Pfukelani kha mafhungo

Pfukelani kha zwi re ngomu

NDIMA 19

“Tshiṅwe Na Tshiṅwe Tshi Ḓo Tshila Huṅwe Na Huṅwe Hune Eneo Maḓi A Ḓo Ya Hone”

“Tshiṅwe Na Tshiṅwe Tshi Ḓo Tshila Huṅwe Na Huṅwe Hune Eneo Maḓi A Ḓo Ya Hone”

HESEKIELE 47:9

TSHIPIKWA: Zwe zwa porofitiwa kha bono ḽa mulambo u elelaho u tshi bva thembeleni, zwo itea hani tshifhingani tsha kale, zwino nahone zwi ḓo itea hani tshifhingani tshi ḓaho?

1, 2. U ya nga Hesekiele 47:1-12, Hesekiele u vhona mini nahone a ṱhogomela mini? (Sedzani tshifanyiso tsha u thoma.)

HESEKIELE u dovha a vhona zwiṅwe zwithu zwi mangadzaho kha bono ḽawe ḽa thembele: Hu na mulambo u elelaho u tshi bva fhethu hukhethwa! Kha ri vhone Hesekiele nga maṱo a muhumbulo a tshi khou tshimbila kha wonoyo mulambo u re na maḓi o kunaho. (Vhalani Hesekiele 47:1-12.) Wo thoma u elela u tshi bva fhasi ha muṋango wa fhethu hukhethwa; wa bvela nnḓa ha thembele tsini na khoro ya devhula. Muruṅwa u bva thembeleni na Hesekiele, a tshimbila a tshi khou kala. O vhudza Hesekiele lunzhi uri a dzhene maḓini nahone onoyo muporofita o ṱhogomela uri maḓi a khou engedzea. Eneo maḓi o mbo ḓi vha manzhi nga u ṱavhanya, a vha mulambo muhulu we a vha a tshi nga kona u u pfuka fhedzi nga u tou bambela!

2 Hesekiele o ṱhogomela uri wonoyu mulambo u elela u tshi ya Lwanzheni lwo Faho. Maḓi a wonoyo mulambo a kunakisa maḓi a lwonolwo lwanzhe, zwa ita uri hu vhe na kovhe nnzhi. Kha philiphili dza wonoyo mulambo, o vhona hu na miri minzhi ya mifuda yoṱhe. Yo vha i tshi aṋwa mitshelo miswa i re na pfushi ṅwedzi muṅwe na muṅwe nahone i tshi simuwa maṱari ane a fhodza. Musi Hesekiele a tshi vhona zwenezwi zwithu, u fanela u vha o takala vhukuma, zwa ita uri a vhe na mulalo na fhulufhelo. Fhedzi zwi re kha ḽeneḽi bono ḽa thembele, zwo kwama hani Hesekiele na vhe a vha o thubiwa navho? Zwi ri kwama hani ṋamusi?

Mulambo We Hesekiele A U Vhona Kha Bono Wo Vha U Tshi Amba Mini Kha Vhathu Vho Thubiwaho?

3. Ndi ngani Vhayuda vha zwifhingani zwa kale vho pfesesa uri mulambo u re kha bono ndi wa pfanyisedzo?

3 Vhayuda vha tshifhingani tsha kale vho pfesesa uri mulambo u re kha bono ndi wa pfanyisedzo. Fhedzi khamusi mafhungo a re kha ḽeneḽi bono o vha humbudza vhuṅwe vhuporofita vhu ambaho nga ha u vusuluswa. Honoho vhuporofita ho ṅwalwa nga muporofita Yoele miṅwahani i ṱoḓaho u fhira maḓana mavhili, Hesekiele a sa athu u vhona bono. (Vhalani Yoele 3:18.) Musi Vhayuda vho thubiwaho vha tshi vhala zwe zwa porofitiwa nga Yoele, vho vha vha sa lavheleli u vhona thavha dza vhukuma dzi tshi “rotha waini i ḓifhaho” kana zwikwara zwi tshi “elela mafhi.” Vho vha vha sa lavheleli na u vhona tshisima tsha vhukuma tshi tshi elela tshi tshi bva “nḓuni ya Yehova.” Nga hu fanaho, Vhayuda vha nga vha vho pfesesa uri mulambo u re kha bono ḽa Hesekiele ndi wa pfanyisedzo. * Yehova o vha a tshi khou ṱoḓa uri vha ḓivhe mini? Maṅwalo a ri thusa u pfesesa zwiṅwe zwa zwithu zwi re kha ḽeneḽi bono. Fhedzi nga u tou angaredza, ri ḓo haseledza nga ha zwithu zwiraru zwine zwa nga ri khwaṱhisa, zwi re kha honoho vhuporofita.

