Skip to content

Skip to table of contents

Mwaha Onthokororiwa 19

Khiyavo eneera emukwattulihe naxariya

Khiyavo eneera emukwattulihe naxariya

“Murettele mutokotoko ori wa yale anatthuna ikano sanyu: khayavovo anrowa wàtthekiha yawo.”—NSAL. 119:165.

ETXIPO 122 Nikhaleke Oowiilipiha, ni Oohittikinyeya!

ELE NINKELA AHU OXUTTERA *

1-2. Mulepi mmoha ohimme eheeni, ni eheeni ninrowaahu woona mwa yoosomeene yeela?

ATTHU antxipale olelo va, anhima weera annamuroromela Yesu, mene khantthara sooxuttiha sawe. (2 Tim. 4:3, 4) Moone ele ohimmaawe mulepi mmoha: “Muupuwele weera mahiku ahu ala ookhanla Yesu mukina yowo eera ahimeke itthu imoha-moharu sa Yesu oopatxera ohimmaawe. . . , neereke nammuramusa ntoko hiihaale aakhoottiwaawe iyaakha 2 mil samuttuli? . . . Waanyihera wene nakela weera: ‘aani nammuramusa.’”

2 Atthu antxipale a eseekulu yoopatxera yaahiwa sooxuttiha sa Yesu ni yaamoona apakaka miiriira, mene naamwi yoone miiriira, awo yaakhootta omuroromela. Mwaha wa heeni? Yoosoma evinre, nohoona mathowa maxexe yaaweerinhe atthu okwattuwa mwaha wa ele aahimaawe ni aapakaawe. Mwa yoosomeene yeela nnoorowa woona mathowa maxexe-tho. Mene-tho nnoorowa woona mwaha wa heeni atthu anaaramusaaya atthareli a Yesu ni eheeni eneera enikhavihere weera nihikwattuliwe.

(1) YESU KHAAKHANLENO NTHALU

Antxipale yaakwattuleya mwaha wa atthu Yesu aathanlaawe okhala asinthamwene awe. Mwaha wa heeni eneeraaya ekhumelele etthu emoha-moharu wa atthu akina olelo va? (Nwehe eparagrafo 3) *

3. Mukhalelo heeni wa Yesu waaweerinhe atthu okwattuliwa?

3 Emaara Yesu aaraawe elapo ya vathi, Yesu aakhalano onthamwene ni atthu a mikhalelo soovirikana. Owo annatxa naanamuhakhu ni-tho naale yaarino owera, mene-tho annaviriha ehuhu naatthu oohaawa ni ale yaari oohasuliwa. Opwaha mwa yeeyo, owo annaamorela ikharari ale atthu yaawoonaaya okhala “anamattheka”. Atthu akina yiisoona okhala anaxariya, yakwattuliwa mwaha wa mukhalelo wa Yesu. Awo yaahakoha atthareli awe: “Niwoko na xeeni nyuwo munatxanyu ni munawuryanyu vamosá ni alipa a musonkho ni òttheka?” Yesu ahaakhula eraka: ‘khaahiyono yaale arino okumi animuhaawela meediku, mene aani oovoreiwa. Nkarwenle owìtthana anaxariya, mene anamattheka, weera erukunuxe murima.’—Lu. 5:29-32.

4. Moovarihana ni yoolohera ya mprofeeti Yesaya, eheeni aYuda yeeraaya eweherereke wa Mesiya?

4 Soolepa sinhima heeni? Ahinaaye oyariwa Mesiya, mprofeeti Yesaya aahima vahinaaye weera amukhoottiwa naatthu. Yoolohera eyo yaahima ha: “Àvehiwa ni àhómoliwa ni atthu . . . ntoko mutthu mukhw’awe onòtxelaiye onwehexexa. Àramusiwa, hiyo khannampwantthe.” (Yes. 53:3) Ntoko enooniheraaya yoolohera ela, Mesiya amukhoottiwa “ni atthu”. Mene aYuda a eseekulu yoopatxera, yaaphwanela osuwela weera Yesu aamuramusiwa.

