Kʼelo li kʼusi yichʼoje

Batan ta saʼobil

¿Kʼuxi xuʼ jchanubtastik? Ti kʼutik yelan xuʼ jpastike

¿Kʼuxi xuʼ jchanubtastik? Ti kʼutik yelan xuʼ jpastike

¿Kʼuxi xuʼ jchanubtastik? Ti kʼutik yelan xuʼ jpastike

«Acʼo ta avoʼnton scotol li cʼusitic laj calbot liʼ ta orae. Chanubtaso scotol cʼacʼal li anichʼnabe. Alilanbo yaʼyic scotol, buyuc noʼox oyot, me ta ana, me ta be, me ta avayab, o cʼalal chalic.» (DEUTERONOMIO 6:6, 7)

XUʼ VAN vokol chaʼiik ti oy ta sbaik xchanubtasel yalab xnichʼnabik li totil meʼiletike. Kʼalal tskʼanik beiltasele xuʼ van mas xa mu snaʼ kʼusi tspasik ta skoj ti toj echʼem xa noʼox ep li tojobtaseletike. Li kutsʼ kalaltik xchiʼuk kamigotaktike muʼyuk ta xchibajes sbaik ta yalel li kʼusi tsnopike xchiʼuk oy livroetik, revistaetik xchiʼuk ta Internet ti chakʼik tojobtaseletik ti oy bakʼintik tskontrain sba li kʼusi chalike.

Pe jaʼuk li Vivliae maʼuk noʼox ta xal lekil tojobtaseletik ta sventa kʼusi ti xuʼ xichʼ akʼbel xchanike, moʼoj, yuʼun chal kʼuxi ta pasel xtok. Li ta versikuloetik laj xa kalbetik skʼoplale chakʼ ta ilel ti jaʼ skʼan skʼelik kʼusi chutik sventa chalbeik skʼoplal Dios skotol kʼakʼal yalab xnichʼnabik li totil meʼiletike. Li ta mantal liʼe te ta jkʼelbetik batel skʼoplal chantos mantaletik lokʼem ta Vivlia ti ep totil meʼiletik tunem yuʼunike.

1. Tunesik li kʼusitik spasoj Diose. Li Pabloe xi laj stsʼibae: «Yuʼun jaʼo noʼox cʼalal imeltsaj banamil laj yacʼ ta ilel li cʼusi muʼyuc toʼox yacʼoj ta ilele, jaʼ li svuʼel ti muʼyuc slajebe, ti jaʼ chʼul Dios stuque. Ta sventa cʼusitic spasoj, jech ivinaj ti jaʼ Diose. Jech muʼyuc cʼusi xuʼ tspoj sbaic o li cristianoetique» (Romanos 1:20). Li totil meʼiletike xuʼ skolta yalab xnichʼnabik sventa kuxul xilik ta melel li Diose, jaʼo kʼalal tskʼelik li kʼusitik spasojane xchiʼuk ti tstijbeik yoʼonton ta snopbel li stalelaltak Dios te chakʼ ta ilele.

Li Jesuse jaʼ jech la spas sventa la xchanubtas li yajtsʼaklomtake. Jaʼ yuʼun xi laj yalanbee: «Qʼuelavilic li mutetique. Mu snaʼ xʼovolajic, mu snaʼ xcʼaojic, mu snaʼ stsob ta snail li sveʼelique. Jaʼ macʼlinbilic yuʼun li Jtotic Dios ta vinajele, pero li voʼoxuque echʼem to tsots acʼoplalic jech chac cʼu chaʼal li mutetique» (Mateo 6:26). Kʼalal jech laj yalbe yajtsʼaklomtak li Jesuse, jaʼ te laj yakʼ ta ilel ti toj echʼ noʼox kʼanvanem xchiʼuk oy slekil yoʼonton li Jeovae, jech xtok, te laj yakʼbe ti akʼo snopik ti kʼuyelan chakʼ ta ilel stalelal ta stojol li xnichʼnabtake.

Li ajvalil Salomone oy kʼusi tsots skʼoplal laj yakʼ ta chanel kʼalal laj yalbe skʼoplal ti echʼem spʼijil akʼbatik yuʼun Dios li xinichetike. Xi laj stsʼibae: «Jaracan, chʼajil vinic, qʼuelo lec avil li xinichetique; otquino lec avil li cʼusitic tspasique, jech xuʼ oy cʼusi chachan te. Li stuquique muʼyuc jpasmantal, muʼyuc ajvalil yuʼunic, muʼyuc bochʼo ch-albatic li cʼusi tspasique. Pero lec snaʼ stsob sveʼelic ta yorail qʼuepelaltic; lec snaʼ stsob cʼusi tstunic ti cʼalal yorail cʼaoje» (Proverbios 6:6-8). Li pʼijil ajvalile, jech kʼun noʼox smelolal laj yakʼ ta ilel ti tsots skʼoplal ti oyuk sbalil li kʼusi ta jkʼan ta jta ta jkuxlejaltike xchiʼuk ti xkakʼtik persa staele.

¿Kʼuxi xuʼ xachanbeik stalelal Salomón xchiʼuk Jesús kʼalal chachanubtas avalab anichʼnabike? Baʼyel, jakʼbeik kʼusi tsʼiʼlelal o vomolal o kʼusi chonbolomal lek chilik. Ta xchibale, sabeik skʼoplal ta vunetik li kʼusitik pasbil taje. Ta yoxibale, loʼiltaik kʼusi xuʼ xachanik sventa Dios yuʼun taje.