4. (a) Mulambo u re kha bono ḽa Hesekiele u nga vha wo ita uri Vhayuda vha lavhelele phaṱhutshedzo dzifhio dzi bvaho ha Yehova? (b) Nḓila ine Bivhili ya shumisa ngayo maipfi “mulambo” na “maḓi,” i ri khwaṱhisedza hani uri Yehova u ḓo fhaṱutshedza vhathu vhawe? (Sedzani bogisi “Milambo Ya Phaṱhutshedzo Dzi Bvaho Ha Yehova.”)

4 Mulambo u re na phaṱhutshedzo. Kanzhi Bivhilini, milambo na maḓi, zwi anzela u shumiswa u itela u fanyisela u elela ha phaṱhutshedzo dza Yehova dzi ṋeaho vhutshilo. Hesekiele o vhona wonoyo mulambo u tshi khou elela u tshi bva thembeleni. Ḽeneḽo bono ḽi nga vha ḽo ita uri vhathu vha Mudzimu vha lavhelele uri Yehova Mudzimu u ḓo dzula a tshi vha fhaṱutshedza arali vha dzula vhe kha vhurabeli ho kunaho. Vha ḓo fhaṱutshedzwa nga mini? Vhotshifhe vho vha vha tshi ḓo dovha vha vha funza nga ha Mudzimu. Vho dovha vha vha na vhungoho ha uri vha ḓo hangwelwa zwivhi, samusi zwiṱhavhelo zwo vha zwi tshi ḓo ṋekedzwa thembeleni. (Hesek. 44:15, 23; 45:17) Vho vha vha tshi ḓo kuna, zwa tou nga vho ṱamba nga maḓi o kunaho a elelaho a tshi bva thembeleni.

5. Mulambo u re kha bono u ita hani uri ri ḓivhe uri vhathu vhoṱhe vha ḓo fhaṱutshedzwa?

5 Naa dzenedzo phaṱhutshedzo dzo vha dzi tshi ḓo dzula dzi tshi eḓana vhathu vhoṱhe? Zwo vha zwi sa ṱoḓei uri vha vhilaele nga ha zwenezwo ngauri ḽeneḽo bono ḽo sumbedza uri eneo maḓi o engedzea nga lwa vhuṱolo. O thoma e maṱuku, musi ho no fhela tshikhala tshi fhiraho khiḽomithara mbili, a engedzea a vha manzhi. (Hesek. 47:3-5) Vhayuda vhe vha vhuyelela shangoni ḽa havho, vho vha vha tshi ḓo engedzea vha vha vhanzhi; fhedzi Yehova o vha a tshi ḓo vha fhaṱutshedza vhoṱhe. Mulambo wo vha u tshi fanyisela uri hu ḓo vha na zwithu zwinzhi!

6. (a) Zwi re kha vhuporofita zwo khwaṱhisedza mini? (b) Ḽeneḽi bono ḽo dovha ḽa ri sevha nga ha mini? (Sedzani ṱhaluso i re magumoni a siaṱari.)

