Skip to content

Skip to table of contents

liMWAHA ONTHOKORORIWA 25

Muhimukwattulihe naari mmoha “àsikhanixa ala”

Muhimukwattulihe naari mmoha “àsikhanixa ala”

“Mwìthokorore, muhinvehe mmosá àsikhanixa ala.”—MATH. 18:10.

ETXIPO 113 Murettele wa Atthu a Muluku

ELE NINKELA AHU OXUTTERAM *

1. Yehova opanke heeni wa hiyo ootheene?

YEHOVA oonipurula ootheene ahu weera ninvarele muteko (Yoh. 6:44) Muupuwele eyo entaphulelaaya. Owo onnasuwela nyuupuwelo sootheene saatthu a elapo yootheene ni onnoona etthu yooreera eri vamurimani vanyu—murima onwera omusiveliha. (1 Sow. 28:9) Yehova ohoosuwelani ni onnoosivelani. Osuwela eyo tiyoolipiha vantxipale.

2. Yesu onnikhavihera hayi wiiwexexa moota Yehova onanipwatthaawe ootheenaahu?

2 Yehova onnoopwatthani vamoha ni asinna ootheene. Weera noonihere eyo, Yesu amulikanxera Yehova ni mukukhuli a iputtiputthi. Wakhala weera mukukhuli ookhalano iputtiputthi 100 ni emoha yariheya owo ompaka heeni? Owo onkela ohiya “99 anarowa wasa ele eriheñye.” Mukukhuli aphwanya eputtiputthi, owo khankela onyemela mwaha wooriheya, mene onkela oohakalala. Niphwanaphwaniho nno ninnixuttiha eheeni? Vamaithoni va Yehova iputtiputthi sawe sootheene ti sootthuneya. Yesu aahimme ha: “Siso kahiyene otthuna wa Atith’inyu ari wirimu, wera mmosá a àsikhanixa ala ariheye.”—Math. 18:12-14.

3. Eheeni ninkela ahu woona mwa yoosomeene yeela?

3 Mweekhaikhai, khanintthuna waakhulumula asinna ni asirokora. Ninkela opaka heeni weera nihaakwattulihe akina? Nave ninkela opaka heeni wakhala weera akina aaninyoonyiha? Mwa yoosomeene yeela, ninkela woona waakhuliwa wa makoho ene yaala. Mene nihaakunve, ninkela wiiwexexa nnenesene taani ari “àsikhanixa” Yesu awuulummaawe va Matheyo kapiitulu 18.

“ÀSIKHANIXA ALA TAANI?”

4. “Àsikhanixa” ala eri taani?

4 Àsikhanixa ala atthareli a Yesu. Nihipwatthaka iyaakha naari munnuwelo aya, awo ari “ntoko anamwane” mwaha wooweera ahiinthanlela oxuttihiwa ni Yesu. (Math. 18:3) Naamwi ereene a mapuro, a sookhovelela soovirikana, ekhalanaka moonelo ni mikhalelo soohiyana, ootheene aya aakhalano nroromelo wa Yesu Kristu. Mwa yeyo Yesu onnaasivela ootheenaaya.—Math. 18:6; Yoh. 1:12.

5. Yehova onoonela hayi wakhala weera mukina oomunyoonyiha naari oomukwattuliha murumeyi awe?

5 Wa mmoha a “àsikhanixa” ala tootthuneya vamaithoni va Yehova. Weera niiwexexe moota owo onoonaawe, muupuwele moota nnoonelaahu ni anamwane ahu. Awo tootthunexa wa hiyo ni nintthuna waathokorora mwaha woosuwela weera awo khayaanono ikuru soowiisakihera, sookumanano ni miruku ntoko asitokweene. Onnaniriipa murima mpakana onyoonyiwa namoona mutthu mukina iivoreyaka—ni moonelo owo onnanitepela wakhala weera iivoreñye mwaana. Emoha-moharu, Yehova onnitthuna onthokorora ni owo onnamuripa murima,—mpakana onyoonyiwa—wakhala weera mukina oomunyoonyiha naari oomukwattuliha murumeyi awe!—Yes. 63:9; Mar. 9:42.

6. Moovarihana ni 1 Akorinto 1:26-29, atthu a mulaponi anwoonela hayi arumeyi a Yehova?

6 Moota heeni tho atthareli a Yesu enooniwaaya okhala ntoko “àsikhanixa”? Atthu a mulaponi, atthu heeni enawoonaaya okhala ootthuneyaxa? Anamusurukhu, atthu oovuwa, a ikuru ni oowera. Mene atthareli a Yesu khenooniwa hiiho. Vano atthu a mulaponi enawoona okhala “àsikhanixa” neere ehikhanleno mwiitti. (Mmusome 1 Akorinto 1:26-29.) Mene khoiyono tihiihaawo Yehova onawoonelaawe.

