Pfukelani kha mafhungo

Pfukelani kha zwi re ngomu

NDIMA 6

“Zwino Ndi Tshifhinga Tsha Uri U Fheliswe”

“Zwino Ndi Tshifhinga Tsha Uri U Fheliswe”

HESEKIELE 7:3

TSHIPIKWA: Nḓila ye zwo porofitiwaho nga ha u haṱulwa ha muḓi wa Yerusalema zwa itea ngayo

1, 2. (a) Hesekiele o ita zwithu zwifhio zwi songo ḓoweleaho? (Sedzani tshifanyiso tsha u thoma.) (b) Zwe a zwi ita zwo vha zwi tshi sumbedza uri hu ḓo itea mini?

ZWITHU zwi songo ḓoweleaho zwe zwa vha zwi tshi khou itwa nga muporofita Hesekiele, zwo phaḓalala zwa ḓivhiwa nga Vhayuda vho thubiwaho shangoni ḽa Babele. O fhedza vhege yoṱhe o dzula na vhaṅwe vhe a vha o thubiwa navho, o ḓaḓa o sokou hwii, fhedzi a mbo ḓi ṱavhanya a takuwa a ḓivalela nḓuni. Musi vhahura vhawe vha tshee vho mangala, Hesekiele a dovha a bva nḓuni, a doba tshidina, a tshi vhea phanḓa hawe, a ola khatsho a tshi khou tou tshi kora. Musi Hesekiele a tshee o fhumula nga u ralo, a thoma u fhaṱa luvhondo lwa u tshi tanga.—Hesek. 3:10, 11, 15, 24-26; 4:1, 2.

2 O vha o no sedzwa nga vhathu vhanzhi nahone vha fanela u vha vho ḓivhudzisa uri, ‘Zwenezwi zwi amba mini?’ Vhenevho Vhayuda vho thubiwaho, vho vha vha tshi ḓo zwi pfesesa nga vhuḓalo nga murahu uri zwiito zwa muporofita Hesekiele zwi songo ḓoweleaho, zwo vha zwi tshi sumbedza tshiitea tshi ofhisaho tshine tsha ḓo ḓa, tshi sumbedzaho mbiti dza Yehova Mudzimu. Tshenetsho tshiitea tsho vha tshi tshifhio? Tsho kwama hani lushaka lwa Isiraele? Tshi amba mini kha vhagwadameli vha Yehova ṋamusi?

“Dzhia Tshidina . . . Dzhia Goroi . . . Dzhia Banga ḽa Vhuhali”

3, 4. (a) Hesekiele o sumbedza nḓila dzifhio tharu dzine Mudzimu a ḓo haṱula ngadzo? (b) Hesekiele o sumbedza hani nḓila ye muḓi wa Yerusalema wa vha u tshi ḓo tangwa ngayo?

3 Hu ṱoḓaho u vha nga 613 B.C.E., Yehova o vhudza Hesekiele uri a shumise zwiga u itela u sumbedza nḓila tharu dzine Yehova a ḓo haṱula ngadzo muḓi wa Yerusalema. Muḓi wa Yerusalema wo vha u tshi ḓo tangiwa, vhadzulapo vhawo vho vha vha tshi ḓo tambula nahone wonoyo muḓi wo vha tshi ḓo fheliswa na vhathu vhawo. * Kha ri haseledze nga ha dzenedzi nḓila tharu nga vhuḓalo.