6 Maḓi a ṋeaho vhutshilo. Kha bono ḽa Hesekiele, mulambo wo elela u tshi ya Lwanzheni lwo Faho, wa vusulusa zwithu zwinzhi zwi re khalwo. Ṱhogomelani uri eneo maḓi o ita uri khovhe dzo fhambanaho dzi tshile u fana na dzine dza wanala Lwanzheni Luhulu kana Lwanzheni lwa Meditherenieni. Ho vha hu na bindu ḽa khovhe ḽi tshimbilaho zwavhuḓi ḽe ḽa vha ḽi tsini na Lwanzhe lwo Faho, vhukati ha ḓorobo mbili dze dza vha dzi kule na kule. Muruṅwa o ri: “Tshiṅwe na tshiṅwe tshi ḓo tshila huṅwe na huṅwe hune eneo maḓi a ḓo ya hone.” Fhedzi naa zwi amba uri maḓi a bvaho nḓuni ya Yehova o elela a ḓadza Lwanzhe lwo Faho? Hai. Muruṅwa o ṱalutshedza uri eneo maḓi a ṋeaho vhutshilo ho ngo swika hu re na matope. Maḓi a re henefho o vha a tshi ḓo “dzula e na muṋo.” * (Hesek. 47:8-11) Nga zwenezwo, zwi re kha honoho vhuporofita zwo khwaṱhisedza uri vhurabeli ho kunaho vhu ḓo vusulusa vhathu, zwa ita uri vha takale samusi zwo fhulufhedziswa. Fhedzi ho dovha ha tsivhudzwa vhathu uri: A si vhoṱhe vhe vha vha vha tshi ḓo tenda u fhaṱutshedzwa kana u fhodzwa nga Yehova.

7. Miri i re kha bono yo melaho kha philiphili, yo ita uri Vhayuda vho thubiwaho vha vhe na vhungoho ha mini?

7 Miri ya zwiḽiwa na ine ya fhodza. Hu pfi mini nga miri yo melaho kha philiphili dza wonoyo mulambo? Yo tou ṋaṋa u nakisa zwithu zwi re kha bono, a si zwone? I dovha ya ri thusa u pfesesa zwi re kha bono. Zwi tou pfala uri Hesekiele na vhathu vha shango ḽa hawe, vho takadzwa nga u humbula nga ha mitshelo i ḓifhaho i bvaho kha yeneyo miri ine ya aṋwa mitshelo miswa ṅwedzi muṅwe na muṅwe! Zwenezwo zwithu zwi takadzaho, zwo dovha zwa vha khwaṱhisedza uri Yehova o vha a tshi ḓo vha kanzwa nga Ipfi ḽawe. Ndi zwifhio zwiṅwe? Ṱhogomelani uri maṱari a yeneyo miri “a ḓo vha a u fhodza.” (Hesek. 47:12) Zwa ndeme u fhira zwoṱhe, Yehova o vha a tshi zwi ḓivha uri vhenevho vhathu vho vhuyaho vhuthubwani vha fanela u thuswa uri vha dovhe vha vhe na vhushaka havhuḓi nae nahone o fhulufhedzisa u vha fhodza. Ho haseledzwa nga ha nḓila ye a zwi ita ngayo kha vhuṅwe vhuporofita vhu ambaho nga ha u vusuluswa, samusi ro zwi vhona kha Ndima 9 ya yeneyi bugu.

8. Ndi mini zwi sumbedzaho uri zwi re kha bono ḽa Hesekiele zwi ḓo itea nga nḓila khulwane?

8 Fhedzi samusi ro zwi haseledza kha Ndima 9, vhathu vho vhuyaho vhuthubwani vho vhona hu tshi itea zwiṅwe zwa zwithu zwe ha porofitiwa nga hazwo. Ndi vhathu vhe vha thivhela uri zwe zwa porofitiwa zwi si itee khavho. Yehova o vha a tshi nga vha fhaṱutshedza hani nga vhuḓalo ngeno vho mu furalela, vha litsha u mu thetshelesa na u litshelela vhurabeli ho kunaho? Vhayuda vha fhulufhedzeaho vho pfiswa vhuṱungu na u kulwa nungo nga nṱhani ha uri vhahavho vho ḓifara nga nḓila i si yavhuḓi. Fhedzi vhagwadameli vha Yehova vha fhulufhedzeaho vho vha vha tshi zwi ḓivha uri zwine a zwi fhulufhedzisa zwi a itea tshifhinga tshoṱhe. (Vhalani Yoshua 23:14.) Ndi ngazwo zwi re kha bono ḽa Hesekiele zwi tshi ḓo itea nga nḓila khulwane nga ḽiṅwe ḽa maḓuvha. Fhedzi lini?

