Skip to content

Skip to table of contents

MWAHA ONTHOKORORIWA 19

Apokalise—Onooxuttihani eheeni olelo va

Apokalise—Onooxuttihani eheeni olelo va

“Òreriwa ti yole onasoma masu anlokoha . . . sa muholo ni anakhapelela.”—APOK. 1:3.

ETXIPO 15 Munvuwihe Kristu: Mwaana Oopacerya a Yehova

ELE NINKELA AHU OXUTTERA *

1-2. Mathowa heeni enneeriha opwatthela eliivuru ya Apokalise?

 NEEREKE nyuwo mwannawopiwe orowa woona ifootu sa mutthu mukina? Mwaawehaka ifootu iyo nyuwo munoona ikhove sa atthu muhaasuwenlaanyu. Mene efootu emoha mwaatthu ootheene ennoottutthani murima. Mwaha wa heeni? Mwaha wooweera nyuwo mookhalamo nfootuni mmo. Mwaasomaka, nyuwo munneerera wuupuwela woowini yaatirariwaayawo efootu eyo ni nyuwo munneerera waahima atthu ootheene yaatirarinwe efootu eyo. Mweekhaikhai efootu eyo tiyooreera tthiri.

2 Eliivuru ya Apokalise enlikana ni efootu ele nthalinhaahu. Mwaha wa heeni? Mwaha wa mathowa meeli. Nthowa noopatxera, eliivuru ya mBiblyani naalepeliwa hiyo. Eversu yoopatxera ya eliivuru ela hiyo ninsoma ha: “Ola ti apokalise a Yesu Kristu, Muluku anvanhiyaiye wera awònihere akaporo awe seiyo sinèra sèreye vohilekela.” (Apok. 1:1) Mwa yeeyo, etthu elempwe muliivuruni kheenaahima atthu ootheene mene ennihima hiyo, nri arumeyi oowiivaherera a Muluku. Ntoko atthu a Muluku, hiyo nihitutuxereyeke wakhala weera nnimoonelela weera ninnapakela empari okwanela wa eprofeciya eri muliivuruni mu, masu makina hiyo ninnapwanyeya mpuwa “mwa efootu” yeele nthalinhaahu.

3-4. Moovarihana ni Apokalise, iprofeciya sawe saakela okwanela ni saakela onihela mpuwa hayi hiyo?

3 Nthowa na naaveeli ninnahima okwanela wa iprofeciya iya. Murummwa Yohane aathaliha ehuhu eyo vaavo aahimmaawe ha: ‘Kitthukeliwaka mmunepani nihiku na Apwiya.’ (Apok. 1:10) Ehuhu murummwa Yohane aalempaawe masu ala eyaakha ya 96 E.C., “nihiku na Apwiya” neera nrakamenleene. (Math. 25:14, 19; Luka 19:12) Mene moovarihana ni iprofesiya sa mBiblyani, nihuku nno naapatxenre eyaakha ya 1914 vaavo Yesu aapatxenraawe olamulela wiirimu. Okhuma eyaakha eyo, iprofeciya sa Apokalise seiyo saahela mpuwa atthu a Muluku saapatxera okwanela. Aani, vano ninkhala “mmahikuni mwa Apwiya”!

4 Mwaha wooweera ninkhala ehuhu ela yoohakalaliha, hiyo onnatthuneya ovarexexa miruku iyo sa nsivelo silempwale eliivuru ya Apokalise 1:3: “Òreriwa ti yole onasoma ni yale anìwa masu anlokoha sa muholo ni anakhapelela seiya silempwalewe’mo, niwoko ehuhu yòhàttamela.” Mweekhaikhai, nintthuneya ‘osoma moowiiwanyeya weera niiwe eprofeciya ela’, ni “okhapelela.” Masu makina heeni nintthuneyaahu okhapelela?

MOONE WAARI WEERA OLAPELA WANYU ONNAAKHULELIWA NI YEHOVA

5. Moota heeni eliivuru ya Apokalise enttittimiheraaya mukhalelo ahu, woowoona weera olapela wahu onnaakhuleliwa wamaithoni wa Yehova?