4 U tangiwa ha muḓi wa Yerusalema. Yehova o vhudza Hesekiele uri: “Dzhia tshidina u tshi vhee phanḓa hau. . . . U tshi tange.” (Vhalani Hesekiele 4:1-3.) Tshidina tsho vha tshi tshi imela muḓi wa Yerusalema, ngeno Hesekiele a tshi imela mmbi ya Babele ine ya khou shumiswa nga Yehova. Hesekiele o dovha a vhudzwa uri a fhaṱele tshenetsho tshidina luvhondo lwa u tshi tanga, mutsheṱo na u tshi tanga nga matanda. O vha a tshi fanela u tanga tshenetsho tshidina nga zwenezwo zwithu. Zwo vha zwi tshi imela zwishumiswa zwa nndwa zwe maswina a muḓi wa Yerusalema a vha a tshi ḓo zwi shumisa musi a tshi tanga muḓi na u u ṱhasela. U itela uri Hesekiele a sumbedze maanḓa e eneo maswina a vha e nao, o vha a tshi fanela u vhea “pani ya tsimbi” kana phuleithi vhukati hawe na muḓi. A tshi fhedza, a ‘sedza’ muḓi. Zwe Hesekiele a zwi ita zwo vha tshi khou “fanyisela zwine zwa ḓo itea kha Vhaisiraele.” Ho vha hu tshi ḓo itea zwithu zwe vha vha vha songo zwi lavhelela. Yehova o vha a tshi ḓo shumisa mmbi ya maswina uri i tange muḓi muhulwane wa Yerusalema une wa vha na vhathu vha Mudzimu na thembele yawe!

5. Ṱalutshedzani nḓila ye Hesekiele a sumbedza ngayo zwe zwa vha zwi tshi ḓo itea kha vhadzulapo vha Yerusalema.

5 U tambula ha vhadzulapo vha muḓi wa Yerusalema. Yehova o vhudza Hesekiele a ri: “Dzhia goroi, baḽi, ṋawa, nḓodzi, mufhoho na luvhele [ndi mufuda wa goroi] . . . u bake vhurotho ngazwo.” U ḓo “zwi kala zwa vha shekele dza 20 wa zwi ḽa nga ḓuvha.” Yehova o ṱalutshedza a ri: “Ndi ḓo ita uri hu si tsha vha na zwiḽiwa.” (Hesek. 4:9-16) Kha hetshi tshiitea, Hesekiele o vha a si tsha imela mmbi ya Babele; fhedzi o vha a tshi vho imela vhadzulapo vha muḓi wa Yerusalema. Zwe Hesekiele a zwi ita zwo sumbedza uri u tangiwa ha muḓi wa Yerusalema zwi ḓo ita uri zwiḽiwa zwi ṱahele. Nga tshenetsho tshifhinga, vhurotho ho vha vhu tshi ḓo itwa nga zwithu zwi songo ḓoweleaho, zwi sumbedzaho uri vhathu vho vha vha tshi ḓo sokou ḽa zwiṅwe na zwiṅwe zwine vha nga zwi wana. Vhathu vho vha vha tshi ḓo fa nga nḓala u swika kha vhuimo vhufhio? Hesekiele o ri: “Vhokhotsi vha re vhukati hau vha ḓo ḽa vharwa vhavho, na vharwa vha ḽa vhokhotsi avho.” Zwenezwi o zwi amba a tshi tou nga u khou zwi vhudza vhadzulapo vha muḓi wa Yerusalema nga ho livhaho. Mafheleloni, vhanzhi vho vha vha tshi ḓo tambudzwa nga “misevhe i vhulayaho ya nḓala” nahone vhathu vho vha vha tshi ḓo “fa.”—Hesek. 4:17; 5:10, 16.

6. (a) Ndi zwifhio zwithu zwivhili zwe Hesekiele a zwi ita nga tshifhinga tshithihi? (b) Maipfi ane a ri “u zwi dzhie u ye u zwi kale na u zwi fhandekanya uri zwi vhe zwipiḓa” o vha a tshi amba mini?