Mulambo U Khou Elela Ṋamusi!

9. Zwi re kha bono ḽa Hesekiele ḽa thembele zwi ḓo itea lini nga nḓila khulwane?

9 Samusi ro zwi vhona kha Ndima 14 ya yeneyi bugu, zwi re kha bono ḽa Hesekiele ḽa thembele, zwi itea nga nḓila khulwane “maḓuvhani a vhufhelo.” Nga tshenetsho tshifhinga, vhurabeli ho kunaho vhu ḓo huliswa na u dzhielwa nṱha u fhira naho hu lini. (Yes. 2:2) Zwi re kha bono ḽa Hesekiele zwi khou itea hani zwino?

10, 11. (a) Ndi phaṱhutshedzo dzifhio dzi elelaho sa mulambo ṋamusi? (b) Phaṱhutshedzo dzi bvaho ha Yehova dzo engedzea hani kha ano maḓuvha a vhufhelo?

10 Mulambo u re na phaṱhutshedzo. Maḓi a elelaho a tshi bva nḓuni ya Yehova, a ri humbudza nga ha phaṱhutshedzo dzifhio ṋamusi? A ri humbudza nga ha zwithu zwinzhi zwi vhuyedzaho zwine Yehova a ri ṋea zwone. Tsha ndeme vhukuma u fhira zwoṱhe, ndi tshiṱhavhelo tsha Kristo tshi rengululaho tshine tsha ita uri zwi konadzee uri ri hangwelwe zwivhi. Ngoho i re Ipfini ḽa Mudzimu i dovha ya fanyiswa na maḓi a ṋeaho vhutshilo, ane a kunakisa. (Vhaef. 5:25-27) Dzenedzo phaṱhutshedzo dzi khou elela hani tshifhingani tshashu?

11 Nga 1919, ho vha hu tshi tou vha na vhashumeli vha Yehova vha si gathi nahone vho takala vhukuma musi vha tshi ṱalutshedzwa ngoho i re Bivhilini. Kha miṅwaha ye ya tevhela, vho engedzea vha vha vhanzhi. Ṋamusi, vhathu vha Mudzimu vha fhira miḽioni dza malo. Naa maḓi o kunaho a mafhungo ngoho a kha ḓi elela? Ee! Ri ṱalutshedzwa zwithu zwinzhi nga ha ngoho i re Bivhilini. Kha miṅwaha ya ḓana yo fhiraho, vhathu vha Mudzimu vho wana zwithu zwinzhi, Bivhili, dzibugu, dzimagazini, zwibugwana na zwibammbiri. U fana na mulambo u re kha bono ḽa Hesekiele, ngoho i re Ipfini ḽa Mudzimu yo phaḓalala nga nḓila khulwane u itela u swikelela ṱhoḓea dza vhathu vhane vha ṱoda u ḓivha Mudzimu shangoni ḽoṱhe. Ho no fhela tshifhinga tshilapfu hu tshi gandiswa bugu dzine dza thusa vhathu u guda Bivhili. Nga nṱhani ha uri zwino hu na website ya jw.org, hu vho wanala mafhungo manzhi nga nyambo dzi fhiraho 900! Eneo mafhungo ngoho ane a fanyiswa na maḓi, a kwama hani vhathu vha mbilu dzavhuḓi?

12. (a) Ro vhona hani mulaedza wa mafhungo ngoho u tshi ita uri vhathu vha vhe na vhushaka havhuḓi na Yehova na u vha na mutakalo wavhuḓi? (b) Bono ḽi ri ṋea tsevho ifhio i re tshifhingani ṋamusi? (Sedzani na ṱhaluso i re magumoni a siaṱari.)

