Skip to content

Skip to table of contents

MWAHA ONTHOKORORIWA 28

Muhikhaleno munepa wootthuna okuphana—mene mwaasaasereke murettele

Muhikhaleno munepa wootthuna okuphana—mene mwaasaasereke murettele

“Nihikhale òwisona, muhitannyaneke mukina ni mukhw’awe, muhikhalelaneke nrima mutthu ni mukhw’awe.”—AGAL. 5:26.

ETXIPO 101 Nimurumeeleke Yehova Mowiiwanana

ELE NINKELA AHU OXUTTERA *

1. Munepa wootthuna okuphana onnaweeriha heeni atthu akina?

MAHUKWAANO munepa wootthuna okuphana onnaweeriha atthu weera yiikuxerereke. Mwa ntakihero, empresario pooti ovarela muteko itthu atthunaka okhalano munepa wootthuna okuphana. Mulipa ootthimaka pooti omurekula mukhwaawe atthunaka owina. Ole ontthuna ovara muteko wooniversidade pooti opaka etthu emoharu. Mene hiyo ntoko makristu onnatthuneya osepa mikhalelo iyo mwaha wooweera “miteko sa weerutthuni.” (Agal. 5:19-21) Nyuwo mwaasuwela weera naamwi nihisuwelaka pooti okhalano munepa wootthuna okuphana mmulokoni? Tivoothhuneya wiikasoopa mwaha wooweera munepa wootthuna okuphana pooti onanariha wiiraana mmulokoni.

2. Eheeni ninkelaahu woona mwa yosomeene yeela?

2 Mwa yoosomeene yeela, ninrowa wuuluma mikhalelo soonanara sikhanle ooneeriha otthuna okhalano munepa wootthuna wakupha asinna. Navinya vaavo, ninkela woona matakihero a alopwana ni athiyana a ehuhu alempwaawe Biblya yaawo yahahiñye ewokiwaka ni munepa wootthuna okuphana. Mene nihinaaye, ninkela woona moota nneeraahu omwaleya mikhalelo sahu.

OMWALEYA MIKHALELO SAHU

3. Makoho heeni nintthuneyaahu wiipakela?

3 Emaara yootheene onnatthuneya omwaleya mikhalelo sahu. Hiyo pooti wikoha ha: ‘eheeni enkeeriha otthuna wiilikanxera ni atthu akina?’ Kinnatthuna wiilikanxera ni atthu akina? Eheeni enkeeriha otthuna onvarela muteko Muluku? Otthuna waakupha atthu akina? Otthuna omukupha munna? Naari yootthunaaka otthuna omuhakalaliha Yehova? Tivootthuneya wiipakela makoho ala. Nrowe noone ele masu a Muluku anhimaaya.

4. Moovarihana ni Agalata 6:3, 4, mwaha wa heeni nihintthuneyaahu wiilikanxera ni atthu akina?

4 Biblya onnathaliha nnenesene weera tivowoopiha otthuna wiilikanxera ni atthu akina. (Mmusome Agalata 6:3, 4.) Mwaha wa heeni? Mwaha wooweera noona weera hiyo tootthuneya waapwaha asinna nneereke wiisunnuwiha. Moota mukina hiyo noona weera khanikhanle muteko, nnookhulumuwa. Wiilikanxera ni atthu akina khoonoonihera okhala mutthu a miruku. (Arom. 12:3) Katerina, * murokora yoowo onkhala Grécia ohimme ha: “Emaara ekina miyo kaamakela wiilikanxera ni asirokora akina ooreera ni ookhumela nnene mmutekoni woolaleera ni ale yaasuwela waapaka asinthamwene. Mwaha wa yeeyo, miyo kaisoona ohikhala muteko.” Muupuwele weera Yehova khoottutthenleni mwekhaikhaini mwaha wooreera, woosuwela wuuluma naari mwaha woosuweliwa, mene mwaha woomusivela ni omwiiwelela mwanawe.—Yoh. 6:44; 1 Akor. 1:26-31.