6 U fheliswa ha muḓi wa Yerusalema na vhathu vhawo. Musi Hesekiele a tshi sumbedza zwine zwa ḓo itea, o ita zwithu zwivhili nga tshifhinga tshithihi. Tsha u thoma, o ita zwe Yehova a vha a tshi ḓo zwi ita. Yehova o mu vhudza a ri: “Dzhia banga ḽa vhuhali u ye u ḽi shumise sa tshireza tsha muvheuli.” (Vhalani Hesekiele 5:1, 2.) Tshanḓa tsha Hesekiele tsho faraho banga tsho vha tshi tshi fanyisela tshanḓa tsha Yehova, tshine tsha vha khaṱhulo ye a i ḓisa a tshi shumisa mmbi ya Babele. Tsha vhuvhili, Hesekiele o sumbedza zwe Vhayuda vha vha vha tshi ḓo ṱangana nazwo. Yehova o amba nae a ri: “U vheule ṱhoho yau na ndebvu dzau.” U vheulwa ha ṱhoho ya Hesekiele, zwo vha zwi tshi imela nḓila ye Vhayuda vha vha vha tshi ḓo ṱhaselwa ngayo na u vhulawa. Zwiṅwe hafhu, maipfi ane a ri “u zwi dzhie u ye u zwi kale na u zwi fhandekanya uri zwi vhe zwipiḓa,” o vha a tshi amba uri Yehova u ḓo haṱula muḓi wa Yerusalema nga nḓila yo dzudzanyeaho.

7. Ndi ngani Yehova o vhudza Hesekiele uri a khethekanye mavhudzi a vhe zwipiḓa zwiraru na uri a ite zwithu zwi sa fani kha tshiṅwe na tshiṅwe tshazwo?

 7 Ndi ngani Yehova o vhudza Hesekiele uri a khethekanye mavhudzi awe e a a vheula uri a vhe zwipiḓa zwiraru na uri kha tshipiḓa tshiṅwe na tshiṅwe a ite zwi sa fani na zwe a zwi ita kha tshiṅwe? (Vhalani Hesekiele 5:7-12.) Hesekiele o fhisa tshipiḓa tshithihi e “vhukati ha wonoyo muḓi,” u itela u sumbedza vhathu uri vhaṅwe vhadzulapo vha Yerusalema vha ḓo fela henefho muḓini. Hesekiele o rema tshiṅwe tshipiḓa tsha mavhudzi nga banga a tshi khou “mona na muḓi woṱhe,” u itela u sumbedza uri vhaṅwe vhadzulapo vha ḓo vhulayelwa nnḓa ha muḓi. A hasha tshipiḓa tsha u fhedza muyani u sumbedza uri vhaṅwe vhadzulapo vha ḓo balangana kha dziṅwe tshaka, fhedzi “banga” ḽi ḓo vha “pandamedza.” Zwenezwo zwi amba uri vhenevho vhathu vho ponyokaho, a vha nga ḓo vha na mulalo huṅwe na huṅwe hune vha ḓo dzula hone.

8. (a) Zwe Hesekiele a zwi ita zwo vha zwi tshi sumbedza uri ho vha hu na fhulufhelo ḽifhio? (b) Zwe zwa porofitiwa nga ha “maṅwe” a eneo mavhudzi zwo itea hani?

8 Fhedzi zwe Hesekiele a zwi ita zwo vha zwi tshi sumbedza uri hu na fhulufhelo. Musi Hesekiele o no vheula mavhudzi, Yehova o mu vhudza uri: “U dzhie maṅwe ao u a putele nga tshiambaro tshau.” (Hesek. 5:3) Eneo maipfi o sumbedza uri Vhayuda vha si gathi vhe vha vha vha tshi ḓo balanganela kha dzitshaka, vho vha vha tshi ḓo ṱhogomelwa. Vhenevho vhathu vha si gathi vha ḓo vha vhe vhaṅwe vha vho thubiwaho, vhe vha vhuyelela Yerusalema nga murahu ha u fhedza miṅwaha ya 70 vho thubiwa Babele. (Hesek. 6:8, 9; 11:17) Naa zwo ambiwaho kha honoho vhuporofita zwo itea? Ee. Musi ho no fhela miṅwaha minzhi vho bva vhuthubwani ha Babele, muporofita Hagai o amba uri vhaṅwe vha Vhayuda vhe vha vha vho balangana vho vhuyelela Yerusalema. Vho vha vhe “vhakalaha vhe vha vhona nnḓu ya kale” ine ya vha thembele ya Salomo. (Esera 3:12; Hag. 2:1-3) Yehova o ita uri vhurabeli ho kunaho vhu dzule vhu hone, samusi o fhulufhedzisa. Ri ḓo haseledza zwo engedzeaho nga ha enea mafhungo kha Ndima 9 ya yeneyi bugu.—Hesek. 11:17-20.