5. Arumeyi a Yesu anooneliwa hayi olelo va?

5 Neereke nookhalano maxupo mamoha olelo va? Aani. Ahooleli a ittiini olelo va, annawaakhulela atthu ootthuneya ni amuhakhu weera yeereleke empari igreja saya, ni-tho yaale mulaponi anooniwa okhala asuweli. Awo annawaakhulela atthu awo naamwi epakaka itthu sihinvarihana ni malamulo a Muluku. Ahooleli awo annaaramusa arumeyi a Yehova olelo va. Naamwi awo ereene oowiilipihera otthara malamulo a Muluku, akristu eekhaikhai khañyene atthu ootthuneya vathoni va elapo. Ntoko ohimmaawe murummwa Paulo, Muluku onthanla “itthu sohittittimiheya”. (1 Akor. 1:26-29) Nto vamathoni va Yehova, arumeyi awe ootheene tootthuneya.

6. Ninkela olikanxa hayi mukhalelo wa Yesu oonihenraawe va Matheyo 11:25, 26?

6 Nipakeke eheeni weera nihikwattuliwe? (Mmusome Matheyo 11:25, 26.) Muhiiwoke ni moonelo woowootha wa elapo voohima sa arumeyi a Muluku. Mwaakhulele weera Yehova onnaavarihela muteko atthu oowiiyeviha weera epakeke yootthunaawe. (Nsal. 138:6) Moone itthu Yehova onweraawe opaka aavarihelaka muteko atthu ehikhanle asuweli Vamaithoni va elapo.

(2) YESU AAVAANYIHA SOOXUTTIHA SOOWOOTHA

7. Mwaha wa heeni Yesu aawiitthanaawe maFarisi okhala anamootha, awo yoonenle hayi?

7 Yesu aavaanyiha sooxuttiha sa ahooleli a ittiini a ehuhu awe. Moolipa murima, Yesu aavaanyiha sookhovelela sa Afarisi, yaawo yaaxupeya ni mukhalelo woorapiha matata, ohiya mukhalelo woowaathokorora asitiithi. (Math. 15:1-11) Pooti weeraka atthareli awe, waawuuma owanoni ni masu uulummaawe. Mpaka ophiyera omukoha: “Wòsuwela wi aFarisi yìwakaru nsu nle àtikhina?” Nto Yesu owaakhula enre: “Mwiri wothene ohiphatteiwe ni Atith’aka a wirimu onopheliwe. Muhixupeye ni yawo. Mwahiye! Ari alipa a evasi. Vano mulipa a evasi amuholelá mulipa a evasi mukina, òweli aya enemorele munlittini.” (Math. 15:12-14) Yesu khaakhulenle weera moonelo woohireerela wa ahooleli a ittiini omukhoottihere wuuluma ekhaikhai.

8. Yesu oonihenre hayi weera Muluku khanaakhulela sookhovelela sa ittiini sootheene?

8 Yesu tho aavanyiha sooxuttiha soowootha sa ahooleli a ittiini. Owo khaakiha miruku sinhima weera, Muluku onnaakhulela sookhovelela sa ittiini. Opwaha mwa yeeyo, Yesu aahima weera antxipale yaarowa weetta mulako woowuunnuwa onronha wooriheyani ni atthu vakhaani yaarowa ovolowa mulako woophureya yoowo onronha wookumini. (Math. 7:13, 14) Yesu tho nave aahiiwanyeiha weera akina yaamwiipakiha weera ammukokhorela Muluku, nto mweekhaikhai ehimukokhorelaka. Owo aahima eeraka: “Mwìsuleleke ni maprofeti òwotha, yaawo anorwelani ni sowara sa eputtiputthi nto mmurimani mwaya ari akusupa òluwa. Muni mwàsuwele ni sowimasaya.”—Math. 7:15-20.

Antxipale yaakwattuleya mwaha wa atthu Yesu waaxuxula atthu soororomela sa thiru ni sookhovelela saya. Mwaha wa heeni eneeraaya ekhumelele etthu emoha-moharu wa atthu akina olelo va? (Nwehe eparagrafo 9) *

9. Sooxuttiha heeni sowootha sa ittiini Yesu oonihenraawe?

9 Soolepa sinhima heeni? Biblya aahima weera nthiti na empa ya Yehova nammukhura Mesiya. (Nsal. 69:10; [69:9 NM] Yoh. 2:14-17) Naari nthiti nene nenlo naamweerihe Yesu ovanyiha sookhovelela sowootha sa ittiini. Mwa ntakihero, maFarisi yuupuwela weera mutthu ookhalano etthu ehinkhwa; mene Yesu aahimme weera alipa ookhwa anookona. (Yoh. 11:11) Asaduki khayaaroromela weera waamukhala ovinyerera; mene Yesu anvinyereriha nthamwene awe Laazaro. (Yoh. 11:43, 44; Mit. 23:8) Afarisi yaahima weera itthu sootheene sinweerela atthu siroolempwa ni Muluku; mene Yesu aaxuttiha weera atthu ootheene antthuneya onthanla waari weera anonvarela muteko Yehova naari hooye.—Math. 11:28.