5 Okhumela ekapiitulu yoopatxera ya Apokalise, nooxuttera weera Yesu onnoona itthu sinkumelela mmulokoni mwa atthu awe. (Apok. 1:12-16, 20; 2:1) Yesu aahoonihera yoosuweliha ya murima mwaha wa mutthenka aarumihenlaawe atthu a miloko sa w’Asia Minor. Mitthenka iyo, owo aavaha miruku sootthuneya weera owo aakhavihere makristu oopatxera, woona wakhala weera olapela waya onnaakhuleliwa ni Yehova. Opwaha mwa yeeyo, itthu saahimmwale mmitthenkani mmo, sinnavarihana ni atthu a Muluku olelo va. Etthu heeni ninxutteraahu? Muhooleli ahu Yesu Kristu onnapwatthela sootthuna sahu, naari neere, mikhalelo sahu soomunepani, ni onnapaka ele onweraawe weera anikosoope. Khiyaavo owo ohinoonaawe. Owo oosuwela weera nintthuneya waakhuleliwa ni Yehova. Miruku heeni aavanhaawe hiyo nintthuneyaahu owehexexa olelo va?

6. (a) Moovarihana ni Apokalise 2:3, 4, maxupo heeni waakhalannaawe muloko wa Aefeso Yesu aathalinhaawe? (b) Itthu heeni ninxutteraahu?

6 Mmusome Apokalise 2:3, 4Khanintthuneya oyeleela omusivela wahu Yehova. Mitthenka Yesu aavanhaawe muloko wa Aefeso, soonihera weera awo yannatthuneya ovilela ni ovirelela omulapela Yehova moohihiyerereya nnaamweera yaaviriha maxupo. Nnaamweera waari hiiyo, awo yaayeleela nsivelo naya woopatxerani. Awo yaatthuneya ovireleliha nsivelo naya, opwaha mwa yeeyo-tho, okokhorela kapena olapela waya khawaakhuleliwa ni Yehova. Etthu emoha-moharu olelo va, nintthuneya opaka ele ninweraahu ohiya paahi ovilelaru, mene nintthuneya ovilela ni itthu soopwanelela. Muluku ahu onnapwatthela ohiya paahi ele nimpakaahu, mene mwaha wa heeni nimpakaahu. Itthu nimpakaahu ti sootthuneya wamaithoni vawe, mwaha wooweera olapela wahu okhumeke mwa nsivelo ni oxukurela wahu mwaha wa itthu owo onnivahaawe.—Mir. 16:2; Mar. 12:29, 30.

7. (a) Moovarihana ni Apokalise 3:1-3, maxupo heeni Yesu onnaawe woohima sa muloko wa oSardi? (b) Eheeni nintthuneyaahu opaka?

7 Mmusome Apokalise 3:1-3. Nintthuneya ovirelela okhala ookhunula maitho ni oowehaweha. Makristu a muloko wa Sardi yaakhalano maxupo oovirikana. Nnaamweera yaari oolipa moomunepani khalayi, mene vano yaari ootteettheya muteko yanvarelaaya Muluku. Yesu ahaaleela akristu Awefeso eeraka: “nvinye.” Etthu heeni tho ninxutteraahu olelo va? Mweekhaikhai, Yehova khankela ottiwala muteko nninvarelaahu olelo va. (Aheb. 6:10) Nnaamweera vareene hiiho, hiyo khanintthuneya ororomela itthu nivanraahu mmutekoni mwa Yehova khalayeene. Nnaamweera nikhalanneene mpika opwaha khalayi, ninnatthuneya okhala oowaatteliwa “mmutekoni mwa Apwiya”. Nivirelelaka okhala ookhunuleene maitho ni oowehaweha mpaka omamaliheroni.—1 Akor. 15:58; Math. 24:13; Mar. 13:33.

8. Ninxuttera eheeni ni masu yaaleeliwaaya asinna oLawodiseya, ntoko enhimmwaaya va Apokalise 3:15-17?

8 Mmusome Apokalise 3:15-17. Nintthuneya okhala a nthiti ni murima ahu wootheene weera omulapela Yehova. Mitthenka Yesu aalenlaawe atthu a Lawodiseya aahima maxupo oovirikana. Awo yaari “ooriira” wa omulapela waya Yehova. Aamorelaka ikharari, Yesu ahaaleela weera awo yaari “ohaawa ni oowuuliwa muru.” Awo yaatthuneya woonihera nthiti naya wa Yehova emulapelaka. (Apok. 3:19) Etthu heeni ninxutteraahu? Wakhala weera nthiti nahu noonimalela, nintthuneya owehaweha moonelo ahu woohima sa mihakhu sahu soomunepani seiyo nikhalannaahu. (Apok. 3:18) Khontthuneya waakhulela itthu ntoko, okhalano ekumi yooreera onanarihaka mukhalelo ahu woomunepani. Kapena oneerihaka ohipwatthela mikhalelo sahu soomunepani naari moota mukina.