Honovhu Vhuporofita Vhu Ri Vhudza Mini Nga Ha Zwiitea Zwa Tshifhingani Tshi Ḓaho?

9, 10. Zwe Hesekiele a zwi a zwi ita zwi ri humbudza zwiitea zwifhio zwihulwane zwine zwa ḓo itea tshifhingani tshi ḓaho?

9 Zwe Hesekiele a zwi ita, zwi ri humbudza zwine Ipfi ḽa Mudzimu ḽa amba uri zwi ḓo itea tshifhingani tshi ḓaho. Zwiṅwe zwazwo ndi zwifhio? U fana na zwe zwa itea muḓini wa Yerusalema, Yehova u ḓo ita zwithu zwi songo lavhelelwaho a tshi shumisa mivhuso ya shango. I ḓo vutshela vhurereli hoṱhe ha mazwifhi kha ḽifhasi. (Nzumb. 17:16-18) Samusi u fheliswa ha muḓi wa Yerusalema zwo vha “khombo i sa fani na dziṅwe,” na “maṱungu mahulu” na nndwa ya Haramagedo, zwi ḓo vha tshiitea tshi “sa athu u vhuya [tsha] vha hone.”—Hesek. 5:9; 7:5; Mat. 24:21.

10 Ipfi ḽa Mudzimu ḽi sumbedza uri vhatikedzi vha vhurereli ha mazwifhi vha ḓo ponyoka musi hu tshi fheliswa vhurereli ha mazwifhi. Nga nṱhani ha uri vho ponyokaho vha ḓo vha vha tshi khou ofha, vha ḓo tevhela vhaṅwe vhathu vhane vha ḓo vha vha tshi khou ṱoḓa vhudzumbamo. (Sak. 13:4-6; Nzumb. 6:15-17) Zwenezwi zwi ri humbudza zwe zwa itea kha vhadzulapo vha muḓi wa Yerusalema vhe vha ponyoka musi u tshi fheliswa, fhedzi vha balanganywa “muyani.” Samusi ro zwi vhona kha  phara 7, naho vho ponyoka nga tshenetsho tshifhinga, Yehova o bvisa banga a vha “pandamedza.” (Hesek. 5:2) Nga hu fanaho, vho ponyokaho musi hu tshi fheliswa vhurereli ha mazwifhi, a vha nga ḓo tsireledzea kha banga ḽa Yehova hoṱhe hune vha ḓo dzumbama hone. Vha ḓo vhulawa nga nndwa ya Haramagedo, khathihi na vhaṅwe vhoṱhe vha ngaho mbudzi.—Hesek. 7:4; Mat. 25:33, 41, 46; Nzumb. 19:15, 18.

A ri tsha ḓo “kona u amba” mafhungo maḓifha

11, 12. (a) Nḓila ine ra pfesesa ngayo vhuporofita ha Hesekiele ha u tangiwa ha muḓi wa Yerusalema, i kwama hani nḓila ine ra dzhia ngayo u huwelela ṋamusi? (b) Hu nga vha na tshanduko dzifhio kha mushumo washu wa u huwelela na mulaedza washu?

