Skip to content

Skip to table of contents

MWAHA ONTHOKORORIWA 8

Nnaawere hayi Okhala Oohakalala wa Sooweha Soovirelela

Nnaawere hayi Okhala Oohakalala wa Sooweha Soovirelela

“Asinn’aka, mùpuweleke wi ti mahala matokotoko, mwamorelá sowereriwa sintxipale.”—YAK. 1:2

ETXIPO 111 Itthu Sinniiriha Ohakalala

ELE NINKELA AHU OXUTTERA *

1-2. Moovariha ni Matheyo 5:11 nooneleke hayi naasonttiwaka?

YESU aharoromeliha ohuseraawe weera yamukhala oohakalala. Nave-tho, ahaleela weera yanviriha sowereriwa. (Math. 10: 22, 23; Lu. 6:20-23) Ninnaphwanya ohakalala mwaha wookhala atthareli a Kristu. Nnonela hayi nasonttiwaka ni amusi, naattharatthariwaka ni anamalamulela naari atthu ninvaraahuno muteko yannyesereraka opaka etthu ehinvarihana ni Biblya? Itthu iyo pooti onipakiha okhala owiiniwa murima.

2 Atthu yasonttiwakavale khonaasivela. Masu a Muluku annerela nihakalaleke. Mwa ntakihero, murommwa Yakobe ohimme weera kontthuneya okhala ooripiwa murima, mene nihakalaleke. (Yak. 1:2, 12) Yesu ohimme weera naamwi nittharatthariwaka onnatthuneya okhala oohakalala. (Mmusome Matheyo 5:11.) Ninkela okhala hayi oohakalala naamwi nisonttiwaka? Ninkela oxuttera ni ipaphelo Yakobe aalepenlaawe aKristu a eseekulo yoopatxera. Wopatxerani, ninrowa woona maxupo AKristu avirinhaaya.

OSONTTIWA HEENI AKRISTU OOPATXERA AVIRINHAAYA?

3. Eheeni yaakhumelenle ni Yakobe akhalakaru mutthareli a Yesu?

3 Munnawe Yesu, Yakobe akhalakaru mutthareli awe, osonttiwa wa aKristu waamwaramwareya oYerusalemu. (Mit. 1:14; 5:17, 18) Mutthareli Stefano iiviwakaru, aKristu antxipale yaatthawa etthawelaka “muttetthe wa oYudeiya ni oSamariya” woorakamawo ntoko oKipro ni wAntiyokiya. (Mit. 7:58–8:1; 11:19) Munnawera oweha maxupo yaavirihaaya, naamwi vareene hiiho, awo yaavirelela olaleya mitthenka sooreera mapuro yaawo yaatthaweenlaayawo, miloko sannakhumelela mulaponi ya oRoma. (1 Ped. 1:1) Akristu ale yannaweherera oviriha maxupo oovilaxa muhoolo.

4. Soovalaveliha heeni aKristu a eseekulu yoopatxera yaatthuneyaaya ovilela?

4 AKristu a eseekulo yoopatxera yannaviriha soovalaveliha soohiyana-hiyana. Mwa ntakihero, seettaka iyaakha 50 E.C, Governador oRoma alamulela weera aYuda ootheene etthaamewo oRoma. Mene aKristu yaawo yaakhanle aYuda yannatthuneya ohiya impasaya ni othaamela ilapo ikina. (Mit. 18:1-3) Seettaka iyaakha 61 E.C murummwa Paulo ahaalepela Akristu akhwaawe yaawalelinwe mukaliposo. (Aheb. 10:32-34) Ntoko atthu akina yannatthuneya ovilela mwaha wa osiwa ni ovoreiwa.—Arom. 15:26; Afil. 2:25-27

5. Makoho heeni nneeraahu naakhule?

5 Yakobe alepaka epaphelo awe, ehinaaye ophiya eyaakha ya 62 E.C, owo aasuwela maxupo yaavirihaaya asinnawe ni asirokorawe. Yehova aapakiha weera Yakobe aalepele aKristu miruku seera saakhavihere okhala oohakalala naamwi evirihaka sooxupa. Nrowe nthokorore epaphelo ya Yakobe ni naakhule makoho ala: Ohakalala heeni Yakobe alempaawe? Etthu heeni yeera eweerihe aKristu opatxera okhala oohihakalala? Moota heeni miruku, nroromelo ni olipa murima sineeraaya sinikhavihere okhala oohakalala nihiphwatthaka sooweha nneera ahu niviriheke?

EHEENI MUKRISTU ENROWA OMPHWANYIHA OHAKALALA?