12 Maḓi a ṋeaho vhutshilo. Hesekiele o vhudzwa uri: “Tshiṅwe na tshiṅwe tshi ḓo tshila huṅwe na huṅwe hune eneo maḓi a ḓo ya hone.” Humbulani nga ha nḓila ye wonoyo mulaedza wa ngoho wa elela ngayo kha vhoṱhe vha re pharadisoni yo vusuluswaho ya pfanyisedzo. Ngoho i re Bivhilini yo kwama mbilu dza vhathu vha dzimiḽioni, ya vha thusa uri vha vhe na lutendo kha Yehova. Fhedzi kha ḽeneḽo bono, ri dovha ra wana tsevho i re tshifhingani ya uri: A si vhoṱhe vhane vha ṱanganedza yeneyi ngoho. U fana na matzhava na matope a re Lwanzheni lwo Faho kha bono ḽa Hesekiele, hu na vhathu vhane vha hana u thetshelesa na u shumisa ngoho i re Bivhilini. * Ri songo vhuya ra ita zwithu zwo raloho!—Vhalani Dotoronomio 10:16-18.

13. Ri nga guda mini ṋamusi kha miri i re kha bono?

13 Miri ya zwiḽiwa na ine ya fhodza. Naa hu na zwine ra nga zwi guda kha miri i re kha bono zwine zwa nga ri ṱuṱuwedza ṋamusi? Ee! Ri songo hangwa uri ṅwedzi muṅwe na muṅwe, yeneyo miri yo vha i tshi aṋwa mitshelo miswa i ḓifhaho nahone maṱari ayo o vha a tshi fhodza. (Hesek. 47:12) Zwa ndeme vhukuma u fhira zwoṱhe, yeneyo miri i ri humbudza uri ri shumela Mudzimu a re na mafunda, ane a ri kanzwa na u ri fhodza uri ri vhe na vhushaka havhuḓi nae. Vhathu vhanzhi ṋamusi a vha pfesesi ngoho i re Bivhilini. Zwenezwi zwo fhambana vhukuma na zwine Yehova a ri ṋea zwone. Ro fhaṱutshedzwa nga zwithu zwinzhi zwine zwa ri thusa uri ri vhe na vhushaka havhuḓi na Yehova. Naa ni ḓipfa no fhaṱutshedzwa musi ni tshi fhedza u vhala maṅwe mafhungo kha iṅwe ya khandiso dzashu, ni tshi fhedza u imba luimbo lwa u phetha guvhanganoni kana buthanoni kana no no ṱalela vidio kana mbekanyamushumo ya jw broadcasting? Ndi ngoho uri ri kanzwiwa nga zwithu zwinzhi. (Yes. 65:13, 14) Naa nḓila ine ra pfesesa ngayo zwine Bivhili ya zwi amba, i ri thusa uri ri tshile nga nḓila ine ya ri vhuyedza na ine ya takadza Yehova? Ri wana nyeletshedzo i fhaṱaho Ipfini ḽa Mudzimu, ine ya ri thusa uri ri iledze zwithu zwi ngaho u ḓifara luvhi, tseḓa na u sa vha na lutendo. Yehova o dovha a ita ndugiselelo ya u thusa Vhakriste vho itaho tshivhi tshihulwane uri vha dovhe vha vhe na vhushaka havhuḓi nae. (Vhalani Yakobo 5:14.) Ro fhaṱutshedzwa vhukuma, samusi zwo sumbedzwa kha bono ḽa Hesekiele ḽa miri.

14, 15. (a) Ri nga guda mini kha bono ḽa Hesekiele nga ha fhethu hu re na matope he ha si fhodzwe? (b) Mulambo u re kha bono ḽa Hesekiele u ri vhuyedza hani ṋamusi?