10. Mwaha wa heeni sooxutiha sahu sinaakwattulaaya atthu antxipale?

10 Neereke nookhalano maxupo mamoha olelo va? Aani. Atthu akina anakwattuleya naawooniheraka mBiblyani weera sooxuttiha ikina sa ittiini ti sowootha. Mwa ntakihero, weera ewereke waalamulela atthu, asithokweene a ittiini axuttiha weera Muluku onnaahisa atthu ohireera mirima omooroni. Nto hiyo nimmukokhorela Yehova Muluku ansivelo, ninnawoonihera atthu weera eyo kheeiyono ekhaikhai. Anamahoolela a ittiini enxuttiha weera munepa [mutthu] khonkhwa. Nave hiyo nohoona weera yooxuttiha eyo khenkhuma mBiblyani. Tivaavonto wakhanle weea—munepa khonkhwa—ovinyerera khawavareleya muteko. Ni vaavo ittiini sintxipale sinthalihaaya weera itthu sootheene sinikhumelela sirolempwa, hiyo ninxuttiha wera mutthu okhalano otaphuwa woothanla ni pooti wiithanlela onvarela naari ohinvarela muteko Muluku. Vano anamahoolela a ittiini ennasivela eyo? Ikwaha sintxipale ennanyoonyiwa.

11. Moovarihana ni Masu a Yesu eri va Yohani 8:45-47, Yehova onweherera eheeni wa arumeyi awe?

11 Ninkela opaka eheeni weera nihikwattuliwe? Mene naasivelaka ekhaikhai, onnatthuneya waakhulela sooruma sa Muluku. (Mmusome Yohani 8:45-47.) Hiyo khaninlikana ni Satana Diabo yoowo ohivirelenle okhala mweekhaikhaiyini. Khanintthumiha soororomela sahu. (Yoh. 8:44) Muluku ontthuna weera arumeyi awe “ethanyeke sonanara” ni evarexexeke yeele eri yooreera, ntoko Yesu opankaawe.—1 Akor. 12:9; Aheb. 1:9.

(3) YESU AATTHARATTHARIWA

Antxipale yaakwattuleya mwa wa Yesu okhwa vammwini wanihaaxero. Mwaha wa heeni eneeraaya ekhumelele etthu emoha-moharu wa atthu akina olelo va? (Nwehe eparagrafo 12) *

12. Mwaha wa heeni Yesu moota aakhwiiyaawe wakwattunlaaya Ayuda?

12 Eheeni yaaweriha Ayuda a ehuhu ya Yesu okwattuleya? Paulo enre: “Nnya hiyo ninnamulaleya Kristu òkhomeliwa vamwirini, ni otthekiha wa Ayuda ni nanepa wa amalapo.” (1 Akor. 1:23) Mwaha wa heeni Ayuda antxipale waaxumpaaya mwaha wa moota Yesu aakhwiiyaawe? Wa yaawo mwaha wa Yesu okhwa vamwirini va nihaaxero, yoona weera owo ari nasusuki—ohiya Mesiya.—Ola. 21:22, 23.

13. Heeni aYuda yaakwattunwe yaahahelaaya mpuwa soohima sootheene?

13 Ayuda yaakwattunwe khaayaahela mpuwa soohima sootheene. Weera Yesu aari mutthu oohittheka, owo ootheriwa moohixariwa ni-tho weera aathokororiwa moohixariya. Aphuki yamphukela Yesu, khayaavarela muteko exariya. Awo yaathukumana moowaakuveya ni yaatupha malamulo a ophukela. (Lu. 22:54; Yoh. 18:24) Waari weera aphuki ale khiyaari a nthalu, awo yanweha soowootheriwa sa Yesu saari weera saari seekhaikhai. Nto ohiya opaka eyo, awo yaawanse “anamoona oowootha, weera emphwanyeno mathowa weera emwiive”. Nto miruku saya sihikhumelakaru nnene, namakeya mutokweene aaheerera onvara Yesu ni masu awe weera emphanyeno nthowa noomwiivela. Etthu ele yaapakaaya yaatupha malamulo a ehuhu ele. (Math. 26:59; Mar. 14:55-64) Wootha iwe waapwaherera mpaka emaara Yesu avinyererihiwawe, aphuki yaapaka etthu yohixariya yalivaka “musurukhu wookwanela” anakhotto yaawo yaaweherera mahiye a Yesu, weera elaleyeke mitthenka sowootha voohima sa oriheya wa Yesu.—Math. 28:11-15.