5. Eheeni muxuttenraanyu ni yooweereya ya munna onitthaniwa Hyun?

5 Nikoho nikina nintthuneyaahu wiipakela tinla: ‘Keereke asinna a mmulokoni ankoona okhala mutthu owaasaasera murettele naari ankoonela okhala mutthu ootthuna onyakulihana?’ Moone ni yooweereya ya munna oniitthaniwa Hyun onkhala oCoreia do Sul. Moovira ehuhu vakhaani owo aawoonela asitokweene a mmulokoni okhala amwittanaawe. Owo onhima ha: “Miyo kamaakela waavaanya asitokweene a mmulokoni ni nkaakhulela itthu awo yaahimaaya.” Yaakhumelenle heeni? Hyun onnathaliha eeraka: “Mukhalelo aka waananariha wiiraana mmulokoni.” Moohakalaliha asinthamwene awe Hyun yamukhavihera oreherera mukhalelo awe ni owo aattharuwa. Owo aatxentxa mukhalelo awe ni olelo mutokweene ooreera murima. Wakhala weera nookhalano munepa wootthuna okuphana ohiya woowiiha murettele, onnitthuneya otxentxa moowakuveya.

MWIIKOSOOPE WEERA MUHIKHALENO MUKHALELO WOOWIISOONA NI NRIMA

6. Moovarihana ni Agalata 5:26, mikhalelo heeni soonanara simmweeriha mutthu okhalano munepa wootthuna okuphana?

6 Mmusome Agalata 5:26. Mikhalelo heeni soonanara simmweeriha mutthu akhalano mukhalelo wootthuna okuphana? Mukhalelo mmoha wiisoona. Mutthu oowiisoona toowiisunnuwiha ni ontthuna weera itthu sootheene sikhaleke sawaweru. Mukhalelo mukina woonanara, nrima. Mutthu anrima khantthuna paahi okhalano itthu saakina paahi, nave-tho ontthuna weera itthu atthu akina ekhalannaaya eyeleele. Mweekhaikhai nrima ninnamweeriha mutthu owiitta atthu akina. Moohihovela, ontthuneya wiilipihera weera nihivale mikhalelo iyo soonanara!

7. Ntakihero heeni nnoonihera woopiha waya wiisoona ni nrima?

7 Wiisoona ni nrima, pooti olikanxeriwa ni ntthupi nimmuriipiha kombostiivele a eviyau. Mene eviyau pooti ovava, nave mwaha wa ntthupi nno, pooti ottiyela ituubu ahinavira kombustiivele, mene yookhumelelaaya mutooro khonkhala ni ikuru sooweemela ni eviyau pooti omora. Etthu emoharu pooti weereya ni mutthu oowiisoona ni anrima. Owo pooti onvarela Yehova mwa iyaakha sintxipale. Mene yootthunaawe yaari ya wiisunnuwiha ni nrima, owo pooti omora. (Mir. 16:18) Owo khoiyono paahi onrowa ohiya onvarela Yehova, mene onoonanariha mukhalelo awe ni waakina. Nnaapake heeni weera niikosoope ni mukhalelo woowiisoona ni nrima?

8. Moota heeni nneeraahu niwaneno mukhalelo woowiisoona?

8 Hiyo ontthuneya owanano mukhalelo woowiisoona nuupuwelaka miruku murummwa Paulo aavanhaawe Afilipi: “Muhipakaka etthu niwoko novanyihana naari nowiisoona hoye, mene mowiyevihani mwattittimihaka asikhwinyu wipwaha asinane anyu.” (Afil. 2:3) Naawoonaka atthu akina okhala a vasulu onipwaha hiyo, khaninkela okhalano munepa wootthuna okuphana naari waakupha yaale esuwenle itthu sintxipale onipwaha hiyo. Opwaha mwa yeeyo, nneereke ohakalala ni awo vantxipalexa wakhala weera envarela muteko osuwela waya envarelaka muteko Yehova. Etthu emoharu tho, asinna ni asirokora entthuneya tho ottharaka miruku sa murummwa Paulo. Atthu ootheene yatthara miruku sa murummwa Paulo, muloko onoovirelela okhala wa murettele ni woowiiraana.

