike, li kʼusi tsnop tspas ta xkuxlejalike jaʼ sventa slekilalik xchiʼuk jech tslekubtasbeik yoʼonton li sTotik ta vinajele.

Yan xtoke, li Jeovae laj yakʼbe snopbenal stukik li tukʼil xchiʼuk pʼijil krixchanoetik taje, jaʼ xkaltik, ti xuʼ snop stukik li kʼusi tskʼan tspasike. Mu xkoʼolajik kʼuchaʼal jun rovot ti naka noʼox albil kʼusitik xuʼ spase. Oy lek srasonal ti jech la spas li Jpasvaneje. Jnoptik avaʼi bu mas lek chavaʼi kʼalal oy kʼusi cha kʼelanbate, ¿jaʼ ti ta yoʼonton chlokʼ kʼusi chakʼ li krixchanoe o mi jaʼ ti sujbile? Ta melel jaʼ ta jkʼantik ti ta yoʼonton xlokʼe. Jech oxal li Jeovae, toj tsots skʼoplal chil ti snop stukik mi tskʼan tukʼ chakʼ sbaik ta stojolal o mi moʼoj li Adán xchiʼuk Evae. Tskʼan ti ta yoʼontonikuk xlokʼ ti chchʼunik mantale (Deuteronomio 30:19, 20).

Tukʼ xchiʼuk lek yoʼonton li Diose

Li stalelaltak Jeova chvinaj ta sKʼope chakʼ ta ilel ti muʼyuk stsakoj sba skʼoplal jutebuk xchiʼuk li mulile. Li ta Salmo 33:5 chal ti «jaʼ lec chil li cʼusi tuqʼue li cʼusi melele». Xi chal xtok li Santiago 1:13: «Yuʼun li Diose mu sujat ta spasel cʼusi chopol li stuque, jech mu xisujutic ta spasel cʼusi chopol noxtoc». Ta melel, jaʼ svinajeb ti tukʼ xchiʼuk kʼanvanem kʼalal xi la spʼijubtas li Adane: «Xuʼ chaloʼ scotol li sat teʼetic liʼ oy ta tsʼunubaltique. Jaʼ noʼox mu xaloʼbe sat li jpets teʼ ti jaʼ sventa chacʼ ta naʼel cʼusi lec, xchiʼuc cʼusi chopole yuʼun me chaloʼe, ta xacham» (Génesis 2:16, 17). Jech kʼuchaʼal chkiltike, li Jeovae laj yakʼbe stʼuj mi tskʼan xkuxiik sbatel osil o mi moʼoj li baʼyel jtot jmeʼtike. Pe ¿kʼusi sbalil chalbe mu spas smulik mi snaʼoj xa onoʼox tsokik ta bee? Li Diose naka tsmak satil un bi. Ta skoj ti «jaʼ lec chil li cʼusi tuqʼue li cʼusi melele», li Diose muʼyuk laj yakʼbe stʼuj jechuk li kʼusi mu spas yuʼunik ta melele.

Jech xtok, li Vivliae chchanubtasvan ti toj lek yoʼonton li Jeovae (Salmo 31:19). Jech kʼuchaʼal xi laj yal li Jesuse: «Li voʼoxuque, me oy ta scʼanboxuc vaj anichʼnabique, muc tonuc chavacʼbeic. Me ta scʼanboxuc choye, muc chonuc chavacʼbeic. Li voʼoxuque chopoloxuc, pero xanaʼic cʼusi lec chavacʼbeic li anichʼnabique. ¡Buuc xa li Jtotic te oy ta vinajele, lec cʼusi chacʼbe li bochʼotic ta scʼane!» (Mateo 7:9-11). Kʼuchaʼal chal li teksto liʼe, ep «lec cʼusi chacʼbe» Dios li krixchanoetike. Ti kʼuyelan laj yichʼik pasel li Adán xchiʼuk Evae xchiʼuk ti te akʼat xnakiik ta paraisoe chakʼ ta ilel ti toj lek yoʼonton li Jeovae. Ti snaʼojuk xa onoʼox ti tspas smulike, ¿kʼu yuʼun laj yakʼbe skotol taje? Ta melel, li Jpasvanej ti lek kʼanvanem xchiʼuk ti tukʼe maʼuk smul ti la stoy sbaik li baʼyel jtot jmeʼtike.