11 U pfesesa hashu honovhu vhuporofita, zwi kwama hani nḓila ine ra dzhia ngayo mushumo washu wa u huwelela na nḓila ye wa ṱavhanyiswa ngayo? Zwi ri khwaṱhisedza uri ri fanela u ita zwoṱhe zwine ra nga kona u itela u thusa vhathu uri vha vhe vhashumeli vha Yehova. Ndi ngani? Tshifhinga tsho salaho tsha uri ri “ite vhathu vha tshaka dzoṱhe vhafunziwa” tsho no sekena. (Mat. 28:19, 20; Hesek. 33:14-16) Musi “lubaḓa” (mivhuso ya shango) lu tshi thoma u vutshela vhurereli, a ri tsha ḓo ḓivhadza mulaedza wa u tshidza. (Hesek. 7:10) A ri tsha ḓo “kona u amba” mafhungo maḓifha, samusi Hesekiele a songo tsha kona u amba kana o litsha u ḓivhadza milaedza yawe. (Hesek. 3:26, 27; 33:21, 22) Ndi ngoho uri musi vhurereli ha mazwifhi ho no fheliswa, vhathu vha ḓo vha vho hanganea, vha lingedza u “ṱoḓa bono kha muporofita,” fhedzi a vha nga vhuyi vha vhudzwa vhulivhisi vhune ha ḓo vha tshidza. (Hesek. 7:26) Tshifhinga tsha u wana honoho vhulivhisi na tsha uri vha vhe vhafunziwa vha Kristo tshi ḓo vha tsho fhira.

12 Fhedzi mushumo washu wa u huwelela a u nga fheli. Ndi ngani? Ndi ngauri nga maṱungu mahulu, ri nga thoma u ḓivhadza mulaedza wa khaṱhulo une wa ḓo nga ṱhamu ya tshifhango. Wonoyo mulaedza u ḓo vha tshiga tsha uri vhufhelo ha shango ḽivhi ho swika.—Nzumb. 16:21.

“Vhu Khou Ḓa”

13. Ndi ngani Yehova o vhudza Hesekiele uri a lale nga lurumbu lwa tsha monde na nga lurumbu lwa tsha u ḽa?

13 Nga nnḓa ha u porofita uri muḓi wa Yerusalema u ḓo fheliswa hani, Hesekiele o dovha a sumbedza uri wo vha u tshi ḓo fheliswa lini. Yehova o vhudza Hesekiele uri a eḓele nga lurumbu lwa tsha monde maḓuvha a 390, a dovhe a eḓele nga lurumbu lwa tsha u ḽa maḓuvha a 40. Ḓuvha ḽiṅwe na ḽiṅwe ḽo vha ḽi tshi imela ṅwaha. (Vhalani Hesekiele 4:4-6; Num. 14:34) Zwe Hesekiele a vha a tshi khou zwi ita ḓuvha ḽiṅwe na ḽiṅwe, zwo sumbedza nga ho livhaho ṅwaha we muḓi wa Yerusalema wa vha u tshi ḓo fheliswa ngawo. Miṅwaha ya 390 ye Vhaisiraele vha i fhedza vha tshi khou ita vhukhakhi, yo thoma nga 997 B.C.E., nga ṅwaha we tshaka dza 12 dza fhandekana dza vha zwipiḓa zwivhili. (1 Dzikh. 12:12-20) Miṅwaha ya 40 ye Vhayuda vha ita ngayo vhukhakhi i nga vha yo thoma nga 647 B.C.E., une wa vha ṅwaha we Yeremia a vhewa ngawo uri a vhe muporofita ane a ḓo tsivhudza muvhuso wa Yuda nga ho livhaho uri u ḓo fheliswa. (Yer. 1:1, 2, 17-19; 19:3, 4) Nga zwenezwo, zwenezwi zwifhinga zwo vha zwi tshi ḓo fhela vhuvhili hazwo nga 607 B.C.E., une wa vha ṅwaha we muḓi wa Yerusalema wa wa ngawo na u fheliswa samusi Yehova o amba. *

Hesekiele o sumbedza hani ṅwaha wo livhaho we muḓi wa Yerusalema wa vha u tshi ḓo fheliswa ngawo? (Sedzani phara 13)

14. (a) Hesekiele o sumbedza hani uri u na vhungoho ha uri Yehova u fara tshifhinga? (b) Ho vha hu tshi ḓo thoma ha itea mini hu sa athu u fheliswa Yerusalema?