14 Fhedzi hu na zwithu zwine ra nga zwi guda nga ha fhethu hu re na matope he ha si fhodzwe nga maḓi. Ri songo vhuya ra hana Yehova a tshi ri fhaṱutshedza. U fana na vhathu vhanzhi vhane vha khou lwala kha ḽino shango, zwi ḓo pfisa vhuṱungu arali ra sa fhodzwa. (Mat. 13:15) Nṱhani hazwo, ri a takala musi ri tshi vhuyelwa nga phaṱhutshedzo dzi bvaho kha wonoyo mulambo. Ri nga humbula nga ha mulambo u re kha bono ḽa Hesekiele musi ri tshi nwa maḓi o kunaho a bvaho Ipfini ḽa Mudzimu. Ri nwa eneo maḓi musi ri tshi huwelela kha vhaṅwe, musi vhahulwane vha tshivhidzo vho gudiswaho nga mulanda a fhulufhedzeaho vha tshi ri livhisa, vha tshi ri khuthadza na u ri thusa. Wonoyo mulambo u a tshidza na u fhodza hoṱhe hune wa elela hone!

15 Wonoyo mulambo u re kha bono u ḓo elela hani tshifhingani tshi ḓaho? Samusi ri tshi ḓo zwi vhona, wonoyu mulambo u ḓo elela nga nḓila khulwane Pharadisoni.

Zwi Re Kha Bono Zwi Ḓo Kwama Hani Vhathu Pharadisoni?

16, 17. (a) Maḓi a ṋeaho vhutshilo a ḓo engedzea hani nga nḓila khulwane Pharadisoni? (b) Ri ḓo vhuyelwa hani nga mulambo u re na phaṱhutshedzo Pharadisoni?

16 Naa ni a ḓivhona ni Pharadisoni, ni na khonani dzaṋu na muṱa waṋu, ni tshi khou ḓiphiṋa nga vhutshilo? U guda nga ha mulambo u re kha bono ḽa Hesekiele zwi nga ni thusa uri ni ḓivhone ni henefho. Nga nḓila-ḓe? Dovhani ni humbule nga ha zwithu zwiraru zwavhuḓi zwi re kha ḽeneḽo bono.

17 Mulambo u re na phaṱhutshedzo. Mulambo wa pfanyisedzo u ḓo elela nga nḓila khulwane Pharadisoni ngauri a u nga iti fhedzi uri ri vhe na vhushaka ha tsini-tsini na Yehova. Fhedzi u ḓo dovha wa ita uri ri vhuyelwe na nga zwithu zwine ra kona u zwi vhona. Musi Yesu a tshi Vhusa lwa Miṅwaha ya 1 000, Muvhuso wa Mudzimu u ḓo thusa vhathu vha fhulufhedzeaho uri vha vhuyelwe nga tshirengululi nga nḓila khulwane. Hu ḓo itwa uri vha si tsha vha na tshivhi nga zwiṱuku nga zwiṱuku! A hu tsha ḓo vha na malwadze, madokotela, manese na zwibadela nahone a ri tsha ḓo badela ndindakhombo! Eneo maḓi a ṋeaho vhutshilo a ḓo elela a tshi ya kha vhathu vhanzhi-vhanzhi vho ponyokaho nndwa ya Haramagedo. Vhenevho ndi vha “gogo ḽihulu” vhane vha ḓo bva “maṱunguni mahulu.” (Nzumb. 7:9, 14) Fhedzi dzenedzo phaṱhutshedzo dzine dza ḓo thoma u elela kha wonoyo mulambo, dzi ḓo vha dzi ṱhukhu musi dzi tshi vhambedzwa na phaṱhutshedzo dzine dza ḓo vha hone nga murahu. U fana na kha bono ḽa Hesekiele, wonoyo mulambo u ḓo engedzea wa ita uri vhathu vhoṱhe vha fhaṱutshedzwe nga nḓila khulwane.

Pharadisoni, mulambo u re na phaṱhutshedzo u ḓo ita uri vhathu vhoṱhe vha vhe vhaswa, wa ita uri vha vhe na mutakalo wavhuḓi (Sedzani phara 17)

18. “Mulambo wa maḓi a vhutshilo” u ḓo vha na maḓi manzhi nga nḓila-ḓe Miṅwahani ya 1 000?