Stuk noʼox jech ti «echʼem sbijile»

Yan xtoke, li sKʼop Diose chal ti Jeovae stuk noʼox jech ti «echʼem sbijile» (Romanos 16:27). Li anjeletik ta vinajele laj yakʼik venta stukik ti toj echʼ noʼox spʼijil li Diose. Kʼalal laj yilik tsuts spasel Balumil xchiʼuk ti kʼusitik alakʼ sbae, «xcuxet noʼox yoʼnton» ikomik (Job 38:4-7). Jaʼ yuʼun, xuʼ xkaltik ta melel ti laj yilik skotol kʼusitik kʼot ta pasel li ta nichimaltik Edene. Kʼalal laj xaʼox spas vinajel-balumil li Dios ti toj pʼije, li anjeletike te skʼeloj kʼuyelan la stsutses li yabtel kʼalal la spas li chaʼvoʼ krixchanoetike. Pe, ¿mi oy van sbalil jechuk ti snaʼojuk xa onoʼox Dios ti ta chʼayel chbatike? Ta melel mu xkʼot-o ti jech jnoptike.

Akʼo mi jech, yikʼaluk van oy to buchʼu xi tsjakʼbe sbae: «Mi snaʼ skotol li Diose, ¿kʼuxi xa onoʼox ti muʼyuk laj yakʼ venta baʼyel li kʼusi kʼot ta pasele?». Melel onoʼox, li Diose snaʼoj «cusi chcʼot ta pasel ta [tsʼakal]» ta skoj ti toj pʼije (Isaías 46:9, 10). Pe taje maʼuk skʼan xal ti jech tspas skotol orae, jech kʼuchaʼal mu skotoluk velta tstunes skotol li sjuʼele. Ta skoj li spʼijile, jaʼ tsnop stuk bakʼin tskʼan tskʼel li kʼusi chkʼot ta pasel ta tsʼakale xchiʼuk bakʼin moʼoj. Xchiʼuk jaʼ noʼox jech tspas kʼalal jech tskʼan pasel chile.

Li kʼusi la spas Diose xkoʼolaj kʼuchaʼal li kʼusi xuʼ jpastik kʼalal ta jkʼeltik tajimol ta television ti oy buchʼu la spasbutik gravare. Mi jech skʼan koʼontontike, xuʼ jelubtastik ta slajebal sventa jkʼeltik kʼuyelan tsuts o komik li ta tajimole. Pe mu persauk jpastik jech, ¿mi mu jechuk? Jaʼ van mas oy ta koʼontontik skʼelel ta slikebal li tajimol ti pasbil gravare. Li Jpasvaneje muʼyuk la skʼan la skʼel baʼyel ek li kʼuyelan tspas sbaik li Adán xchiʼuk Evae. Li kʼusi la spase jaʼ ti la smala sventa tskʼel stuk li kʼusitik chkʼot batel ta pasele.

Jech kʼuchaʼal laj xa kiltike, kʼalal la spas krixchanoetik li Jeovae maʼuk noʼox la spas sventa tspasik li kʼusi akʼbil spasike. Ta skoj ti pʼij xchiʼuk ti kʼanvaneme, laj yakʼ ti akʼo snop stukik li kʼusi tskʼan tspasike. Mi jaʼ la xchʼunbeik smantale chakʼik ta ilel ti skʼanojike xchiʼuk ti tstojbeik ta vokol li kʼusitik akʼbilike. Taje jaʼ xmuyubajik-o xchiʼuk xmuyubaj yuʼunik li sTotik ta vinajele (Proverbios 27:11; Isaías 48:18).

Li Vivliae chakʼ ta ilel ti ep ta velta yolbaj muʼyuk la skʼan la skʼel baʼyel kʼusitik chkʼot ta pasel ta tsʼakal li Diose. Jech kʼuchaʼal liʼe, kʼalal ta smil xaʼox Isaac li Abraham sventa chakʼ ta matanale, xi albat yuʼun li Jeovae: «Yuʼun laj xa quil ti axiʼtaoj ti Diose. Yuʼun muʼyuc laj ajalta ta yacʼbelun ti cʼajomal yo jun ti aquereme» (Génesis 22:12Ch). Jech xtok, ep ta velta laj «yat yoʼnton» Dios ta skoj li stalelaltak junantik krixchanoetike, ti snaʼojuk xa onoʼox chopol tspas sbaike muʼyuk laj yat yoʼonton ti jechuke (Salmo 78:40, 41; 1 Reyes 11:9, 10).

Li Jpasvaneje jamal xvinaj ti yolbaj muʼyuk la skʼan la stunes sjuʼel sventa baʼyel tskʼel mi tspas smulik li Adán xchiʼuk Evae. Ti snaʼojuk xa onoʼox li kʼusi chkʼot ta pasel ta stojolal li krixchanoetike, muʼyuk smelolal li kʼusi la spas jechuke.