14 Nga tshifhinga tshee Hesekiele a vhudzwa ngatsho vhuporofita vhu ambaho nga ha maḓuvha a 390 na a 40, a nga vha a songo ḓivha ṅwaha wo livhaho une muḓi wa Yerusalema wa ḓo fheliswa ngawo. Fhedzi o dzula a tshi sevha Vhayuda uri khaṱhulo ya Yehova i khou ḓa, musi muḓi wa Yerusalema u tsini na u fheliswa. O vha ḓivhadza a ri: “Zwino ndi tshifhinga tsha uri u fheliswe.” (Vhalani Hesekiele 7:3, 5-10.) Hesekiele o vha a sa timatimi uri Yehova u ḓo fara tshifhinga. (Yes. 46:10) Muporofita Hesekiele o ita na u amba nga ha zwithu zwine zwa ḓo thoma zwa itea hu sa athu u fheliswa Yerusalema, o ri: “Hu ḓo ḓa khombo dzi tshi khou tou tevhekana.” Zwenezwo zwo vha zwi tshi ḓo ita uri zwithu zwi ṋaṋe u vhifhela vhadzulapo, vharangaphanḓa vha vhurereli vho vha vha si tsha ḓo ranga phanḓa na vhavhusi vho vha vha si tsha ḓo kona u vhusa vhathu.—Hesek. 7:11-13, 25-27.

Musi muḓi wa Yerusalema wo tangiwa, wo vha u tshi nga “bodo ya u bika” yo vhewaho “muliloni” (Sedzani phara 15)

15. Kha zwe Hesekiele a porofita nga hazwo, ndi zwifhio zwiṅwe zwe zwa thoma u itea u bva nga 609 B.C.E. u ya phanḓa?

15 Honoho vhuporofita ho thoma u itea nga murahu ha miṅwaha i si gathi musi Hesekiele o no ḓivhadza nga ha u fheliswa ha muḓi wa Yerusalema. Nga 609 B.C.E., Hesekiele o pfa uri muḓi wa Yerusalema wo thoma u ṱhaselwa. Nga tshenetsho tshifhinga, musi vhathu vha tshi pfa hu tshi lidzwa phalaphala, zwo vha zwi tshi amba uri vha tea u kuvhangana u itela u lwela muḓi wavho. Fhedzi samusi Hesekiele o dzula o amba, “a hu na” we a “ya nndwani.” (Hesek. 7:14) Vhadzulapo vha Yerusalema a vho ngo kuvhangana uri vha lwe na mmbi ya Babele vha tshi khou lwela muḓi wavho. Khamusi vhaṅwe Vhayuda vho humbula uri Yehova u ḓo vha tshidza. O vhuya a vha lamulela musi Vhaasuri vha tshi ṱoḓa u dzhia muḓi wa Yerusalema nahone muruṅwa wa Yehova a fhelisa vhunzhi ha maswole a mmbi ya Vhaasuri. (2 Dzikh. 19:32) Fhedzi nga tshenetshi tshifhinga a hu na muruṅwa we a vha thusa. Nga u ṱavhanya, muḓi wo tangiwaho wo vha u tshi vho nga “bodo ya u bika” yo vhewaho “muliloni.” Vhadzulapo vhawo vho vha vho valelwa sa “zwipiḓa zwa ṋama” zwi bodoni. (Hesek. 24:1-10) Muḓi wa Yerusalema wo mbo ḓi fheliswa nga murahu ha u tangiwa lu vhavhaho lwa miṅwedzi ya 18.