14. Soolepa saahimme eheeni voohima sa okhwa wa Mesiya?

14 Soolepa sinhima heeni? Ekhaikhai weera aYuda a ehuhu ya Yesu khayuupuwela weera Mesiya aamukhwa, meene moone ele soolepa saahimaaya: ‘okhala weera àhiyeviha mpaka okhwa ni àhèrenkeliwa variyari va atakhali. Vettitthuni yowo àtexa sottheka sa antxipale ni àhàtxonttelela anamattheka’. (Yes. 53:12) Mwa yeeyo, aYuda khayaaphwanela okattuliwa emaara Yesu aakhwiiyaiye ntoko namattheka.

15. Soowootheriwa heeni sa Anamoona a Yehova siweerinhe atthu akina okwattuliwa?

15 Neereke nookhalano maxupo mamoha olelo va? Moohihovela! Yesu atthukiwa ni aathorihiwa moohixariya, ni mahiku ala, enneereya etthu emoha-moharu, ni Anamoona a Yehova. Moone matakihero vakhaani. wEstados Unidos, eyaakha ya 1930 mpaka 1940 atthu yannatthuneya orowa oTribunaale weera yaakihere otaphuwa waya woomukokhorela Muluku. Aphuki akina khayipithiihe ohinitthunawaya. oQuebec oKanada, ekerexa ni anamalamulela yaavara vamoha weera emalihe muteko ahu. Anamalaleya antxipale yatthukeliwa mwaha wooweera yaalaleera asimwattamananaaya voohima sa Omwene wa Muluku. wAlemanya, amiravo antxipale yahiviwa ni Manazista. Vanano va, asinnihu a oRussia atthukiwa mwaha woowuuluma itthu sa mBiblyani, etthu anhimaaya okhala “muteko wa mastremista”. Mpaka Biblya a Tradução do Novo Mundo nuulumo neeRussu okhottihiwa ehimaka weera “buukhu a mastremista”, mwaha wooweera okhalano nsina na Yehova.

16. Moovarihana ni 1 Yohani 4:1 mwaha wa heeni nneeraahu nihoototheyeke ni soowootha voohima sa arumeyi a Yehova?

16 Ninkela opaka eheeni weera nihikwattuliwe? Musuwele sinvoleihera mpuwa. Mwaha wa vamwaako, Yesu otxentxeriha weera atthu yamunruwana ni onisontta ni enootheraka yuulumaka itthu soonanara iri sootheene voohima sa atthareli a Yesu. (Math. 5:11) Ontannyera wootha wu Satana. Owo onnaavarela muteko amwiittanaahu weera emwaramware soowoothiwa wa ale entthara ekhaikhai. (Apok. 12:9, 10) Hiyo khanintthuneya owiriyana soowoothiwa iya amwiitthanaahu anhimaaya. Nihaakhulele weera soowoothiwa iyo sinoopopihe naari siriirihe nroromelo nahu.—Mmusome 1 Yohani 4:1.

(4) YESU AATUMIHIWA NI AATTHAIWA

Antxipale yaakwattuleya mwa wa Yesu otumihiwa ni Yuda Iskarioti. Mwaha wa heeni eneeraaya ekhumelele etthu emoha-moharu wa atthu akina olelo va? (Nwehe iparagrafo 17-18) *

17. Sooweereya saakhumelenle Yesu ahinaaye okhwa saakwattunle ahayi atthu akina?

17 Ahinaakuveene okhwa, Yesu aatumuhiwa ni mmoha aatthareli awe. Oohuusera mukina aamukhootta Yesu imaara tthaaru ni akina yaamutthawa ohiyu wa okhwa wawe. (Math. 26:14-16, 47, 56, 75) Yesu khaatikhinne. Owo aathaliha vahinaaye weera eyo yaamweereya. (Yoh. 6:64; 13:21, 26, 38; 16:32) Moowoona eyo, akina yaakwattuleya ni yaannuupuwela: Waari weera ti hiiho atthareli yeeraaya, miyo nkintthuna weerela empari egrupu ela!