9. Nnaapake heeni weera nisempe waakhalela nrima atthu akina?

9 Hiyo nnoowera okosoopa mukhalelo ahu wootthuna waakhalela nrima atthu akina wakhala weera nnimwiiyeviha naari neera ha, wakhala weera nnookhalano elimite. Wakhala weera nnimwiiyeviha, khaninkela weerera weera hiyo noosuwela itthu waapwaha atthu ootheene. Opwaha mwa yeeyo, nneereke oxuttera itthu ni atthu yaale esuwenle itthu sintxipale. Mwa ntakihero, neereke mmulokoni mwanyu ookhala munna ompaka nyaha soovara murima? Mene mmukoheke moota oniirehereraawe aapakaka nyaha iyo. Naari moomusuwela murokora mmoha onwera waapeya nnene? Munvekele miruku sa moota woowaapeya nnene. Nyuwo mmiravo, neereke onnoovilani waapaka asinthamwene? Muveke miruku mutthu yoowo onkhumelela nnene sa moota woowapaka asinthamwene. Napaka etthu eyo, nnoowera osempa mukhalelo woowaakhalela nrima atthu akina ni nnimwaatxeerera mikhalelo ninweraahu opaka.

MUXUTTERE NI MATAKIHERO A MBIBLYANI

Mwaha woowiiyeviha wa Gideyoni aavireleliha murettele ni atthu a nloko na Efrayimi (Nwehe eparagrafo 10-12)

10. Nxupo heeni aakhalannaawe Gideyoni?

10 Muupuwele ni etthu yaakhumelenle ni Gideyoni, yoowo aari nloko na Manase, ni alopwana a Efrayimi. Akhaviheriwaka ni Yehova, Gideyoni ni atthu yaaphiyera 300, yaawina ekhotto yaaphwanelaaya wiisunnuwiha. Mene alopwana a Efrayimi yaarowa okumana ni Gideyoni, mene ohiya weera yaattottopele mene weera yaakhulaneno. Woona wene, wiisunnuwiha waatuthuleya mwaha weera Gideyoni khawompe orowa owana ni amwiittani a Muluku. Awosa yaaweha paahi ovuwiha nloko naya, ehiwehaka ele—Gideyoni aapankaawe weera akhavihere ovuwiha nsina na Yehova ni waakihera muloko wa ana Israeli.—Aph. 8:1.

11. Gideyoni aalenle heeni atthu a wEfrayimi?

11 Moowiiyeviha Gideyoni aahaleela atthu a wEfrayimi eeraka: “Exeni kipankiyaka opwaha mpankiyanyu?” Vano Gideyoni aathaliha ntakihero nimoha na moota Yehova aareelinhaawe nloko na Efrayimi. Nto mwaha woolokolola masu ala alokolonlaiye, “esar’aya yàrirya oholo wawe.” (Aph. 8:2, 3) Gideyoni aarihela ottaiwene wiisunnuwiha weera aasaasere murettele wa atthu a Muluku.

12. Ninxuttera heeni ni yooweereya a alopwana a wEfrayimi ni Gideyoni?

12 Ninxuttera heeni ni yooweereya ela? Ntoko alopwana a wEfrayimi nooxuttera weera, khanintthuneya waasaasera ovuwa wahu ohiya onvuwiha Yehova. Wakhala weera ninhoolela emusi naari naasitokweene a mmulokoni nave pooti oxuttera etthu yootepa otthuneya ni yooweereya ya Gideyoni. Wakhala weera mutthu oonyoonyiwa mwaha wa etthu epakeñye nintthuneya weerera osuwela moonelo awe. Hiyo tho pooti omuttottopela mutthu owo opanke etthu yooreera. Eyo enootthuneyaka wiiyeviha wakhala weera yohooneya weera mutthu owo khapanke etthu yooreera. Mene ovireleliha murettele eri etthu yootthuneya ohiya ohima weera tiyoonanara naari tiyooreera.