“Kuvhanganyani Lupfumo Ngei Ṱaḓulu”

16. Ri nga sumbedza hani uri na riṋe ri na vhungoho ha uri Yehova u a fara tshifhinga?

16 Ri nga guda mini kha tshenetshi tshipiḓa tsha vhuporofita ha Hesekiele? Naa vhu a tshimbidzana na mulaedza une ra u huwelela na nḓila ine vhathu vha u dzhia ngayo? Yehova o dzula o vhea tshifhinga tshine vhurereli ha mazwifhi ha ḓo fheliswa ngatsho nahone u ḓo zwi ita nga tshenetsho tshifhinga tshe a tshi vhea. (2 Pet. 3:9, 10; Nzumb. 7:1-3) A ri ḓivhi kokotolo ḓuvha ḽine zwa ḓo itea ngaḽo. U fana na Hesekiele, ri bvela phanḓa ri tshi ita mushumo we Yehova a ri ṋea wone wa u tsivhudza vhathu lunzhi-lunzhi uri: “Zwino ndi tshifhinga tsha uri u fheliswe.” Ndi ngani ri tshi fanela u vha vhudza wonoyo mulaedza lunzhi-lunzhi? Nga nṱhani ha tshiitisi tshi fanaho na tsha Hesekiele. * Vhathu vhanzhi a vho ngo tenda musi Hesekiele a tshi vha ḓivhadza uri muḓi wa Yerusalema u ḓo fheliswa. (Hesek. 12:27, 28) Fhedzi nga murahu, vhaṅwe Vhayuda vhe vha vha vho thubiwa Babele, vho sumbedza uri vha ṱoḓa nga mbilu yoṱhe u ita zwine Mudzimu a zwi funa nahone vho vhuyelela shangoni ḽa havho. (Yes. 49:8) Nga hu fanaho, vhathu vhanzhi ṋamusi a vha tendi uri ḽino shango ḽi ḓo fheliswa. (2 Pet. 3:3, 4) Fhedzi ri ṱoḓa u thusa vhathu vha mbilu dzavhuḓi uri vha wane nḓila i yaho vhutshiloni tshifhinga tshi sa athu u fhela.—Mat. 7:13, 14; 2 Vhakor. 6:2.

Naho vhanzhi vha sa thetshelesi, ri dzula ri tshi ṱoḓa vhathu vha mbilu dzavhuḓi (Sedzani phara 16)

Ndi ngani vhadzulapo vha Yerusalema vho “laṱa siḽiva yavho nḓilani”? (Sedzani phara 17)

17. Ri ḓo vhona hu tshi itea mini nga maṱungu mahulu ane a khou ḓa?

17 Vhuporofita ha Hesekiele vhu dovha ha ri humbudza uri musi vhurereli vhu tshi ṱhaselwa, miraḓo ya dzikereke a i nga ‘yi nndwani’ u itela u lwela vhurereli. Nṱhani hazwo, musi vha tshi thoma u zwi ṱhogomela uri a vha khou fhindulwa musi vha tshi vhidzelela uri “Murena, Murena,” “zwanḓa zwavho zwoṱhe zwi ḓo ṋembelela” nahone vha ḓo vha “vho tshuwa.” (Hesek. 7:3, 14, 17, 18; Mat. 7:21-23) Vha ḓo dovha vha ita mini? (Vhalani Hesekiele 7:19-21.) Yehova o ri: “Vha ḓo laṱa siḽiva yavho nḓilani.” Eneo maipfi ane a amba nga ha vhadzulapo vha Yerusalema, a fanyisela zwavhuḓi zwine zwa ḓo itea nga tshifhinga tsha maṱungu mahulu. Nga tshenetsho tshifhinga, vhathu vha ḓo zwi vhona uri tshelede i nga si kone u vha tsireledza kha khombo ine ya khou ḓa.