9. Moovarihana ni mitthenka sa Yesu aalenlaawe makristu a oPergamo ni a oThiyatira, etthu heeni eri yoowoopiha nintthuneyaahu osempa?

9 Ninnatthuneya okhoottela soohima sa anamavaanyiha. Yesu ahaavaanyiha atthu akina a oPergamo mwaha wootannyera okawanyeya. (Apok. 2:14-16) Mene owo aahaattottopela makristu a oThiyatira yaawo yaasempa “itthu sonanara sa Satana” ni awooperera weera “evarexexeke” ekhaikhai. (Apok. 2:24-26) Akristu akina yaahiya onvarela Yehova mwaha wootteetteya ni sooxuttiha soowootha seiyo yaatthuneyaaya osempa. Vano nankha hiyo olelo va? Ninnatthuneya osempa sooxuttiha sootheene sinvirikhanyiha muupuwelo wa Yehova. Anamavaanyiha pooti woonihera “ekhove aya ntoko atthu oomoriwa ikharari” mene enoonihera okhalano “owera woowootha.” (2 Tim. 3:5) Onnakweya woonelela ni okhoottela sooxuttiha seethiru wakhala weera ninniilipihera nave osiveliwa osoma masu a Muluku.—2 Tim. 3:14-17; Yuda 3, 4.

10. Etthu heeni ekina ninxutteraahu woohima sa ele Yesu aalenlaawe akristu a miloko sa oPergamo ni oThiyatira?

10 Khanintthuneya opakela eparte naari waakhulela itthu soothesene sinvarihana ni okonihana woohireerela. Yaakhala tho maxupo makina oPergamo ni oThiyatira. Yesu ahaaleela makristu a miloko iye weera yaatthuneya okhoottela okonihana woohireerela. (Apok. 2:14, 20) Etthu heeni ninxutteraahu? Hiyo khanintthuneya oweherera weera Yehova anleeleke weera muteko ahu onnavarihana ni okonihana woohireerela. Nnaamweera nimulapelaka Yehova okhuma khalayi naari tho nikhalanneene iparakha sintxipale onnatthuneya osempa okonihana woohireerela. (1 Sam. 15:22; 1 Ped. 2:16) Owo onweherera weera, ale emmukokhorela naari emmulapela ethanyeke itthu sa mulaponi.—Aef. 6:11-13.

11. Etthu heeni nixuttenraahu mpaka va? (Moone tho ekwaadru “ Etthu ninxutteraahu olelo va.”)

11 Ninkela owera hayi wuuluula itthu nixuttenraahu mpaka va? Nohoona otthuneya waya othanla okokhorela kapena olapela onaakhuleliwa ni Yehova. Wakhala weera ninnapaka etthu eneeriha ohaakhuleliwa okokhorela kapena olapela wahu, onnatthuneya opakavo etthu naari oreherera moowaakuveya. (Apok. 2:5, 16; 3:3, 16) Yesu aahima etthu mpuwa mwa mitthenka aleenlaawe miloko. Yaari eheeni?

MUKHALE OOLIKANEENE WEERA NVILELE MWAASONTTIWAKA

Satana iikariwakaru wiirimu, moota heeni owo onaatuphelaawe arumeyi a Muluku? (Nwehe eparagrafu 12-16)

12. Etthu heeni Yesu aalenle asinna a oSmirna ni oFiladelfia etthu yeeyo ennittuttha murima olelo va? (Apokalise 2:10)

12 Vano ninkela woona mitthenka Yesu aahimmaawe wa miloko sa oSmirna ni oFiladelfia. Owo ahaaleela makristu ale weera, khayaatthuneya woova mwaha wa osonttiwa, mwaha wooweera ororomela waya waakela otthuveliwa. (Mmusome Apokalise 2:10; 3:10) Etthu heeni ninxutteraahu olelo va? Ninnatthuneya oweherera osonttiwa ni okhala oolikaneene weera nivilele osonttiwa iwo. (Math. 24:9, 13; 2 Akor. 12:10) Mwaha wa heeni etthu eyo eraaya yootthuneya?