Mwaha woororomela weera Yehova ammaliha maxupo awe Hana waamutthikela murettele awe (Nwehe eparagrafo 13-14)

13. Maxupo heeni Hana aavirihaawe ni moota heeni owo aamalinhaawe maxupo awe?

13 Muupuwele tho ntakihero na Hana. Owo aatheliwe ni mulevi eeriwa Elkana yoowo aamusivela vantxipale. Etthu yooxupa yaari weera Elkana aakhalano muthiyana mukina eeriwa Penina. Elkana annamusivela vantxipale Hana ompwaha Penina, mene “Penina aahaayara anamwane, mene Hana khamuyanreru mwana”. Mwaha wa yeeyo, Penina annamutannya vantxipale Hana moohihiyerera “ohiyavo namwatteiwa awe ànamuhasula ni nihasu nri nothene amuyevihaka opwaha”. Hana oonenle hayi? Owo aanyoonyiwa vantxipale! “Owo aananla mpakano okhotta otxa.” (1 Sam. 1:2, 6, 7) Opwaha mwa yeeyo, khavo enoonihera weera Hana annamwinlela ikukuttula Penina. Ohiya opaka eyo, owo anvekela Yehova ni murima wootheene ni aaroromela weera Yehova amphuka mwaha ole. Neereke muhoolo mwaya Penina annamukosopa nnene Hana? Biblya khonhima. Mene ninsuwelaahu eri yooweera waamutthikela murettele awe. “Nomala Hana àhètta ephiro awe àhotxa ni ekhove awe khayaphwanaphwana ni yele ya khalai”.—1 Sam. 1:10, 18.

14. Nxuttenre heeni ni ntakihero na Hana?

14 Nxuttenre heeni ni ntakihero na Hana? Wakhala weera ookhala mutthu ontthuna wookuphani muupuweleke weera okhala onoona etthu eyo. Nyuwo khontthuneya wiihiya nwiniwaka ni munepa wootthuna okuphana. Opwaha mwa yeeyo, woohotthikiha yoonanara ni yoonanara, mweerere waasaasera murettele. (Arom. 12:17-21) Nnaamweera mutthu owo ahitthunaka otxentxa mukhalelo awe, nyuwo munoowera ookhalano murettele.

Apolo ni Paulo mwaha woosuwela weera Yehova sika aareeliha muteko aya, nave khayoonana okhala amwittana (Nwehe eparagrafo 15-18)

15. Eheeni yaalikanaaya Apolo ni Paulo?

15 Nave muupuwele ele ninxutteraahu ni ntakihero na murummwa Apolo ni na murummwa Paulo. Atthu ala eeli yaasuwela ele soolepa sinhimaaya. Ooweeli aya yannasuweliwa ni yaari anamahusiha ookhumelela nnene. Oweele aya yaahakhavihera antxipale okhala atthareli. Mene Apolo naari Paulo khayoonana okhala amwiittana.

16. Omutthu wa Apolo waari wa moota heeni?

16 Apolo aari “a wAlexandria”, ecidade yeeyo atthu yaasomaayawo ehuhu ele. Mwaha wooweera aari oowera opaka nyaha ni aari mulopwana “òsuwela wuluma ni òwerya mwa solempwa”. (Mit. 18:24) Emaara Apolo aaraawe okorintu, atthu akina a mmulokoni yaahima weera yannamusivela vantxipale waapwaha asinna akina yaawo yaavanre muteko nipuro nne, omuhela mpuwa Paulo. (1 Akor. 1:12, 13) Neereke Apolo annaakhulela etthu eyo? Hoye. Moohihovela, ehuhu ekina avinyakaruwo okorintu, Paulo anvekela weera atthikelewo. (1 Akor. 16:12) Paulo khaamwaakhulela otthikela okorintu oriki aakawanyiha muloko. Eyo yooniheraka weera Apolo annavarihela osuwela waawe—weera akhavihere olaleya mitthenka sooreera ni waalipiha asinna. Khaninhovela weera Apolo aari mutthu oowiiyeviha. Mwa ntakihero, khuwaavo olempwalaawevo mBiblyani onhimmwaka weera Apolo aanyoonyiwa vaavo Akila ni Prisila “yamwakhela ni yamutaphulela ephiro ya Muluku voreraxa”.—Mit. 18:24-28.