7. Yehova ontthuna weera niwooneleke hayi asinna?

7 Yehova onnaasivela arumeyi awe ootheene, ahipwatthaka waari weera apatxenre onvarela khalayi naari vaanaano. Asinna ni arokora ootheene, tootthuneya vamaithoni va Yehova. Mwa yeeyo, awo-tho ekhaleke ootthuneya wa hiyo. Nintthuneya okhalano “nsivelo na onna” wa elapo yootheene, ohiya paahi wa asinna vakhaaneene. (1 Ped. 2:17, enoota.) Nipakeke ele ninweraahu weera naathokorore asinnihu ni waakhavihera. Wakhala weera nnimwaanyoonyiha naari waaveeha asinna, khontthuneya wiipakiha weera kheekhumelenle etthu, nuupuwelaka weera toohipwattha etthu noonanaka weera wannitthuneya ohipwattha etthu. Eheeni enweriha akina oveeheya? Mwaha wa moota ahuuwalaaya, asinna akina khaniihela mwiitti tiyeeyo anveeheyaaya moowaakuveya. Atthu akina awiiye vaanaanooru mweekhaikhaini ni khaanaakuve oxuttera ovilela ohimalela wa atthu akina. Nihipwatthaka ele asinnihu enaanyoonya, hiyo ontthuneya opaka ele ninweraahu weera nookolele itthu. Ni mutthu oniveeheya ni ethiru woothe, onnitthuneya otxentxa mukhalelo owo, eyo enkela omukhavihera okhala oomaaleleya ni onimwaakhavihera atthu akina okhala nnene.

NWONELEKE ATTHU AKINA OKHALA ASITOKWENE

8. Moonelo heeni yaakhalannaaya aYuda yaavalinhaaya atthareli a Yesu?

8 Mwaha wa heeni Yesu aawuulumaawe “àsikhanixa” awo? Mwaha wooweera oohuseraawe yaamukoha: “Vano momweneni mwa wirimu mutokwene tani?” (Math. 18:1) Ayuda antxipale a ehuhu ele, osoma vantxipale ni otokweene saari itthu sootthuneyaxa. Uulumaka sa mukhalelo ene yoowo, namasoma mmoha enre: “Atthu yannilipihera ni oveleela okumaaya wootheene weera ephwanye ovuwa, mukhitto ni nttittimiho.”

9. Atthareli a Yesu yaakela opaka eheeni?

9 Yesu anisuwela weera atthareli awe yannitthuneya wiilipihera weera ewere owanano mukhalelo wootthuna okhala vahoolo, yoowo waari mukhalelo wa aYuda. Owo aahaleela atthareli awe weera: “Koma yowo ori mutokwene mwa nyuwo, ìkhalihe ntoko mwamukhanixa; ni yowo onalamula, ìkhalihe ntoko ole onarumela.” (Lu. 22:26) Wakhala weera “nnimwàttittimiha asikhw’ihu wipwaha asinene ahu ninnakhala owiyeviha”. (Afil. 2:3) Naisoonaka okhala ooyeeva wapwaha atthu akina, onkela okhala wooxupa waakwattuliha atthu awo.

10. Miruku heeni sa murummwa Paulo soohikuxera matheela?

10 Asinna ootheene toowunnuwa onipwaha hiyo, mwaha wa mikhalelo saya. Onkela okhala wookhweya noonaka mikhalelo saya sooreera. Onnatthuneya ohikuxera matheela miruku sa murummwa Paulo aalenlaawe aKristu a okorinto: “Vekhaikhai tani onòthanla weyo wàpwaha akina? Exeni oraaweno, ohivahiwawe? Vano wavahiwá, onìsunnuwiha sai ntoko khawàkhenle?” (1 Akor. 4:7) Noonelela weera onnanisivela wiivuwiha naari nniisoona okhala ootthuneyaxa waapwaha akina, nintthuneya wiiwehaweha. Munna onuuluma nyaha nnenesene naari murokora onakuva ophwanya yooxuttiha ya Biblya, ovuwa wootheene amuronheleke Yehova.