Ntoko luuxu ompatta mpuwa mwa elanterna, ohakalala onkhuma wa Yehova onnaara mmurimani wa mukristu (Nwehe eparagrafo 6)

6. Moovariha ni Luka 6:22, 23, heeni aKristu entthuneyaaya okhala oohakalala yaasonttiwaka vale?

6 Atthu pooti wuupuwela weera okhalano ekumi yooreera, muhakhu mwintxipale ni okhalano etthoko yamurettele sika sineera saaphwanyihe ohakalala. Nto, ohakalala Yakobe olempaiye onlipa ni yoowiima ya munepa wootteela ohilipakano ni sookhumelela sa mutthu. (Agal. 5:22) Mukristu onnahakalala mwaha woosuwela weera onnapaka yootthuna ya Yehova, ni otthara ntakihero na Yesu. (Mmusome Luka 6:22, 23; Akol. 1:10, 11) Ntoko ekamaama empatta mpuwa mwa elanterna, ohakalala moota owo, onnahisa murima wa maKristu. Ohakalala iwo khonnimalela mwaha woovoreiwa, musurukhu waanimalelaka. Khoomala mwaha wa ottharatthariwa na amusi, naari ni atthu akina. Ohiya okhala epiphi, malumi ennahisa maxi ekamaama ennavirelela omwaleya. Vaavo alipa osontta eneereraaya osontta, nto hiyo nnavirelela ovilela mwaha wa nroromelo nahu ninnoonihera weera hiyo atthareli a ekhaikhai a Yesu. (Math. 10:22; 24:9; Yoh. 15:20) Yakobe aalempe há: “Asinn’aka, mùpuwele wi ti mahala matokotoko, mwamorelá sowereriwa sintxipale.”—Yak. 1:2.

Mwaha wa heeni osonttiwa onlikanaaya ni mooro enluttuwihiwaayavo eyuuma? (Nwehe eparagrafo 7) *

7-8. Nroromelonahu ninlipa moota heeni neereriwaka vale?

7 Yakobe, ahoonihera nthowa nikina weera aKristu ennatthuneya okhala oovilela soweeha naari sooweeha soovoreyaxa. Owo oneera: “Musuwelaka wi wereriwa mowiwelelani mwayu onnakumiha ovilela.” (Yak. 1:3) Sooweereriwa pooti olikanxeriwa ni eyuuma eri vamooroni vaavo eyo enluttuwihiwaaya. Yavola ennalipa. Emoha-moharu, naavirihaka sooweeha, nroromelonahu ninnalipa. Tiyeeyo emweerinhe Yakobe olepa: “Vano ovilela okumihe muteko womalela, wera mukhale òmalela ni akumi, muhithoiwaka etthu.” (Yak. 1:4) Noonaka sooweerera silipihaka nroromelo nahu nnoowera ovilela noohakalala.

8 Nave-tho, ipaphelo olempaawe Yakobe, olepa itthu ikina sineera sinivirelelihe ohakalala. Soovalaveliha heeni iya? Ni nnavirihe moota heeni?

MAXUPO EKHANLE OONIIYERA OHAKALALA WAHU

9. Mwaha wa heeni ontthuneyaaya okhalano miruku?

9 Maxupo: Osuwela etthu yoopaka. Navirihaka sovalaveliha, ontthuneya waasasera soothanla sineera sahakalalihe asinna ni asirokora, nave sineera sinikhavihere okhala oororomeleya. (Yer. 10:23) Onatthuneya okhalano miruku weera nisuwele yoothanla ni ele ninkelaahu ohima wa ale annisontta. Nahisuwela etthu yoopaka, hiyo pooti woona weera khanaanoono ikuru ni maxupo ninvirihaahu ni voowakhuveya ohakalala wahu pooti omala.

10. Moovarihana ni Yakobe 1:5, eheeni nneeraahu nipake weera nikhaleno miruku?

10 Etthu yooreerela opaka: Munvekele Yehova miruku. Naatthunaka oviriha sooweeha ni ohakalala, ontthuneya onvekela Yehova weera anivahe miruku nintthunaahu weera nipake soothanla sooreera. (Mmusome Yakobe 1:5.) Nooneleke hayi Yehova aapisaka waakhula nivekelo nahu? Yakobe olempe weera “ontthuneya ovirelela onvekela” Muluku. Yehova khanyonyiwa naavirelelaka onvekela miruku. Tiithi ahu a wiirimu “onnavaha mohihiyerereya” nanvekelaka miruku weera nivilele soovalaveliha. (Nsal. 25:12, 13) Owo onnoona soovalaveliha sahu nave onnatthuna onikhavihera. Eyo ennanivaha ohakalala! Yehova onnivaha hayi miruku?

