Skip to content

Skip to table of contents

MWAHA ONTHOKORORIWA 24

Nyuwo munoowera otthawa miraakho sa Satana!

Nyuwo munoowera otthawa miraakho sa Satana!

‘Nvuluwe mmurakhoni wa Nanrima.’—2 TIM. 2:26.

ETXIPO 36 Nikhapeleleke Murima Ahu

ELE NINKELA AHU OXUTTERA

1. Mwaha wa heeni nimmwilikanxeraahu Satana ni namatotha?

NAMATOTHA orinono yootthuna emoharu—ovara naari wiiva ele ontothaawe. Mwa yeeyo, owo pooti ovarela muteko miraakho moota-moota, ntoko asinthamwene owootha yaale Yobi aawenhaawe. (Yobi 18:8-10) Eheeni namatotha ompakaawe weera omuheye mwaamunama mmurakhoni mwawe? Owo onnamusoma mwaamunama. Aasaaseraka itthu iya woowiini onkelaawewo, eheeni enamusivela ni moota woomuheya moomututuxera. Satana ori ntoko namatotha owo. Owo onnaasoma atthu. Aawehaka woowiini ankelaayawo ni eheeni enaasivela. Vano owo onnanireya murakho weera anivare nihithokoronre. Naamwi vareene hiiho, Biblya onnanroromeliha weera naamwi niheiwaka ni muraakho wa Satana, onoowereya otthawa. Opwaha mwa yeeyo, onnanixuttiha moota woosepa miraakho sa Satana.

Miraakho miili Satana onvarihelaawe muteko ni simmukhumela nnene tiiya: wiisunnuwiha ni ohikwaneya (Nwehe eparagrafo 2) *

2. Miraakho heeni miili Satana onvarihelaawe muteko ni simmukhumela nnene?

2 Sookhala miraakho miili Satana onvarihelaawe muteko ni simmukhumela nnene: Muraakho woopatxera wiisunnuwiha ni muraakho wa naaveli Ohikwaneya. * Satana onnavarihela muteko ohimalela iwo mwa iyaakha sintxipale. Owo ori ntoko namatotha yoowo onahelela etthu vamuraakhoni weera aheye enama. (Nsal. 91:3) Mene hiyo onnitthuneya osepa miraakho sa Satana. Mwaha wa heeni? Mwaha wooweera Yehova onnathaliha miraakho seiyo Satana onvarihelaawe muteko.—2 Akor. 2:11.

Matakihero eekhaikhai a mBiblyani pooti onikhavihera otthawa naari ohimorela mmurakhoni mwa Diabo. (Nwehe eparagrafo 3) *

3. Mwaha wa heeni soowereya siri mBiblyani ineeraaya sinikhavihere otthawa mirakho sa Satana?

3 Yehova onnanxuttiha moota nneeraahu nihimorele mmuraakhoni woowiisunnuwiha ni woohikwaneya. Moota owo ompakaawe eyo ori ovarihela muteko soowereya siri mBiblyani. Mwa yoosomeene yeela, ninkela woona soowereya vakhani siri mBiblyani. Nyuwo munkela woonelela weera Satana aawera waahapuxa ale yaamukokhorela Yehova moovira iyaakha sintxipale. Neereke eyo eniipiheke murima? Hooye, mwaha wooweera Yehova oohela soowereya iyo mBiblyani weera “sinlopole hiyo”. (1 Akor. 10:11) Yehova oosuwela weera soowereya iyo inoonikhavihera otthawa naari ohimorela mmurakhoni mwa Diabo.

MURAAKHO WA WIISUNNUWIHA

Nwehe eparagrafo 4

4. Eheeni eneera ekhumelele wakhala weera nnimwiisunnuwiha?

4 Satana ontthuna weera nikhaleno wiisunnuwiha woonanara. Owo oosuwela weera wiisunnuwiha wantepela, hiyo ninkela olikana ni yoowo ni ninkela oyeleela ekumi yoohimala. (Mir. 16:18) Tiyeeyo murummwa Paulo aahimmaawe weera, ‘wiisunnuwiha murakho yoowo oneera ommorelihe mutthu mothorihiwani anerawe athoriheliwe Diabo’. (1 Tim. 3:6, 7) Eyo pooti weereya ni mutthu ori poothe a hiyo, nihipwatthaka waari weera nivolonwe vaanano vaava mweekhaikhaini naari nipatxenre khalayi onvarela Yehova.