MULEVELELEKE NI “MURIMA WOTHENE”

11. Niphwanaphwaniho na mwene ni namuteko awe, ninnixuttiha eheeni?

11 Evirakaru ehuhu vakhaaneene, Yesu aalenleene atthareli awe weera woohakwattuliha atthu akina, owo ahaapakela niphwanaphwaniho voohima sa mwene ni namuteko awe. Mwene aamulevelela yookopha yintxipale aapankaawe weera ahilive-tho. Muhoolo mwaya namuteko ole khaatthunne omulevelela namuteko awe. Vano mwene ole asuwelakaru, aruma weera avonyeriwe mukadeya namuteko ole ahaatthuna omulevelela namuteko awe. Eyo eninxuttiha eheeni? Yesu mwaneene othaliha eeraka: “Siso tho Atith’aka a wirimu anrowa wopankelani, mutthu ti mutthu mwa nyuwo ahimulevelelá mukhw’awe ni murim’awe wothene.”—Math. 18:21-35.

12. Enekhumelele heeni nahaalevelelaka akina?

12 Namuteko ole khaananarinhe paahi mukhalelaaweru, mene tho wa atthu akina. Yoopatxera, owo khoonihenre nsivelo wa namuteko awe. Mene owo “àrowa onvonyera okariposo mpaka omuliva sokonkora.” Yanaaveli owo ahaanyoonyiha anamuteko awe akina. “Vano arumeyi asikhw’awe, yònnaya sakhumelenle, yàripiwa murima vantxipale”. (Math. 18:29-31) Emoha-moharu soopaka sahu, pooti waavoleela atthu akina. Wakhala weera munna oonipakela etthu yoonanara ni hiyo nnakhootta omulevelela, eheeni eneera ekhumelele? Yoopatxera, hiyo nnoomunyoonyiha, apaale nimukhoottelaka naari tho ohimoonihera nsivelo. Yanaaveli, asinna akina a mmulokoni enkela woonelela weera khananono murettele ni munna owo ni khaninkela waahakalaliha asinna awo.

Neereke nyuwo munoosunka vamurimani vanyu etthu yoonanara mpakeliwaanyu ni munna, naari munkela olevelela ni murima wootheene? (Nwehe eparagrafo 13 ni 14) *

13. Eheeni nixuttenraahu ni yooweereya ya murokora mmoha piyoneira?

13 Naalevelelaka asinna ni asirokora, ootheene ahu ninnawina. Tiyeeyo murokora mmoha piyoneira nneeraahu niimwitthane Crystal, onnaawe. Murokora mmoha a mmulokoni aamunyoonyiha. Crystal onnuupuwela: “Emaara kinuupuwelaka masu amurokora ole, enkhala ntoko waari mwaalo waakihomme. Emaara naaronwaahu olaleera, miyo nkaatthuna owelano mukaaroni ni murokora ole. Waapatxera muteko aka woolaleera otthikela ottuli ni kaayeleela oohakalala waka mmutekoni woolaleera.” Crystal oona weera aakhalano mathowa weera akhale oonyoonyiiwa. Opwaha mwa yeeyo, ahiiyeviha ni ahaakhulela miruku avahiwaawe moorwela mBiblyani seiyo simphwanyaneya va mwaha oneera Perdoe de coração” A Sentinela a 15 a Outubro 1999. Crystal aawera omulevelela murokora ole. Owo onnathaliha: “Vano kooxuttera weera ootheene nnimwilipihera weera nikhaleno muupuwelo munyowani, weera Yehova anlevelele mookwanela ootheenaahu imaara sootheene. Waakhala ntoko kivenxiwe muritti woolemela vamuru vaka. Kaawera otthikela ohakalala.”

14. (a) Moovarihana ni Matheyo 18:21, 22, maxupo heeni Pedru aavirihaawe? (b) Eheeni enkela onikhavihera naavirihaka maxupo mamoharu?

14 Hiyo noosuwela weera onnitthuneya waalevelela asinna. Eyo etthu yooreera opaka. Naamwi nisuwenleene, olevelela pooti onxupa. Murummwa Pedru pooti weera annoonela hiiho. (Mmusome Matheyo 18:21, 22.) Wakhala weera munnaviriha maxupo mamoharu, eheeni ekhanle yoowookhaviherani? Yoopatxera, muupuwele ikwaha ikavi Yehova oolevelenlaaweni. (Math. 18:32, 33) Naamwi nihiphwanelaka oleveleliwa ni Yehova owo onnapaka eyo. (Nsal. 103:8-10) Nave onnitthuneya wuupuwela weera “hiyo ninnaphwanela nisivelaneke mukina ni mukhw’awe”. (1 Yoh. 4:11) Yanaaveli mmaale ni muupuwele eheeni enkhumelela vaavo nyuwo munaalevelelaanyu akina. Nyuwo munnamukhavihera mutthu ootthekenleni, ni munnakhala oowiiraana mmulokoni, onthamwene anyu ni Yehova onnalipa ni munnarula muritti. (2 Akor. 2:7; Akol. 3:14) Yanaararu, munvekeleke ole onneerela weera nleveleleke. Muhaakhulele weera Satana amalihe murettelaanyu ni asinna. (Aef. 4:26, 27) Nnikhavihero na Yehova nyuwo khamunkela omorela mmurakhoni wa Diabo.