11. Eheeni hiyo nintthuneyaahu opaka weera nikhaleno miruku?

11 Yehova onnivaha miruku moorweela mBiblyani. (Mir. 2:6) Weera nikhaleno miruku iyo, onnatthuneya osoma masu a Muluku ni osoma ibuukhu soorweela mBiblyani. Nto, khontthuneya waasa osuwela paahi. Ontthuneya ovarihela muteko osuwela wa Muluku mmuupuweloni mwahu, mweekumini mwahu nipakaka soothanla sahu movarihana ni miruku sa Yehova. Yakobe olempe há: “Vano mukhale òwettela nsu ni kahiyene òwiwaru pahi.” (Yak. 1:22) Naavarihelaka muteko miruku sa Muluku nnookhala atthu amurettele, oohakuva onyoonyiwa ni oomoriwa ikharari. (Yak. 3:17) Mikhalelo iyo, sinnanikhavihera oviriha maxupo ari ootheene ohinimalelaka ohakalala.

12. Heeni oraaya wootthuneya omwiiwexexa Biblya?

12 Biblya onkhala ntoko eloola eyo tiiyo (espelho) onnanikhavihera woona mikhalelo nintthuneyaahu ohiya. (Yak. 1:23-25) Mwa ntakihero, nasomavale masu a Muluku ninnawera woona weera ninnatthuneya oweha mikhalelo sahu. Nikhavihero na Yehova ninanikhavihera okhala oomaleleya, naakumanaka naatthu akina naari naavirihaka maxupo makina yeera eniiyere ohakalala ahu. Nakhala oopisa onyoonyiwa vale, onoonikhweela oviriha sooweeha, ninnawera wuupuwela ni opaka soothanla sooreera. (Yak. 3:13) Ti vootthuneyaxa osuwela ele Biblya onhimaawe!

13. Heeni oraaya wootthuneya osoma matakihero aatthu aromoliwe mBiblyani?

13 Emaara ekina ninnaxuttera etthu napaka vale etthu yoonanara. Nto, oxuttera moota owo ti wooxupaxa. Moota wooreera ophanya miruku ori oxuttera itthu sooreera ni soonanariha sa atthu akina. Tiyeeyonto Yakobe onanlipiheraawe woona matakihero a atthu aromoliwe mBiblyani ntoko Abrahamu, Rahabi, Yobi ni Eliya. (Yak. 2:21-26; 5:10, 11, 17, 18) Arummwa ale oororomeleya a Yehova, yaawera ovilela soovalaveliha saya seera siwiiyere ohakalala waya. Mwaha wooweera matakihero aaya a oovilela waya, anoonihera weera nnikhavihero na Yehova, hiyo-tho nnoowera ovilela.

14-15. Heeni ontthuneyaaya omaliha ohovela?

14 Maxupo: naahovelaka etthu. Emaara ekina pooti ohiiwexexa etthu eri mBiblyani. Naari Yehova pooti ohaakhula mavekelo ahu ehuhu naawehereraahu. Eye pooti oniwihera ohovela, nahipwatthela ohovela wahu iwo, onooriiriha nroromelonahu ni onthamwene ahu ni Yehova. (Yak. 1:7, 8) Eyo tho pooti onootxeeliha okhalano yooweherera ya muhoolo.

15 Murummwa Paulo olikanxenre yooweherera ahu ya mohoolo ntoko ankura. (Aheb. 6:19) Ankura onnalipiha nikula yoopaka epheyo nave onnapakiha ohinela nikula nno. Ankura onoovareleya muteko mukhoyi otthukelelinwaaweno waahinya murawa. Hiiho murawoowo onweraaya opasa mukhoyi, ohimaliha ohovela wahu onoririha nroromelo nahu. Neereriwaka ni osonttiwa mutthu orino ohovela onooriiriha nroromelo nawe weera Yehova onookwanihera itthu olaihenraawe. Nanimalela nroromelonahu ninnayelela tho yooweherera ya muhoolo. Ntoko, Yakobe ohimmaawe, namahovela ‘omphwanaphwana ni mutekuteku wa ephareya.’ (Yak. 1:6) Onnahoveleya wa mutthu owo okhalano ohakalala!