5. Moovarihana ni Koheleti 7:16, 20, moota heeni mutthu aneeraawe oonihere wiisunnuwiha?

5 Wiisunnuwiha ori mukhalelo woowiisoona. Ni Satana onneerera ontatuxa weera nikhale atthu oowiisoona. Owo ontthuna weera niisooneke meekhiihu ohiya omoonelamo Yehova. Vantxipalexa naavirihaka maxupo. Mwa ntakihero, mwannootheriwe opaka etthu muhipankaanyu? Naari mwannathokororiwe moohixariya? Satana wammusivela owoonani mmoopaka mulattu Yehova ni asinna. Ni Diabo ontthuna weera etthu yootthuneya opaka ori opaka itthu ntoko muntthunaanyu ohiya otthara miruku Yehova onvahaawe moorweela mBiblyani.—Mmusome Koheleti 7:16, 20.

6. Muxuttenre heeni ni ntakihero na murokora a wa Holanda?

6 Moone ele yaakhumelenle ni murokora mmoha wa Holanda. Owo anninyoonyiwa mwaha woowehexexa itthu soonanara sa asinna mmulokoni. Mene nto, owo aninyoonyiwa vantxipale ni itthu iyo. Owo onnahima eeraka: “Miyo kannisoona okhala meekhaaka mene nkaawera ohiya mukhalelo aka mpaka miyo kaaweerela aiyaka weera nitxentxe othukumana muloko ole.” Voottharana owo ahonela eprograma ya Broadcasting a Março a 2016. Eprograma ele yaavaha miruku sa moota woovilela soonanariha sa akina. Murokora aahima weera: “Kahoonelela weera wannitthuneya okhala oowiiyeviha. Ohiya weerera otxentxa mikhalelo sa asinna a mmulokoni, miyo waannitthuneya owehexexa soonanariha saka. Eprograma ele ya Broadcasting yaakikhavihera onwehexexa Yehova nootokwene awe.” Mooxuttera etthu? Mwaavirihaka maxupo munwehexexeke Yehova weera ookhavihereni owoona atthu akina ntoko owo onawoonaawe. Areene wiirimu, Yehova onnoona soottheka sa atthu ootheene nto naamwi vareene hiiho, owo onnaalevelela. Owo ontthuna weera nipakeke etthu emoha-moharu.—1 Yoh. 4:20.

Nwehe eparagrafo 7

7. Eheeni yaakhumelenle ni mwene Oziya?

7 Mwaha wa wiisunnuwiha, Oziya mwene oYuda khiiwelenle miruku aavahinwaawe ni aapaka etthu ahaatthuneyaawe opaka. Oziya ari mutthu amiruku. Owo annakhumela nnene arowa okhottoni, oteka impa ni muteko woolima. “Muluku àmuruweriha.” (2 Sow. 26:3-7, 10) Mene Biblya onnahima eeraka: “Koma nthowa na owerya wawe otokotoko, murim’awe wàhìsunnuwiha opwaha mpaka otholowa.” Yehova aahima moowooneya weera anamakeya paahi aawakhulelaawe onvaha makeya mpeweni. Mene mwene Oziya oonaka weera aaphwanelela aavolowa mpeweni weera ampahe rupani. Yehova aanyoonyiwa ni mulopwana ole oowiisunnuwiha ni anwihera maretta. Oziya aavirelela okhala ni maretta mpakano okhwa wawe.—2 Sow. 26:16-21.

8. Moovarihana ni 1 Akorinto 4:6, 7 eheeni enkela onikhavihera okhala atthu oohisunnuwiha?

8 Neereke wiisunnuwiha onookhala muraakho wa hiyo ntoko yaakhumelenlaaya ni Oziya? Moone ntakihero na Yosefe. Owo aari empresariyu ookhumela nnene ni aari mutokweene a mmulokoni oottittimihiwa ni atthu ootheene. Owo annapaka nyaha sa assembleiya ni sa congresso ni mpaka mutokweene a esirkwitu annamwaasa weera anvekele miruku. Mene Yosefe onnaakhulela weera: “Miyo kanniroromela vantxipale mwaha wa iye kaaweraaka opaka niiye kaakumannaakano. Nto nkaamuroromela Yehova, kaisoona weera kaari oosuwelaxa, mwaha wa yeeyo, nkaatthuna weettela miruku Yehova avahaawe.” Yosefe apaka yoottheka anakumihiwa mmulokoni. Muhoolo mwaya aatthikiheriwa mmulokoni. Olelo Yosefe onnaakhulela ariki há: “Yehova ookixuttiha weera etthu yootthuneya khañyene okhalano maitthaneliwo oovuwa mene opaka ele Yehova onnivekelaawe.” Nihittiwale weera itthu ninweraahu opaka ni iparakha nraahuno soovaha sa Yehova. (Mmusome 1 Akorinto 4:6, 7.) Wakhala weera nnimwiisunnuwiha, Yehova khanrowa onivarela muteko.