18. Ri guda mini kha vhuporofita ha Hesekiele nga ha u ita zwithu zwa ndeme u thoma?

18 Naa ni a kona u pfesesa zwine ra zwi guda kha tshenetshi tshipiḓa tsha vhuporofita ha Hesekiele? Ri guda uri ri tea u ita zwa ndeme u thoma. Ṱhogomelani hezwi: Musi vhadzulapo vha Yerusalema vha tshi vho thoma u pfesesa uri vha ḓo fheliswa na muḓi wavho na uri thundu dzavho dzi nga si vha tsireledze, vho mbo ḓi thoma u ita tshanduko, vha ita uri zwithu zwa ndeme zwi ḓe u thoma. Vho laṱa thundu yavho, vha thoma u “ṱoḓa bono kha muporofita,” fhedzi vho vha vho no lenga. (Hesek. 7:26) Zwo fhambanaho na zwenezwo, riṋe ri vho zwi ḓivha zwavhuḓi uri vhufhelo ha ḽino shango ḽivhi vhu tsini. Nga zwenezwo, u vha na lutendo kha zwe Mudzimu a zwi fhulufhedzisa, zwo ita uri ri ite zwa ndeme u thoma vhutshiloni hashu. Zwenezwo zwi ita uri ri dzule ro farekanea nga u ṱoḓa lupfumo lu re ṱadulu, lune lwa vha lwa ndeme, lune lwa sa ḓo ‘laṱiwa nḓilani.’—Vhalani Mateo 6:19-21, 24.

19. Zwe Hesekiele a porofita nga hazwo zwi ri kwama hani ṋamusi?

19 Nga u tou pfufhifhadza, zwe Hesekiele a zwi porofita nga ha u fheliswa ha muḓi wa Yerusalema zwi ri kwama hani ṋamusi? Zwi ri humbudza uri tshifhinga tsho salaho tsha u thusa vhaṅwe uri vha vhe vhashumeli vha Mudzimu tsho sekena. Ndi ngazwo mushumo washu wa u ita vhafunziwa wo ṱavhanyiswa. Ri a takala vhukuma musi vhathu vha mbilu dzavhuḓi vha tshi thoma u gwadamela Yehova ane a vha Khotsi ashu. Fhedzi naho vhaṅwe vha sa thetshelesi, ri bvela phanḓa ri tshi vha tsivhudza uri: “Zwino ndi tshifhinga tsha uri u fheliswe,” samusi na Hesekiele o ita nga u ralo. (Hesek. 3:19, 21; 7:3) Zwiṅwe hafhu, ro ḓiimisela u dzula ri tshi fhulufhela Yehova na u ita uri vhurabeli hawe ho kunaho vhu dzule vhu ha ndeme kha riṋe u fhira zwithu zwoṱhe.—Ps. 52:7, 8; Mir. 11:28; Mat. 6:33.

^ phar. 3 Zwi a pfala u amba uri Hesekiele o ita zwenezwi zwithu zwoṱhe vhathu vha tshi khou zwi vhona. Ndi ngani? Ndi ngauri zwiṅwe zwithu zwe Hesekiele a zwi ita, zwi ngaho u baka vhurotho na u hwala muhwalo, Yehova o vha o mu vhudza nga ho livhaho uri a zwi ite vhathu “vha tshi zwi vhona.”Hesek. 4:12; 12:7.

^ phar. 13 Musi Yehova a tshi tenda uri Yerusalema hu fheliswe, o vha tshi khou haṱula muvhuso wa tshaka mbili dza Yuda na muvhuso wa tshaka dza fumi dza Isiraele. (Yer. 11:17; Hesek. 9:9, 10) Sedzani Insight on the Scriptures, Vol. 1, siaṱ. 462, “Chronology—From 997 B.C.E. to Desolation of Jerusalem.”

^ phar. 16 Ṱhogomelani uri kha Hesekiele 7:5-7, Yehova u amba maipfi ane a ri “ḓo ḓa” na ane a ri “khou ḓa” lwa 6.