2. Chanbeik stalelal Jesús ti kʼuyelan laj yil li buchʼu ch-aʼibat kʼusi chale. Ta skotol li krixchanoetik echʼem ta balumile, muʼyuk buchʼu jech yelan ti ep kʼusitik tsots skʼoplal ichanubtasvan kʼuchaʼal Jesuse. Akʼo mi jech, ep ta velta la xchʼakbe yorail sventa tsjakʼ, yuʼun oy ta yoʼonton ta melel ta snaʼel kʼuyelan chaʼi sbaik xchiʼuk li kʼusi tsnopik li buchʼutik ta x-aʼibate (Mateo 17:24, 25; Marcos 8:27-29). Li totil meʼiletik eke, toj ep ti kʼusi xuʼ xakʼbeik xchan tsots skʼoplal li yalab xnichʼnabike, pe sventa lek kʼusi xkʼot ta pasele skʼan xchanbeik stalelal li Jesuse xchiʼuk ti xalbeik ti ta sjunuluk yoʼonton xal sloʼilike.

Pe, ¿mi tstoy sbaik bakʼintik li alab nichʼnabil o mi tsots chaʼiik spasel li mantaletik taje? Kʼelo avilik ti kʼuyelan laj yil Jesús li yajtakboltake. Bateltike, te ch-och yutilan sbaik xchiʼuk mu xaʼibeik smelolal ti kʼu yuʼun skʼan bikʼit xakʼ sbaike. Pe li Jesuse muʼyuk kap sjol ta anil, li kʼusi noʼox la spase jaʼ ti laj yalilanbe ti skʼan bikʼit xakʼ sbaike (Marcos 9:33, 34; Lucas 9:46-48; 22:24, 25). Li totil meʼiletik ti chchanbeik stalelal Jesuse ta slekil yoʼonton chakʼbeik mantal li yalab xnichʼnabike, yuʼun mi jech skʼan chilike, ta xchaʼalbeik li kʼusi mu xkom ta sjolike jaʼ to mi laj yaʼibeik smelolal li kʼusi tsots skʼoplale. a

3. Ta atalelalik xuʼ xachanubtasik. Li totil meʼiletik eke, toj lek me ti snopbeik skʼoplal li kʼusi laj yalbe yajtsʼaklomtak Cristo ta Roma li Pabloe: «Voʼoxuc jchanubtasvanejoxuque, ¿cʼu yuʼun mu xachanubtas aba atuquic? Cʼalal chacholic scʼop Diose, chavalic ti mu xuʼ chijʼelcʼaje, pero avochelic elecʼ atuquic» (Romanos 2:21).

Snopel taje toj tsots skʼoplal, yuʼun li alab nichʼnabiletike jaʼ chchanik li kʼusi tspas stot smeʼike, maʼuk li kʼusi naka noʼox chalike. Xuʼ van mas lek xchʼunbat smantal yuʼun yalab xnichʼnab kʼalal lek chakʼ ta ilel stalelal li totil meʼiletike.

4. Ta sbikʼtal noʼox xlik achanubtasik. Li xchiʼil ta misioneroal li Pablo ti jaʼ li Timoteoe, toj lek skʼoplal yuʼunik li buchʼutik xojtikinike (Hechos 16:1, 2). Ti kʼu yuʼun lek skʼoplal li Timoteoe jaʼ ti «ta [s]bicʼtal onoʼox» laj yichʼ chanubtasel li ta «scʼop Dios tsʼibabile». Li smeʼ xchiʼuk syayae maʼuk noʼox la skʼelbeik li Skʼop Diose, moʼoj, yuʼun laj yalbeik smelolal li kʼusi skʼan xale (2 Timoteo 1:5; 3:14, 15).

Bu ta tael koltael

Li yajrextikotak Jeovae spasojik epal vunetik yoʼ xichʼik albel li kʼusi melel ta sventa Dios li alab nichʼnabiletike. Junantike laj yichʼ pasel sventa li kʼoxetike xchiʼuk li yantik xtoke jaʼ sventa lekuk xchiʼin sbaik ta loʼil xchiʼuk stot smeʼik li chex kerem tsebetike. b

Melel onoʼox, mi ta jkʼan ta jchanubtastik ta sventa Dios li kalab jnichʼnabtike skʼan jnabetik stakʼobiltak li kʼusi xuʼ van xi sjakʼbutik ti tsotsike. Ti xi xa sjakʼbote, ¿kʼu yuʼun yakʼoj oyuk vokolil li Diose? ¿Kʼusi snopoj tspas Dios ta sventa li Balumile? O ¿bu oy li animaetike? ¿Kʼusi van chatakʼbe? Li yajrextikotak Jeovae ta sjunul yoʼontonik xuʼ xa skoltaoxuk ta stakʼel li sjakʼobiltak avuʼune xchiʼuk ti jech xanopaj xchiʼuk avutsʼ avalal ta stojolal li Diose (Santiago 4:8).

[Tsʼibetik ta yok vun]

a Li jpʼel kʼop ta Hebreo ti jelubtasbil kʼuchaʼal «alilanbo» xi ta Deuteronomio 6:7, jaʼ skʼan xal ti skʼan ep ta velta xichʼik albele.

b Li livro Jchanbetik li Mukʼta Jchanubtasvaneje, jaʼ xuʼ stunesik li totil meʼiletik sventa li mas kʼoxik toe ti jaʼ mas chalbe skʼoplal li chanubtaseletik laj yakʼ Jesuse, o li Jlivro ti chal loʼiletik ta Vivliae, ti kʼun noʼox ta aʼibel smelolal li kʼusitik tsots skʼoplal chal ta Skʼop Diose. Li volumen 1 xchiʼuk 2 li livro Lo que los jóvenes preguntan. Respuestas prácticas sbie, jaʼ sventa li kerem tsebetike.