MURAAKHO WOOHIKWANEYA NI ITTHU NRAAHUNO

Nwehe eparagrafo 9

9. Ohikwaneya wamweerinhe opaka eheeni Satana ni Heva?

9 Nuupuwelaka ohikwaneya apaale pooti omuupuwela Satana, Diabo. Pooti weera Satana aakhalano miritti sintxipale okhala weera owo aari nlaika na Yehova. Mene Satana khaakwaneñye ni miritti aaraaweno. Owo aatthuna weera akokhoreliweke ohiya okokhoreliwa Yehova. Satana ontthuna weera nikhale ntoko owo nto owo ontthuna weera hiyo nihihakalaleke ni itthu nraahuno. Ekwaha yoopatxera Satana aavarihenlaiye muteko muraakho ola, yaari ekwaha uulummaiye ni Heva. Yehova anvaha Heva ni iyawe Adamu yootxa yoosiva. Awo yaahemiheriwa “otxa sowima sa miri sothene siri mmathatuni”—ohiya soowiima sa mwiri mmoha. (Eph. 2:16) Naamwi vareene hiiho, Satana aawera onwoka Heva weera owo aatthuneya otxa mwiri wa soowiima waakhoottihiwe otxa. Heva khaahela mwiiti itthu aakhanlaaweno; owo aatthuna itthu ikina hiyo noosuwela eheeni yaakhumelenle mwaha woopaka eyo. Heva aatupha nlamulo na Yehova ni aattheka muhoolo mwaya aahookhwa.—Eph. 3:6, 19.

Nwehe eparagrafo 10

10. Moota heeni mwene Davidi aamorelaiye mmurakhoni wa ohikwaneya?

10 Mwaha woohikwaneya, mwene Davidi aattiwala weera mihakhu, ovuwa ni owina ikhotto sintxipale aavahiwa ni Yehova. Davidi aasuwela weera soovaha sa Yehova saari sintxipale “ahaaweraawe olokoha ni oromola sothene” ni annera asantte mwaha wa itthu iyo! (Nsal. 40:6 [40:5 Tradução do Novo Mundo]) Nto yaakhala ehuhu mwene Davidi aattiwanlaiye itthu sootheene aakhenlaiye wa Yehova. Owo khaakwaneya ni itthu aaraiyeno mwaha wa yeeyo, khaahakalala, owo aatthuna itthu ikina. Naamwi aakhanleno athiyana antxipale, owo apatxera okhalano va murimani yootthuna yoonanara yoowaatthuna athiyana a mulopwana mukina. Muthiyana aari Bethixeba ni iyawe aari Uriya, muhethi. Mwaha woowiitthunaxa, Davidi aapaka mararuwo ni aBethixeba ni awo yaarupala. Moohimukwanelela yoottheka ya mararuwo aapankaiye, Davidi aahaasaasa moota woomwiiva Uriya! (2 Sam. 11:2-15) Eheeni yanvira Davidi mmuruni mwawe? Neereke owo oona weera Yehova khoona? Murumeyi ole a Yehova aamorela mmuraakhoni wa ohikwaneya ni wiitthunaxa. Mwaha woopaka eyo, yaamukhumelela maxupo mantxipale. Moohakalaliha, Davidi aalapa soottheka sawe ni aattharuwa. Moohihovela owo aahera asantte mwaha wooleveleliwa ni Yehova!—2 Sam. 12:7-13.