MUHIKWATTULIWE MWAHA WA AKINA

15. Moovarihana ni Akolosi 3:13, eheeni nneeraahu nipake waakhala weera ooninyoonyiha munna?

15 Vano wakhala weera munna mmoha a mmulokoni ohoonyoonyihani, ontthuneya opaka eheeni? Mpake ele munweraanyu weera nvirelelihe murettele. Muhule murima anyu wa Yehova. Munveke Yehova weera amureelihe ole ooveehiyeni. Mwaakhele nikhavihero weera moone mikhalelo sooreera sa mutthu owo—mikhalelo seiyo simmusivela Yehova okhanlaaweno mutthu owo. (Lu. 6:28) Wakhala weera khamunwera olevelela etthu ekhumelenle, muupuwele moota wootthekulano mutthu owo. Onnareerela wuupuwela weera owo khaapanke mwaayiini. (Math. 5:23, 24; 1 Akor. 13:7) Mwaarowaka otthekula ni mutthu owo muupuweleleke eyo. Ninkha wakhala weera owo khantthuna opaka murettele? ‘Nvireleleke ovilelana’ muhikhulumuwe ni munninyu. (Mmusome Akolosi 3:13.) Yootthuneya ori ohisunka etthu yoonanara vamurima. Eyo onoonanariha onthamwene anyu ni Yehova. Muhaakhulele eyo yookwattulihakani. Mwapaka eyo, munimoonihera weera munnamusivela Yehova mutokweene a itthu soothesene.—Nsal. 119:165.

16. Murutti heeni ootheene ahu nikhalannaahu?

16 Ninnoona okhala eparakha etokweene onvarela Yehova vamoha, nreene ntoko, “iputthiputthi sa nikhola nomosá ni mukukhuli aya mmosá”! (Yoh. 10:16) Mutthenkeso Onipaka Otthuna wa Yehova, epax 165, eneera: “Nto okhala wira munnittottela mureerelo wiiraana iwo, muritti anyu okhaliherya olipiha wiiraana iwo.” Vano ontthuneya, “Vaavo nniimananiha ahu waathokorerya anna ni arokora ntoko Yehova onaathokorerya awe.” Ootheene ahu tootthuneya Vamaithoni va Yehova. Neereke tihiiho munwoonelaanyu asinna ni asirokora? Yehova onnoona moota iniilipiheraayu naakhaviheraka asinna awo.—Math. 10:42.

17. Niithanlenle opaka eheeni

17 Hiyo ninnaasivela asinna. Mwa yeeyo, “muhimukwattulihe nari muhimutthekihe munn’inyu.” (Arom. 14:13) Ninwonela asinna okhala asitokweene onipwaha hiyo ni ontthuneya waalevelela ni murima wootheene. Muhaakhulele weera mutthu ookwattuliheni. Opwaha mwa yeeyo, mwiithanleleke waasa itthu “sa murettele nitho seiye sinakhavihera okhalihana.”—Arom. 14:19.

ETXIPO 130 Nilevelelaneke

^ eparag. 5 waha wooyariwa ni yoottheka, hiyo pooti wuuluma etthu yeera yaanyoonyihe asinna naari asirokora. Wakhala weera eyo enookhumelela ninkela opaka eheeni? Neereke ninniilipihera weera nipake murettele ni awo? Nnookela ovekela oleveleliwa? Naari nnuupuwela ha: ‘Waari weera awo anyoonyiwa eprubuleema tiyawaya, kheiyono yawaka.’ Neereke nri ntoko atthu ennyoonyiwa ni etthu eri poothe akina enuulumaaya naari empakaaya? Apaale ninneerera wiisaakhiha nihimaka etthu ntoko: ‘Miyo mukhalelo aka tiyoola’. Naari moota nnoonelaahu itthu onnatthuneya otxentxa?

^ eparag. 53 YOOTAPHUELA YA EFOOTU: Murokora mmoha anyoonyinweene ni murokora mukina. Evaanelakaru etthu ele yaamala, awo yaakakhela ottuli itthu sivinre ni annanvarela Yehova moohakalala