18 Maḓi a ṋeaho vhutshilo. Miṅwahani ya 1 000, “mulambo wa maḓi a vhutshilo” u ḓo vha na maḓi manzhi. (Nzumb. 22:1) Hu ḓo vuswa vhathu vhanzhi-vhanzhi, vha ṋewa tshibuli tsha u tshila tshoṱhe Pharadisoni! Yehova u ḓo fhaṱutshedza vhathu a tshi shumisa Muvhuso wawe. Dzenedzo phaṱhutshedzo dzi ḓo katela u vuswa ha vhathu vhanzhi vho no fhedzaho miṅwaha minzhi vho lovha. (Yes. 26:19) Fhedzi naa vhoṱhe vhane vha ḓo vuswa vha ḓo tshila tshoṱhe?

19. (a) Ndi mini zwi sumbedzaho uri Mudzimu u ḓo ri gudisa zwithu zwiswa Pharadisoni? (b) Tshifhingani tshi ḓaho, vhaṅwe vha ḓo nga hani maḓi e a dzula e “na muṋo”?

19 Muṅwe na muṅwe u fanela u ḓikhethela. Nga tshenetsho tshifhinga, hu ḓo vulwa mipombo miswa. Eneo maḓi a homolosaho a bvaho kha Yehova, a ḓo ita uri ri dzumbululelwe zwithu zwiswa na vhulivhisi vhuswa vhu bvaho kha Yehova. Naa a zwi ri takadzi u humbula nga ha zwenezwi zwithu zwe ra zwi lindela? Fhedzi vhaṅwe vha ḓo hana u fhaṱutshedzwa, vha ḓo hana u tevhela vhulivhisi, vha khetha u sa thetshelesa Yehova. Miṅwahani ya 1 000, zwi nga kha ḓi itea uri vhaṅwe vhathu vha shandukele Yehova, fhedzi a vha nga tendelwi uri vha tshinye Pharadiso. (Yes. 65:20) Ri nga humbudzwa zwi re kha bono ḽa Hesekiele, matope e mulambo wa si swike khao, e a “dzula e na muṋo.” Vhane vha omisa ṱhoho, vha hana u nwa eneo maḓi a ṋeaho vhutshilo, ndi matsilu! Nga murahu ha Miṅwaha ya 1 000, hu ḓo vha na vhathu vhane vha ḓo shandukela Mudzimu, vha ima na Saṱhane. Vhoṱhe vhane vha hana u vhusiwa nga Yehova vha ḓo fheliswa lwa tshoṱhe.—Nzumb. 20:7-12.

20. Ri ḓo vhuyelwa nga ndugiselelo ifhio ine ya ḓo vha hone Miṅwahani ya 1 000 ine ya ri humbudza miri ye Hesekiele a i vhona?

20 Miri ya zwiḽiwa na ine ya fhodza. Yehova ha ṱoḓi na muthihi washu a tshi xelelwa nga vhutshilo vhu sa fheli. U itela u ri thusa uri ri kone u wana zwenezwi zwithu zwavhuḓi zwe a zwi fhulufhedzisa, u ḓo dovha a ita vhungoho ha uri hu vhe na ndugiselelo i fanaho na ye ya itwa kha bono ḽa miri ḽe Hesekiele a ḽi vhona. Fhedzi Pharadisoni, Yehova u ḓo ita uri ri vhuyelwe nga u vha na vhushaka ha tsini-tsini nae na nga zwithu zwavhuḓi zwine ra ḓo kona u zwi vhona. Yesu Kristo na vha 144 000, vha ḓo vhusa sa mahosi ṱaḓulu lwa Miṅwaha ya 1 000. Samusi vha 144 000 vha tshi ḓo vha vhe vhotshifhe, vha ḓo ita uri vhathu vha fhulufhedzeaho vha vhuyelwe nga tshiṱhavhelo tsha Kristo tshi rengululaho. Vha ḓo ita zwenezwo nga u thusa vhenevho vhathu uri vha si tsha vha na tshivhi. (Nzumb. 20:6) Bono ḽa Hesekiele ḽa miri i aṋwaho mitshelo i re na pfushi na i re na maṱari ane a fhodza, ḽi tshimbidzana na vhuṅwe vhuporofita havhuḓi he ha ṅwalwa nga muapostola Yohane. (Vhalani Nzumbululo 22:1, 2.) Maṱari a miri ye Yohane a i vhona, o “itelwa u fhodza dzitshaka.” Vhathu vhanzhi-vhanzhi vha fhulufhedzeaho, vha ḓo vhuyelwa nga mushumo une wa ḓo itwa nga vha 144 000 vhane vha vha vhotshifhe.