13-14. Atthu a Muluku yaaphwannye hayi etthu elempwale va Apokalise ekapiitulu 12?

13 Eliivuru ya Apokalise ennanleela weera atthu a Muluku yaakela osonttiwa mahuku ahu ala “mahiku Apwiya.” Apokalise ekapiitulu 12 ennathaliha ekhotto yeeyo yaawaniwe wiirimu opatxerakaru Omwene wa Muluku. Mikhayeli—òvuwihiwa yoowo ori Kristu—ni anakhotto awe yaawana ni Satana wamoha ni mademoni awe. (Apok. 12:7, 8) Yookhumelela? Amwiittani awo a Muluku yaaweriwa ni yaavonyeriwa waattamela elapo ya vathi. Mene nto awo ekumihera maxupo oohaalikeleya elapo ya vathi ni ootheene ankhala mwemmo. (Apok. 12:9, 12) Mene yookhumelela eyo enaavoleela hayi atthu a Muluku?

14 Yowoonihera ekina enahima moota Satana oonenlaawe. Owo khaneerela tho empari Omwene wa Muluku. Ni ori noowali ni oothanliwa a Muluku yaawo aneerela empari Omwene wa Muluku vathi va ni “arino onamoona wa Yesu.” (Apok. 12:17; 2 Akor. 5:20; Aef. 6:19, 20) Yoolohera eyo ekwanenle hayi?

15. Yaathoonyera heeni “anamoona eeli” enhimmwa v’Apokalise ekapiitulu 11, ni eheeni yaakhumelenle?

15 Satana aahaatuphela asinnihu oothanliwa yaawo yaalamulela muteko wa Omwene. Mwa yaawo, yaathoonyera “anamoona eeli” yaawo anhimmwa okhala ntoko ookhwa. * (Apok. 11:3, 7-11) Mpuwa mwa eyaakha ya 1918, Anamoona ookwana athanu naararu [8] yaatthukiwa mwaha woowootheriwa ni yaawaleliwa nipuro noorakamela mukadeya. Wa moonelo wa atthu waakhala ntoko muteko wa asinna ala oothanliwa “waakhwa” naari neere, waamala-mala.

16. Eheeni yaakhumelenle mootutuxera eyaakha ya 1919, ni eheeni Satana aavirelelaawe opaka?

16 Eprofesiya ya Apokalise ekapiitulu ya 11 yaahima tho weera “anamoona eeli” yaamutaphuliwa mpuwa mwa ehuhu yavakhaaniini. Vaavo yaakwanelaaya yooweereya eyo, etthu yootutuxera yaari yoowera eyaakha yaattharelana yaatthikiheriwa mukadeya. Woopatxerani wa eyaakha ya 1919, asinna awo oothanliwa yaataphuliwa ni muhoolo mwaya wootheriwa iwo waamala. Asinna ale yaatthikela moowaakuveya olaleera mitthenka sooreera sa — Omwene. Mene etthu eyo khiyaamuhiihale Satana waatuphela atthu a Muluku. Ovinyera ehuhu ele, Satana ahaakuruxela “mooloko” wa osontta, aasonttaka atthu a Muluku. (Apok. 12:15) Mweekhaikhai, “ontthuneya okhala oovilela ni nroromelo noolipa” wa mutthu ti mutthu a hiyo.—Apok. 13:10.

NINTTHUNEYA WIILIPIHERA OVARA MUTEKO YEHOVA ONIVANHAAWE

17. Nikhavihero heeni noohiweherera atthu a Muluku yaakhenlaaya nnaamweera Satana aavirelela waatuphela?

17 Va ekapiitulu 12 ya eliivuru ya Apokalise, ennathaliha weera atthu a Muluku yaakela waakhela ekhavihero ehuhu yahaawehereraaya. Eyo yaakela olikana “wathama wa etthaya” ni omira “mooloko” wa osontta. (Apok. 12:16) Mweekhaikhai, yaari yeeyo ene yaakhumelenle. Ikwaha ikina, olamulelo wa atthu amulaponi yaawo eneettihiwa ni Satana ntoko anamathoriha, annaavuluxa atthu a Muluku. Ikwaha sintxipale, atthu a Yehova aawera ophwanya iprosessu seiyo sinwaakhulela wiisaakihera weera ekhaleno otaphuwa. Moota heeni awo yaavarenlaaya muteko otaphuwa iwo? Awo yaakhavihereya ni eparakha eyo weera evare muteko yoowo Yehova avanhaawe. (1 Akor. 16:9) Eheeni enhela mpuwa muteko ola?