«Li Diose jaʼ stalel ta xcʼanvan o»

Li toybail ta Edene, ti jaʼ te lik-o talel li vokolile, li mulil xchiʼuk lajele, jaʼ ta smul li Satanase. Jaʼ yuʼun «jmilvanej» ch-albat skʼoplal li ta Vivliae. Pe jaʼ «jʼepalcʼop o, jaʼ mero smeʼ jʼepalcʼop» xtok (Juan 8:44). Ta sokemal sjol batsʼi yolbaj ta xchibal kʼopta li kʼusi ta slekil yoʼonton la spas li Jpasvaneje. Tskʼan akʼo jchʼuntik ti jaʼ ta smul Dios lik talel li mulile.

Ta skoj ti kʼanvaneme, li Diose muʼyuk la skʼan la skʼel baʼyel mi tstsʼujik ta mulil li baʼyel jtot jmeʼtike. Li kʼanelale jaʼ li stalelal mas chakʼ ta ilele, yuʼun li ta 1 Juan 4:8 chal ti «jaʼ stalel ta xcʼanvan o» li Diose. Li kʼanelale jaʼ tsaʼ li kʼusi lek ta jujun krixchanoe, yuʼun jaʼ lekil talelal. Jaʼ yuʼun li Jeovae, oy ox ta yoʼonton ti lekuk xbat xkuxlejalik li Adán xchiʼuk Evae.

Akʼo mi kolemik ta spasel kʼusitik chopol li baʼyel tukʼil krixchanoetike, li Diose muʼyuk la snop ti oy kʼusi chopol tspasike. Laj yakʼbe skotol li kʼusitik chtun yuʼunike xchiʼuk laj yalbe skotol li kʼusitik tskʼan tsnaʼik ta sventa xkuxlejalike. Li kʼusi ox sta-o spasik ti jechuke, jaʼ ti xchʼunbeik li smantale xchiʼuk ti skʼanik li Diose. Li Jeovae snaʼoj ti xuʼ tukʼ ox yoʼonton xakʼ sbaik li Adán xchiʼuk Evae. Yuʼun jech la spasik ta tsʼakal epal jmulavil krixchanoetik, jech kʼuchaʼal Abraham, Job xchiʼuk Daniel.

Li kʼusi xuʼ spat koʼontontike jaʼ ti jnaʼojtik ti tskʼan xchiʼuk xuʼ xchʼayes Jeova li kʼusitik chakʼ mulil xchiʼuk lajele. Xi jamal laj yal li Jesuse: «Li Diose scotol xuʼ yuʼun tspas» (Mateo 19:26). Li stalelaltak mas tsotsik skʼoplale, jech kʼuchaʼal kʼanelal, tukʼilal, pʼijilal xchiʼuk juʼelale, jaʼ tspat koʼontontik ti jech tspas ta melele (Apocalipsis 21:3-5).

Jech kʼuchaʼal la xa jchantik tale, kʼalal la spas Jeova li Adán xchiʼuk Evae mu snaʼ mi ta ox spas smulik. Melel onoʼox ti toj kʼux laj yaʼi kʼalal muʼyuk xchʼunbat li smantale xchiʼuk ta skoj li kʼusitik toj chopol lik kʼotanuk tal ta pasele. Pe snaʼoj ti mu jechuk-o sbatel osile, yuʼun ta onoʼox xkʼot ta pasel li kʼusi tskʼan tspas sventa li Balumile xchiʼuk ta stojolal li krixchanoetike. Pe ¿kʼuxi van chkʼot ta pasel taje? ¿Kʼusi skʼan jpastik sventa jtabetik sbalil mi kʼot xaʼox ta pasele? Mi cha kʼan cha nabe smelolale, ta jtijkutik avoʼonton sventa xa chanbe to mas skʼoplal. *

[Tsʼib ta yok vun]

^ Li ta kapitulo 3 ta livro ¿Kʼusi chchanubtasvan ta melel li Vivliae?, ti pasbil yuʼun yajrextikotak Jeovae, te bikʼitik chalbe skʼoplal li kʼusi tskʼan tspas Dios ta sventa li Balumile.

[Tsʼib ti mukʼtik sletraile ta pajina 14]

Kʼalal la spas krixchanoetik li Jeovae maʼuk noʼox la spas sventa tspasik li kʼusi akʼbil spasike

[Lokʼol ta pajina 15]

Li Jeovae snaʼoj ti xuʼ tukʼ ox yoʼonton chakʼ sbaik li Adán xchiʼuk Evae