11. Moovarihana ni Aefeso 5:3, 4, eheeni enkela onikhavihera ohimorela mmuraakhoni woohikwaneya?

11 Ninxuttera eheeni ni ntakihero na Davidi? Weera nihimorele mmuraakhoni woohikwaneya nintthuneya okhala atthu ooweera asantte mwa sootheene Yehova onnivahaawe. (Mmusome Aefeso 5:3, 4.) Nihakalaleke ni itthu nraahuno. Naapatxerihaka opakiha yoosoma ya Biblya, ikwaha sintxipale ninnamweerela ole nimmusomihaahu weera uupuweleke vanihukuni mareeliho aakhenlaawe wa Yehova ni eereke asantte mwaha wa mareeliho awo. Vano namasoma a Biblya eeraaka asantte moovirani esemana emoha onoowera ovekela itthu 7 soovirikana. (1 Ates. 5:18) Munoona hayi opaka etthu emoha-moharu? Wakhala weera munootthokelela itthu sootheene Yehova oopakelaaweni, onimookhaviherani okhala mutthu ooweera asantte, nyuwo munookhala oohakalala ni ele muraanyunyo. Mwakhala weera munoohakalala ni ele muraanyunyo, khamunrowa omorela mmuraakhoni woohikwaneya.

Nwehe eparagrafo 12

12. Ohikwaneya waamwerihe Yuda opaka eheeni?

12 Ohikwaneya waamweeriha Yuda Iskarioti, akhala mulipa onveleela Yesu. Mene owo khaakhanleno mukhalelo owo woopatxerani. (Lu. 6:13, 16) Ninnahima eyo, mwaha wooweera Yesu aamuthanla weera akhale mmoha a arummwa awe. Vanooneya weera Yuda aari mutthu oororomeleya mpaka owo aahiyeriwa okasoopa ekaaxa ya musurukhu. Yesu ni arummwa akina yaavarihela muteko musurukhu owo weera evarele muteko woolaleera. Mwa yeeyo, musurukhu waakhala mukaaxani mmo waari ntoko sooveleela nimpakaahu mahukwaano weera nikhavihere muteko wa elapo yootheene. Nto yaaphiya ehuhu ekina, Yuda Iskarioti aapatxenraiye wiiya musurukhu ole aathokororaiye, naamwi aamwiiwa ikwaha sintxipale Yesu uulumamaka sa woopihawaaya okhalano murima woohikwaneya. (Mar. 7:22, 23; Lu. 11:39; 12:15) Yuda khaapwatthenle soohima iye sa Yesu.

13. Wooneñye moota heeni ohikwaneya wa Yuda?

13 Ohikwaneya wa Yuda Iskarioti waahoonihereya ehuhu vakhaani Yesu ahinaaye okhwa. Yesu ni atthareli awe omuhela mpuwa Maria ni murokoriye Marta yaawompwa weera erowe empa ya Simiyoni namakokho. Eriki otxa hiihaale, Maria aaheemela anamuttikitthela makhura oowinkhela ni oorikaxa Yesu mmuru. Mene Yuda ni atthareli akina yaanyoonyiwa mwaha wa etthu aapankaiye Maria. Vanooneya weera atthareli ale akina yuupuwela weera musurukhu ole, waarowa ovareliwa muteko woolaleera. Nto Yuda aakhalano yootthuna ekina. Owo “ari namwiya” owo aatthuna wiiya musurukhu waari mukaaxani. Muhoolo mwaya, mwaha wookhalano murima woohikwaneya Yuda aanveleela Yesu ni musurukhu vakhaaneene.—Yoh. 12:2-6; Math. 26:6-16; Lu. 22:3-6.

14. Moota heeni ntheli nimoha nivarenlaaya muteko masu amphwanyaneya va Luka 16:13?

14 Yesu aawuupuxera atthareli awe ekhaikhai yootepa otthuneya eeraaka: ‘Nyuwo khamunawera omurumela Muluku ni mihakhu.’ (Mmusome Luka 16:13.) Ekhaikhai eyo kheetxentxale. Nwehe moota ntheli nimoha na oRomênia naavarihenlaaya muteko miruku iya sa Yesu. Awo yaakhalano eparakha yoovara muteko elapo yoowaatta muhakhu. Awo annahima: “Hiyo naakhalano yookopha obanku naatthuneyaahu oliva, woopatxerani noona weera muteko ole yaari mareeliho a Yehova.” Mene yaakhala maxupo, mwaha wooweera muteko ole waamutepanyiha onvarela waya muteko Yehova. Mene ntheli nle naasoma mwaha mmoha waahima weera: Mantenha a lealdade com um coração unificadova A Sentinela a 15 a Agosto a 2008. Etthu eyo, yaahakhavihera opaka soothanla. Ntheli nle ninnathaliha: “Waakhanle weera yootthunaahu ya ovara muteko elapo ekina waari okhalano musurukhu mwintxipale, eyo yaamoonihera weera onthamwene ahu ni Yehova waari nipuro nanaaveli. Hiyo naasuwela weera mukhalelo ahu woomunepani waamunanara.” Nto awo yaakhootta eparakha ele. Eheeni yeereñye? Amulopwana aaphwanya muteko elapo awe, waaliva nnene ntoko awo yaahaawelaaya. Amwaarawe anhima há: “ntata na Yehova khaiyene ti nookhuveya.” Ntheli nle noohakalala mwaha woomuthanla Yehova okhala pwiyaya ohiya musurukhu.