18. Soolohera heeni saakwaneele ahinaakhuveene okhwa Yesu?

18 Soolepa sinhima heeni? Iyaakha sintxipale sa muttuli, Yehova aahima weera Mesiya, amutumihiwa ni makhoopiri 30 a eparatha. (Zak. 11:12, 13) Mutthu aarowa omutumiha aarowa okhala mmoha a sinthamwene awe. (Nsal. 41:10 [41:9 NM]) Nave mprofeeti Yesaya oolepa: “Ommane mukukhuli, nananoru iputtiputthi sini simwaramwareye.” ( Zak. 13:7) Mene ale yaarino murima yoorera khayaakwattunwe ni itthu iya. Ohiya okwattuliwa, woona soolohera sa mBiblyani sikwanelaka mwa Yesu nroromelo naya naamweera olipa.

19. Ale arino murima yooreera esuwenle eheeni?

19 Neereke nookhalano maxupo mamoha olelo va? Aani. Olelo va, Anamoona a Yehova oosuweliwaxa aahiya ekhaikhai ni athatuwa anamavirikanyiha ni enneerera waahapuxa akina. Evarihelaka muteko ijornal ni interneti, awo ennalaleya mitthenka soonanara ni itthu soohiroromeleya voohima sa Anamoona Yehova. Mene ale aarino murima wooreera khankwattuwa. Ohiya okwattuliwa, awo asuwela weera Biblya aahima oratxiru weera akina yamukhala namavirikanyiha.—Math. 24:24; 2 Ped. 2:18-22.

20. Heeni eneera enikhavihera mwaha wa ale ehiyale ekhaikhai (2 Timotheyo 4:4, 5)

20 Ninkela opaka eheeni weera nihikwattuliwe? Onitthuneya olipiha nroromelo nahu. Weera niwera opaka eyo, onnatthuneya omusoma Biblya, ovekela moohihiyerereya ni oviheereriwa ni muteko Yehova onivanhaawe. (Mmusome 2 Timotheyo 4:4, 5.) Nakhalano nroromelo, khaninkela okhala ooxupeya niiwaka itthu soonanara voohima sa Anamoona a Yehova. (Yes. 28:16) Omusivela wahu, masu awe ori Biblya ni waasivelawahu asinna onkela onikhavihera ohikwattuwa mwaha wa ale ehiyale ekhaikhai.

21. Naamwi atthu antxipale eramusaka sooxuttiha sahu, yoororomeliha heeni masu a Muluku ennivahaaya?

21 Eseekulu yoopatxera antxipale yaakwattuleya ni yaamuramusa Yesu. Emaara emoha-moharu atthu antxipale yaamwakhulela. Mwa yaawo, aari mmoha asithokweene a Esinedriyu ya Yuda ni mpaka muloko “mutokotoko wa anamakeya”. (Mit. 6:7; Math. 27:57-60; Mar. 15:43) Emoha-moharu enneereya olelo va, antxipale khiyaavo enaapakiha weera ekwattuliwe. Mwaha wa heeni? Mwaha wooweera awo aasuwela ni sinnaasivela ikhaikhai siri mBiblyani. Ntoko ehimaaya masu a Muluku: “Murettele mutokotoko ori wa yale anatthuna ikano sanyu: khayavovo anrowa wàtthekiha yawo.”—Nsal. 119:165.

ETXIPO 124 Niroromeleyeke Okathi Wootheene

^ eparag. 5 Yoosoma evinre, nohoona mathowa maxexe yaaweerinhe atthu omuramusa Yesu ni etthu eneeriha oramusiwa atthareli awe olelova. Mwa yoosomeene yeela nnoorowa woona mathowa maxexe-tho. Mene-tho nnoorowa woona mwaha wa heeni ale ammusivela Muluku ahintthuneyaaya ohiya ekwattuliwaka.

^ eparag. 60 YOOTAPHULELA YA EFOOTU: Yesu atxaaka vamoha ni Matheyo vamoha ni anamaliviha akina a musonko.

^ eparag. 62 YOOTAPHULELA YA EFOOTU: Yesu atxaaka vamoha ni Matheyo vamoha ni anamaliviha akina a musonko.

^ eparag. 64 YOOTAPHULELA YA EFOOTU: Yesu onnivahiwa ovilela vamwirina wa nihaaxero.

^ eparag. 66 YOOTAPHULELA YA EFOOTU: Yuda onninvariha Yesu ni ebeexu.