Skip to content

Skip to table of contents

Nyuwo mwaasuwela?

Nyuwo mwaasuwela?

Neereke Moridokaiya aakhala tthiri?

ElIIVURU ya mBiblyani ya Estheri ennuuluma woohima sa mulopwana mmoha oneeriwa Moridokaiya. Owo aakhalano muritti mutokotoko voohima sa sooweereya sa etempu ele. Moridokaiya aari mmoha aYuda aathamihiwe ni owo aavara empa ya mwene oPersia. Etthu ela, yeereñye woopatxerani wa eseekulu yanaathanu A.E.C., “mahiku [amwene] Àsuwero.” (Mahiku ahu ala mwene owo onnasuweliwa okhala Xerxes I.) Moridokaiya aaheeriha weera mwene ahiiviwe. Mwene ole owo amwakinhaawe oonihereka omuxukurela, aheeriha weera Moridokaiya attittimihiwe variyari va muloko. Mene muhoolo mwaya, akhwaakaru mwene Hamini, mwiittani a Moridokaiya ni aYuda, mwene anvaha Moridokaiya ehitxe ya okhala ministru oopatxera. Mwaha wookhala ministru oopatxera, Moridokaiya aakhalano eparakha ya opaka nlamulo nenno naavulunxe aYuda yaakhala moomweneni wa oPerisia.—Estheri 1:1; 2:5, 21-23; 8:1, 2; 9:16.

Alipa oohima sooweereya akina a eseekulu ya 20, enhima weera eliivuru ya Estheri khenakhale ni itthu sinhimmwa mwemmo itthu sa ithale, nto ni masu aya ala, awo enhima weera Moridokaiya khintale okhala. Mene eyaakha ya 1941, alipa oothipathipa yaaphwanya etthu enkhavihera ele Biblya onhima awe woohima sa Moridokaiya. Alipa oothipathipa ala, yaphwannye eheeni?

Alipa ootholathola yaahoonelela etexto cuneiforme elempwaleene nnuulumo na oPersia, va yoolepeene yeela, naalempwalevo nsina na mulopwana mmoha oniitthaniwa Marduka (Moridokaiya nemakhuwa Exirima). Owo aavara ntoko musatoro, oweharu avara oSusa ntoko mulipa okontari. Arthur Ungnad espesialista mmoha a sooweereya sa Oriente, ohimme weera, yoolepa ele elempwale nnuulumo na oPersia, “nimuhiyaka Biblya sevale-vale, yaari yoolepa emoha yooluma woohima sa Moridokaiya” etempu ene yeele.

Ungnad ahimakaru etthu ela, maspesialista aataphulela itexto sintxipale sa cuneiforme sa oPersia. Emoha wa soolempwa sene seiya ninphwanya itabuinya sa Persépolis saphwanyinwe vamathalani wiiyaathiwaayavo muhakhu waattamela emuuru ya ecidade. Itabuinya iya ti sa mahiku amwene Xerxes I, itabuinya iya silempwale nnuulumo na elamita ni mutabuinyani mmo ennaphwanyeya masina matxipele enromoliwa mwa eliivuru ya Estheri. a

Nsina nooweera Moridokaiya naari neere (Marduka) moota ninlempwaaya mwa soolepa cuneiforme sa oPersia

Itabuinya sintxipale sa Persépolis sinnahima nsina na Marduka, yoowo aavara ntoko secretariyu amwene oSusa emaara yeeyo alamulelaawe mwene Xerxes I, itabuinya sene seiya sinnamuhima Marduka okhala namataphulela. Eyo ennavarihana ni ele Biblya onhimaawe woohima sa Moridokaiya, owo aari mmoha ahooleli aavara empa ya mwene Àsuwero (Xerxes I) uuluma muulumo meeli. Moridokaiya annakilaathi veeli-veeli va mulako wa empa ya mwene oSusa. (Estheri 2:19, 21; 3:3) Mulako ola, khaiyene waari mulako piswa yaari eprediyu yootikiniha, weiwo yaavaraayawo anamahoolela amwene.

Ninnawera woona weera sookhala itthu soolikana vaariyari va Marduka ohimmwale mutabuinyani ni Moridokaiya ohimmwale mBiblyani. Awo yaakhala ehuhu emoha, nipuro nimoha ni yaavara ntoko mmoha ahooleli aguvernu ni yaavara muteko nipuro nimoha. Itthu sootheneiiya sinnoonihera weera Moridokaiya ni Marduka ti mutthu mmoharu onhimmwa eliivuru ya Estheri.

a Eyaakha ya 1992 prusoore Edwin M. Aahima masina muloko yaakumihiwe mutabuinyani mwa Persépolis yaawo enhimmwa eliivuru ya Estheri.