17. Paulo aapanke heeni weera aasaasere murettele?

17 Murummwa Paulo annisuwela muteko wootheene wooreera Apolo aapakaawe. Mene Paulo khiisoova mwaha wa yoowo. Paulo aari mulopwana oowiiyeviha ni aakhalano muupuwelo wooreera ni eyo yaahooneya moorwela mwa miruku aavanhaawe muloko wa oKorintu. Vaavo asinna akina yapatxenraaya ohima: “Miyo kiri a Paulo”, Owo khiisoona. Opwaha mwa yeeyo, ovuwa wootheene amuronhela Yehova Muluku ni Yesu Kristu.—1 Akor. 3:3-6.

18. Moovarihana ni 1 Akorinto 4:6, 7 eheeni ninxutteraahu ni matakihero a Paulo ni Apolo?

18 Ntakihero na Paulo ni Apolo ninninxuttiha eheeni? Hiyo Nnoowera ovara mwa kuru mmutekoni mwa Yehova mpakano waakhavihera atthu akina orowa va woolo mpaka oBatiziwa. Mene hiyo noosuwela weera okhumelela wahu nnene eri mareeliho enkhuma wa Yehova. Paulo ni Apolo annanixuttiha ntakihero nootepa otthuneya—nave ninnasuwela vaavo hiyo ninkhalanaahu miritti sintxipale, ninnakhalano eparakha yoovireleliha waasaasera murettele. Ninneera asantte vantxipale mwaha wa asitokweene a mmulokoni ni arumeyi oorumeela yaawo annikhavihera ovirelela okhala oowiiraana ni a murettele ni atthu akina, awo ampaka eyo enivahaka miruku sinkhuma mmasuni a Muluku. Awo khantthara ntakihero naya paahi mene na Yesu Kristu!—Mmusome 1 Akorinto 4:6, 7.

19. Eheeni ootheene a hiyo nintthuneyaahu weera nipakeke? (Moone tho ekwadru “ Muhikhaleno munepa wootthuna okuphana”.)

19 Ootheene hiyo noohaakhela wa Muluku ikuru ni eparakha yonvarela muteko. Hiyo pooti ovarela muteko ikuru iyo weera nakhavihere “atthu akina”. (1 Ped. 4:10) Apaale nyuwo pooti woona weera khamunvara ntoko mwaatthunaanyu. Mene mupuwele weera itthu sootheene munvaraanyu nnamweera sireene vakhaneene munnakhavihera ovirelela murettele. Eyo enlikanaka ni mattapwatta makhanene yalupanyiwa ennakhala ekuwo. Vano mpakeke ele munweraanyu weera nvenxe vamurimani vanyu mukhalelo wootthuna wakupha atthu akina. Mpake tho ele munweraanyu weera murettele ni wiiraana ohimale mmulokoni.—Aef. 4:3.

ETXIPO 80 Mweererye, ni Moone Wira Yehova Tooloka

^ eparag. 5 Ntoko hiihaale eyoopwe yakhalano muthari vakhaaneene emphweeyaaya, emoha-moharu enimweereya wakhala weera mmulokoni wookhamo munepa wootthuna okuphana. Wakhala weera muloko khonkhala woowiiraana omukokhorela wahu Yehova khonkela okhala wooreerela. Mwa yoosomeene yeela ninkela woona moota woosepa munepa wootthuna okuphana. Nave-tho nnimoona moota woowaasaasera murettele mmulokoni.

^ eparag. 4 Masina makina aatxentxiwa