21. U elekanya nga ha mulambo u re kha bono ḽa Hesekiele zwi ni kwama hani, nahone ri ḓo haseledza nga ha mini kha ndima i tevhelaho? (Sedzani bogisi “Maḓi Maṱuku A Engedzea A Vha Manzhi!”)

21 Musi ni tshi elekanya nga ha mulambo u re kha bono ḽa Hesekiele, naa a zwi iti uri ni vhe na mulalo na fhulufhelo? Ro lindela zwifhinga zwi takadzaho vhukuma! Miṅwahani minzhi-minzhi yo fhiraho, Yehova o ri ṅwalela vhuporofita vhunzhi u itela u ri thusa u vhona nga maṱo a muhumbulo uri Pharadiso i ḓo vha i hani. U ri ramba a sa fheli mbilu uri ri vhe hone, uri ri kone u vhona hu tshi itea nga nḓila khulwane zwe a fhulufhedzisa kha honoho vhuporofita. Naa ni ḓo vha hone? Ni nga ḓivhudzisa uri, naa zwi ḓo konadzea uri ni vhe hone Pharadisoni? Kha ndima i tevhelaho, kha ri vhone uri maipfi a u fhedza a vhuporofita ha Hesekiele a ita hani uri ri vhe na vhungoho ha zwenezwo.

^ phar. 3 Zwiṅwe hafhu, Vhayuda vho thubiwaho vhe vha vha vha tshi ḓivha shango ḽa havho, vho vha vha tshi zwi ḓivha uri a si mulambo wa vhukuma ngauri wo thoma u elela u tshi bva thembeleni i re nṱha ha thavha ndapfu ye ya vha i siho fhethu he ha ambiwa nga haho. Kha bono ho dovha ha sumbedzwa uri wonoyo mulambo u elela u sa thithiswi u tshi ya Lwanzheni lwo Faho, zwine zwa vha zwithu zwi sa konadzei.

^ phar. 6 Vhaṅwe vhaḓivhi vho dzhia zwenezwo hu zwithu zwavhuḓi. Vho amba uri ndi kale Lwanzheni lwo Faho hu na bindu ḽine ḽa khou tshimbila zwavhuḓi ḽa u rengisa muṋo une wa shumiswa u itela u tsireledza zwithu uri zwi si sine. Fhedzi ri songo hangwa uri kha bono ho ambiwa uri eneo maḓi a re na matope “ha nga vhi avhuḓi.” Ho vha hu sa ḓo itwa uri zwithu zwi re khao zwi tshile kana u fhodzwa ngauri maḓi a ṋeaho vhutshilo a bvaho nḓuni ya Yehova ha swiki kha eneo matope. Fhedzi zwi vhonala uri kha ḽeneḽi bono, hu ambiwa zwithu zwi si zwavhuḓi nga ha wonoyo muṋo u re kha matope.—Ps. 107:33, 34; Yer. 17:6.

^ phar. 12 Kha ri vhambedze eneo mafhungo na zwo ambiwaho nga Yesu kha tshifanyiso tsha mambule. Mambule a fasha khovhe nnzhi, fhedzi a si dzoṱhe dzine dza wanala dzi “dzavhuḓi.” Dzi si dzavhuḓi dzi fanela u laṱwa. Nga yeneyo nḓila, Yesu o tsivhudza uri vhaṅwe vhane vha ḓa ndanguloni ya Yehova, vha nga kha ḓi sa fhulufhedzea nga u ya ha tshifhinga.—Mat. 13:47-50; 2 Tim. 2:20, 21.