MUHIMORELE MMURAAKHONI WA SATANA

15. Mwaha wa heeni nneeraahu nroromeleke weera nnoowera otthawa miraakho sa Satana?

15 Vano ankha wakhala weera noomorela mmuraakhoni wa wiisunnuwiha naari ohikwaneya? Neereke nnoowera otthawa? Paulo aahima weera ale “avarinwe” ni muraakho wa Nanrima yanwera otthaawa. (2 Tim. 2:26) Yaari yeeyo yaakhumelenle ni mwene Davidi owo aahaakhulela olakiwa ni Nathani, aattharuwa mwaha woohikwaneya wawe. Apakakaru eyo, aatthikela okhala nthamwene a Yehova. Muhittiwale weera Yehova tooweraxa ompwaha Satana. Vano naakhulela nikhavihero na Yehova nnoowera otthawa miraakho sa Satana onhelaawe ohoolo wahu.

16. Eheeni enkela onikhavihera ohimorela mmuraakhoni mwa Satana?

16 Etthu yootepa otthuneya ori ohimorela mmuraakhoni wa Satana, nnoowera otthawa miraakho iyo, nakhalano nikhavihero na Muluku. Mene khontthuneya otthikela ottuli! Mwaha wooweera mpaka atthu anvarele muteko Yehova iyaakha sintxipale, yaakhala oowiisunnuwiha naari oohikwaneya. Mwaha wa yeeyo, munvekeleke Yehova weera awoonihereni waakhala weera muupuwelo anyu, soopaka sanyu sinvarihana ni mikhalelo iya soonanara. (Nsal. 139:23, 24) Muhihiye wiisunnuwiha naari ohikwaneya woovaraakani!

17. Eheeni enkela okhumelela moohipisa ni mwiittani ahu Diabo?

17 Soovira iyaakha sintxipale Satana apakaka itthu ntoko namatotha. Mene moohipisa owo onkela otthukeliwa ni vahoolo vaya onkela onyaanyiwa. (Apok. 20:1-3, 10) Ninnaweherera ophiya nihuku nno. Niwehereraka weereya eyo, niikasoope weera nihimorele mmuraakhoni wa Satana. Mpakeke ele munweraanyu weera wiisunnuwiha naari muhihiye ohikwaneya woowerakani. Muthanle ‘onvirikanyiha nanrima siso anatthawe wa nyuwo.’—Yak. 4:7.

ETXIPO 127 Mweettelo Aka Okhaleke Woowi Sai?

^ eparag. 2 Satana ori ntoko namatotha amiruku. Owo onneerera onireya miraakho ootheene ahu, ahipwatthaka ehuhu nivirihaahu ninvarelaka muteko Yehova. Mwa yoosomeene yeela, ninkela oxuttera moota wiisunnuwiha ni ohikwaneya, onnanarihaaya onthamwene ahu ni Muluku. Nave ninkela oxuttera ni matakihero a ale yaamorenle mmurakhoni wa wiisunnuwiha ni ohikwaneya, nave-tho ninkela woona moota woosepa mirakho iyo.

MASU OOWIIWANYEIHIWA: wiisunnuwiha woonanara, ori mukhalelo ommweeriha mutthu weera uupuweleke weera toophwanelela waapwaha atthu akina. Vaaheera ohikwaneya, ori mukhalelo wootthuna okhalano itthu sintxipale ntoko musurukhu, ovuwa, okonihana naari itthu ikinasene sinlikana.

^ eparag. 53 YOOTAPHULELA YA EFOOTU: Mwaha woowisunnuwiha munna mmoha onnakhootta otthara miruku. Murokora mmoha othumme itthu sintxipale onnatthuna waatxeerera.

^ eparag. 55 YOOTAPHULELA YA EFOOTU: Wiisunnuwiha onnanvara nlaika ni mwene Oziya. Waari ohikwaneya waamweerinhe Heva otxa mwiri wookhoottihiwa, Davidi onnapaka mararuwo ni Bethixeba ni Yuda onniiya musurukhu.