Mitthenka heeni miili sinlaleiwa ni arumeyi a Muluku? (Nwehe eparagrafu 18-19)

18. Muteko heeni onvariwa mahuku ala oomalihera?

18 Yesu aahima weera, atthu a Muluku yaakela olaleyaka “mitthenka sooreera sa Omwene wa Muluku” elapo yootheene mpaka ophiya emalihero. (Math. 24:14) Epakaka eyo, awo ennaakhela nikhavihero na malaika naari neere, egrupu ya malaika, yeeyo ehimmwale okhala ‘anamalaleya mitthenka sooreera, walalera mitthenka sooreera atthu ankhala valaponi, mahimo, mulumo, maloko ni atthu ootheene.’—Apok. 14:6.

19. Mutthenka heeni tho mukina yoowo weera olaleiwe ni atthu ale emmusivela Yehova?

19 Atthu a Muluku khoiyono yaakela olaleya paahi mitthenka sooreera. Awo tho yaakela otthuneyaka okhavihera muteko wa malaika, yoowo onhimmwa eliivuru ya Apokalise ekapiitulu 8 mpaka 10. Malaika awo ennalaleya mitthenka sinhima onyaanyiwa wa atthu yaale ehiniiwelela masu a Muluku. Anamoona a Yehova, ennalaleya mitthenka seiyo sinhima sa ophukela, seiyo sinlikanxeriwa ni “maralala ni mooro.” Seiyo sinthoonyera othoriha wa Muluku wa atthu a elapo yootheene enlamuleliwa ni Satana. (Apok. 8:7, 13) Atthu antthuneya wiiwa weera emalihero yohaattamela nave opaka matxentxo mweekumini weera ewere okhalano ekumi nihuku na onyoonyiwa wa Yehova. (Sof. 2:2, 3) Mene olaleya mitthenka iyo khoiyono ti wookhweya. Mene hiyo nri makristu ontthuneya okhala oolipa murima. Mpuwa mwa ehuhu ya yoohooxa etokweene, mutthenka owo onkela okhala wootepaxa olaleiwa ehuhu yoomalihera.—Apok. 16:21.

NWEHEKE MASU A EPROFESIYA

20. Eheeni ninkelaahu woona mpuwa mwa nyaha miili sinttharelana?

20 Hiyo nintthuneya oweha nnene “masu a eprofesiya ela,” mwaha wooweera ninnaheliwa mpuwa okwanela waya wa ele ninsomaahu eliivuru ya Apokalise. (Apok. 1:3) Vano, nnaawere hayi ovilela moororomeleya ni osonttiwa mwaha woolaleya mitthenka iyo? Hiyo nnoowera okhala oolipa mwaha wa itthu piili: etthu yoopatxera, mwaha wa ele eliivuru ya Apokalise enthalihaaya woohima sa amwiittani a Muluku. Yanaaveeli, mwaha wa mareeliho ooreera nneeraahu naakhele wakhala weera nnoovirelela okhala oororomeleya. Itthu iyo ninkela woona mpuwa mwa nyaha miili sinttharelana.

ETXIPO 32 Rwaani wa Yehova!

^ Ninkhala ehuhu yoohakalaliha, iprofeciya siri eliivuru ya Apokalise sinnakwanihereya mahuku ahu ala. Moota heeni iprofesiya iyo sinnihelaaya mpuwa? Mwaha ola ni nyaha miili sinttharelana, sinkela onoonihera sootheene sa eliivuru ya Apokalise. Nyaha iya, sinkela onikhavihera moota nneeraahu nreherereke olapela onaakhuleliwa ni Yehova. Niwehaka itthu silempwale muliivuruni mu.

^ Moone “makoho empakiwa ni ale ansoma irevista sahu” va A Sentinela, a 15 a Novembro, 2014, epax. 30.