16. Eheeni nintthuneyaahu opaka nakhalano ohovela?

16 Etthu yooreerela opaka: Nmalihe ohovelawanyu; mulipihe nroromelo nanyu. Muhikhale mutthu a mirima miili. Ehuhu ya mprofeti Eliya, muloko wa Yehova waakhala ni mirima miili. Eliya ohimme há: “Mpaka lini mututhunyaka ni metto somili? Yahvéh arí Muluku, mmutthareke. Vahera arí Bayali Muluku, mmutthareke yowo!” (1 Mam. 18:21) Emoha-moharu eneereya olelo va. Onnatthuneya wiiroromeliha axineene ahu weera Muluku Yehova, ni-tho weera Biblya masu awe, ni weera, Anamona a Yehova atthu awe. (1 Ates. 5:21) Neera hiiho, onoonimalela ohovela, nave-tho nroromelo nahu nnoolipa. Naatthunaka nikhavihero weera nimalihe soohovela sahu, naavekeleke asitokweene a Mmulokoni. Onnatthuneya opaka yoothanla eneera enivirelelihe okhala oohakalala!

17. Eneereye eheeni mwayeelela olipa murima?

17 Maxupo: okhulumuwa. Masu a Muluku aneera: ‘Wakhala okhulumuwa nihiku novalavela, ikuru sá sini sikhale soyevaxa’. (Mir. 24:10) Masu oweera ‘okhulumuwa’ ni eHeberi pooti otaphulela “oyeleela olipa murima.” Mutthu ayeleela olipa murima vanookhweyavo oyeelela ohakalala wawe.

18. Ontaphulela heeni okhala oovilela?

18 Etthu yooreerela opaka: Mmuroromeleke Yehova weera onimovahani olipa murima. Ninnatthuneya olipa murima weera niwere ovilela osonttiwa wahu. (Yak. 5:11) Masu Yakobe ovarihenlaawe muteko aneera “ovilela” anwiha muupuwelo wa mutthu onvirelela okhala nipuro emenlaiye. Nrowe nimuupuwele nakhotto. Moolipa murima onnakhala owemeleene ohoolo wa mwiittanaawe ahisusaka naamwi avoreyeyaka.

19. Eheeni nikhanlaahu ooxuttera ni ntakihero na murummwa Paulo?

19 Murummwa Paulo onnavaha ntakihero nooreera na olipa murima ni ovilela. Emaara ekina, aniisoona okhala olosowa. Nto awera ovilela mwaha weera annaroromela weera Yehova amunvaha ikuru ahawelaawe. (2 Akor. 12:8-10; Afil. 4:13) Hiyo nnookhalano ikuru moota iyo ni olipa murima, wakhala weera ninnaakhulela nikhavihero na Yehova mowiyevihani.—Yak. 4:10

MMWATTAMELE YEHOVA WEERA MUKHALE OOHAKALALA

20-21. Nnroromeleke eheeni?

20 Nroromeleke weera osonttiwa ninvirihaahu khaiyene soweerera sa Yehova. Yakobe oolepa masu oolipiha aneera: “Mutthu orí othene onèreriwa, ahihime wi: ‘kòhèreriwa ni Muluku’ hoye, niwoko Muluku khanèreriwa ni sonanra, nave tho khanamwèrera mutthu nari mmosaru.” (Yak. 1:13) Naaroromelaka masu ala, ninnakhala vakhiviru ni Tiithi ahu awiirimu.—Yak. 4:8.

21 Yehova Muluku ‘ohintxentxa’. (Yak. 1:17) Owo ahakhavihera aKristu a eseekulu yoopatxera emaara yaasonttiwaaya, nave-tho Yehova onoomukhavihera mutthu ti mutthu ahiyo olelova. Mpakeke mavekelo wa Yehova ookhuma vathi va murimaanyu weera ookhavihereni okhalano miruku. Muroromeleke weera Yehova onimokhaviherani ovirelela okhala oohakalala mpuwa mwa sooweha soovirelela iya.

ETXIPO 128 Nivilele Mpakha Wanikisa

^ eparag. 5 Ebuukhu ya Yakobe yookhalano miruku sintxipale sineera sinikhavihere naavirihaka yoowereriwa. Muru ola ninkela woona miruku Yakobe ovahaiye. Miruku iyo sinoonikhavihera ovilela maxupo ahu nihiyeleelaka ohakalala wahu woomukokhorela Yehova.

^ eparag. 59 ILATARATHO YA epaxina: Munna atthukiwaka owannyawe. Amwariye ni mwanawe yaawehaka mapolisiya emukuxa munna. Murokora ole aiyawe ereene okateya, asinna ennapaka yoosoma ya vatthokoni ni murokora ni mwanawe. Murokora ni mwanawe ennapaka nivekelo ninkhuma vatthi va murima weera evirihe osonttiwa. Yehova onnavaha murettele ni olipa murima. Ntoko yookhumelela, nroromelo naya ninnavirelela okhala noolipa, oweerihaka ovilela noohakalala.